3-15-1221/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-1221 Haldusasi M. K kaebus Lääne-Saare Vallavalitsuse 03.03.2015 korralduse nr 115 tühistamise ja Saaremaal, Kudjape alevikus, M 11 asuvale ehitisele kasutusloa väljastamise kohustamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – M. K; Vastustaja – Lääne-Saare vald, lepinguline esindaja v.adv. Siret Siilbek RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 29.04.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. M. K esitas 12.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Lääne-Saare Vallavalitsuse 03.03.2015 korraldus nr 115, millega keelduti kaebajale kasutusloa väljastamisest elamu kasutamiseks aadressil M 11, Kudjape alevik ja vastustaja kohustamiseks väljastama M 11 asuvale ehitisele kasutusluba (tl 5-8). Kaebaja on esitanud vaidlustatud korralduse nr 115 peale ka vaide, mis jäeti Lääne-Saare Vallavalitsuse 14.04.2015 korraldusega nr 220 rahuldamata (tl 17-18).
4. Tallinna Halduskohtu 05.06.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 22). Lääne-Saare vald vastas kaebusele 03.07.
6. Tallinna Halduskohtu 21.03.2016 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Sama määrusega anti menetlusosalistele vastavad tähtajad täiendavate taotluste, selgituste või menetlusdokumentide esitamiseks ja nendele vastamiseks ning ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg (tl 44). Menetlusosalised täiendusi ei esitanud, kuid see ei olnud ka kohustuslik.
7. Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 määrusega lükati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg edasi (tl 46). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8. Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud kasutusloa vee- ja kanalisatsiooniteenuse liitumislepingu puudumise tõttu põhjendamatult väljastamata. Kaebaja selgitab, et M tänav 11 ehitises on välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonisüsteem ja enne omaniku vahetumist oli ehitisel teenusleping AS Kuressaare Veevärgiga. Väär on vallavalitsuse väide nagu oleks antud ehitise kasutamine ohtlik. Samuti on vastustaja jätnud põhjendamata, millistel kaalutlustel ta ehitise ohtlikuks tunnistab. Kaebaja hinnangul ei saa vee teenuslepingu puudumine ehitist ohtlikuks muuta. M tänav 11 ehitist on võimalik kasutada ohutult ka ilma vee teenuslepingut omamata, sest AS Kuressaare Veevärk on lubanud teenust osutada lepingut sõlmimata, kuniks trasside probleemile on leitud lahendus.
9. Kaebaja selgituste kohaselt väljastati talle 06.08.2008 ehitusluba 2008-12/EL ühepere elamu ehitamiseks. Ehitusloa väljastamisel peaks kohalik omavalitsus teadma, et mingil ajahetkel hakatakse taotlema ka kasutusluba. Kaarma vald on ise loonud situatsiooni, kus ehitisele on võimatu saada kasutusluba, sest vald ei ole täitnud oma kohustust ehitusseaduse § 13 mõistes. Kaebaja on heas usus teinud enda poolt kõik eeldusel, et ka vald täidab enda kohustusi samasuguse hoolsusega. Ehitis on välja ehitatud vastavalt ehitusprojektile, tehtud on taotlus veeteenuslepingu saamiseks, kuid valla tegematajätmiste tõttu ei ole võimalik ehitisele kasutusluba ega veeteenuslepingut saada. Kaebaja selgitab, et ehitise kasutusluba on vajalik täitmaks ehitusseaduse § 29 lg 1 punktis 11 sätestatud nõuet, mis kohustab ehitise omanikku tagama kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav ja SEB pangaga sõlmitud lepingut, mis kohustab ehitise omanikke M 11 asuvale ehitisel kasutusloa tagama. Asjaolu, et haldusorgan on rikkunud menetluses ärakuulamise kohustust, on loonud olukorra, kus haldusakt ei ole õiguspärane ja põhineb kallutatud informatsioonil. Samuti pole otsuse tegemisel arvesse võetud kaebaja poolt antud ütlusi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
10. Vastustaja taotleb kohustamiskaebuse läbivaatamata jätmist või alternatiivselt selle rahuldamata jätmist, samuti tühistamiskaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et kasutusloa väljastamata jätmine vee- ja kanalisatsiooniteenuse liitumislepingu puudumise tõttu on olnud põhjendatud, kuna liitumislepingu puudumisel ning olukorras, kus kohalikku omavalitsust on teavitatud liitumislepingu sõlmimisest keeldumisest vee-ettevõtja poolt, ei ole tagatud ehitise vastavus õigusaktides sätestatud nõuetele, ehitise funktsionaalsus ega ohutus. Ehitis ei ole sihtotstarbeliseks kasutamiseks valmis, olles vastuolus õigusaktist tuleneva nõudega. Kasutusloa taotluse lahendamisel tuli vastustajal hinnata ehitise vastavust kõikidele õigusnormidele ja ka ehitise otstarbekohast kasutamist mõjutada võivate eraõiguslike suhete pinnalt. Projektdokumentatsioonist nähtuvalt on ehitise kasutamise otstarve üksikelamu. Ehitusprojektist nähtuvalt on ette nähtud elamu varustatus tsentraalse vee- ja kanalisatsioonsüsteemiga. Antud juhul ei ole ehitisele tagatud ei lokaalselt ega tsentraalset veevarustust ega kanalisatsiooni. Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt ühendatakse olemasolevad ühendused (tehnovõrgud) tänavatrassiga vastavalt detailplaneeringule. Liitumine tänaval asuva ühistrassiga on nähtav ka asendiplaanilt. Seega peaks nii külma vee saamine kui reovee ärajuhtimine olema tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu, kuid liitumislepingu sõlmimisest on vee- 2 ettevõtja keeldunud. Trassi kaudu osutab Lääne-Saare vallas vee- ja kanalisatsiooni teenuseid AS Kuressaare Veevärk vastavate liitumislepingute alusel. Seega ei ole tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi korral ilma vee-ettevõtjaga vastavaid liitumislepinguid omamata vee saamise ega kloseti kasutamise võimalused tagatud. Lisaks ei ole ega saakski olla ehitisele tagatud ka lokaalset vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, kuivõrd seda ei näe ette elamu ehitusprojekt. Seega ei ole antud juhul ehitisele tagatud ei külma vee saamine ega kloseti kasutamine. Olukorras, kus kohalikule omavalitsusele on avaldatud, et liitumislepingut ei ole ega tule (vee-ettevõtja on selle sõlmimisest keeldunud), ei ole kasutusloa väljastamine võimalik. Eluruum ei vasta õigusaktides ettenähtud nõuetele ja ehitise eluruumina kasutamine ei ole õiguspärane, st ehitis ei ole valmis.
11. Kaebaja küll väidab, et Kuressaare Veevärk on pidanud kinni lubadusest mitte peatada vee- ja kanalisatsiooniteenust, ometi ei ole vee-ettevõtja nõus kaebajaga liitumislepingut sõlmima. Kaebaja ja Kuressaare Veevärgi vahel ei ole sõlmitud liitumislepingut vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks. Selliselt ei ole tagatud veega varustamine ega reovee ärajuhtimine, mis on aga eluruumi puhul kohustuslik. Seega ei ole liitumislepingu puudumisel tagatud ehitise funktsionaalne ega ohutu kasutamine määruse tähenduses ning ehitis ei vasta määruses kehtestatud nõuetele, olles järelikult õigusaktis toodud nõuetega vastuolus.
12. Täiesti ebaõiged ning alusetud on kaebaja etteheited, justkui ei oleks kasutusluba võimalik väljastada vastustaja poolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu. Vastustaja ei vastuta ei trasside seisukorra ega sellest tuleneva liitumislepingu sõlmimisest keeldumise eest.
13. Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamiskohustust. Kaebajal oli võimalus anda omapoolseid selgitusi, kaebaja on selgitusi ka andnud ning vastustaja on neid otsuse tegemisel arvestanud.
14. Vastustaja leiab, et menetlusnõuete nagu kasutusloa väljastamise otsuse tegemise tähtaja mittejärgimine, teabenõudele hilinenult vastamine ega ärakuulamise mitteprotokollimine ei saa olla korralduse nr 115 kehtetuks tunnistamise aluseks. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Lääne-Saare Vallavalitsuse 03.03.2015 korraldust nr 115 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega keelduti kaebajale ehitise kasutusloa väljastamisest aadressil Kudjape alevik, M
16. Arvestades asjaolu, et tegemist oli keelduva otsustusega, taotleb kaebaja ühtlasi ka vastustaja kohustamist eelnimetatud ehitisele kasutusluba väljastama.
17. Vaidlustatud haldusakt on antud lähtuvalt sellel ajal kehtinud ehitusseaduse § 34 lõikest 1, milles on sätestatud kasutusloa väljastamisest keeldumise alused. Lääne-Saare Vallavalitsuse 03.03.2015 korralduses nr 115 ei ole ehitusseaduse § 34 lõike 1 konkreetsele (ala)punktile küll viidatud, kuid sisuliselt on juhindutud eelnimetatud seaduse § 34 lg 1 punktist 8, mille kohaselt keeldutakse kasutusloa väljastamisest kui ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele. Täpse viite puudumine eraldivõetuna ei ole aga korralduse tühistamise alus, kui sisuliselt on tegemist siiski õiguspärase haldusaktiga. Vastustaja on seisukohal, et ehitise kasutamise õiguspärasust tuleb vaadelda tervikuna ning viidanud seoses eelnimetatuga ka Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-34-05, milles on selgitatud (p 8), et kasutusloa andmisel peab ehitusjärelevalve organ kontrollima ehitise vastavust mitte ainult ehitusja planeerimisõiguse normidele, vaid hindama ka seda, kas ehitise kasutamine kavandatud otstarbel on vastuolus muude õigusnormidega. Vald on märkinud, et antud juhul ei olnud külma vee saamine ega kloseti kasutamine ehitisele tagatud. Eluruumidele esitatavad nõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 ning eelnimetatud määruse punkti 9 kohaselt peab eluruum olema 3 varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal, kusjuures eluruum peab olema tagatud ka külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vastustaja sellekohaste seisukohtadega tuleb nõustuda. Vastustaja selgitab, et ehitisele ei olnud tagatud ei lokaalset ega tsentraalset veevarustust ega kanalisatsiooni, kuigi ehitusprojekti järgselt peaks olema tegemist elamu varustatusega tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga, mis peaks olema ühendatud tänavatrassiga vastavalt detailplaneeringule, kuid samas on vee-ettevõtja liitumislepingu sõlmimisest keeldunud. Nimetatud asjaoludes kui sellistes menetlusosaliste vahel iseenesest vaidlust ei olegi, kuid kaebaja leiab, et vald ei ole omapoolseid kohustusi täitnud. Seejuures on osundatud ehitusseaduse paragrahvile 13, mille kohaselt tagab kohalik omavalitsus detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Eelnimetatud viide ei ole käesoleva vaidluse tähenduses siiski asjakohane ega täpne, sest see puudutab haljastust, välisvalgustust ja vihmaveekanalisatsiooni ning see ei ole otseses puutumuses kõigi nende aspektidega, mida kasutusloa andmisel ehitusjärelevalve raames arvestada tuleb.
18. Vastustaja on viidanud veel ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 5 lõikele 2, mille kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnaseja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist ning § 8 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja klient on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Eelnimetatu viitab samuti sellele, et kasutusloa väljastamiseks ei olnud veel alust.
19. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse küsimust tuleb hinnata eelkõige selle andmise ajahetke seisuga ning lähtuvalt eeltoodust ei ole selle tühistamiseks alust. Kohus nõustub vastustaja põhiseisukohtadega. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakt osutus õiguspäraseks ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel põhinevat ja kasutusloa väljastamise kohustamisele suunatud nõuet. Seonduvalt kohustamisnõudega on vastustaja taotlenud ka kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuid kohus seda sisuliselt ei hinda ning lahendi resolutsioonis ei kajasta, sest eelnimetatud taotlus oli esitatud alternatiivses tähenduses, mida tuleb tõlgendada selliselt, et see ei ole vastustaja jaoks enam olemuslik, olukorras, kus kaebus jääb rahuldamata. Antud juhul jääb kaebus rahuldamata.
20. Haldusasja materjalist ja menetlusosaliste erinevate seisukohtade pinnalt ei selgu päris üheselt mõistetavalt miks liitumislepingut ei ole sõlmitud ja kui palju neid lepingu sõlmimata jätmise põhjuseid on, kuid selles osas on kaebajal võimalik esitada vee-ettevõtjale ametlikult vastavasisuline kirjalik järelepärimine, küsida kirjalikku vastust ning seejärel saab kaebaja kavandada edasist tegevust olenevalt vastuse sisust ja põhjendatusest. Praegu ei olnud aga vallal võimalik kasutusluba liitumislepingu puudumise- ning sellest tingitud muude puuduste tõttu siiski väljastada. Kaebaja etteheited seonduvalt ärakuulamisõiguse rikkumisega ei ole samuti põhjendatud, vähemalt mitte täiel määral, sest kaebuse tekstist nähtuvalt viidi peale kasutusloa saamise taotluse esitamist läbi ehitise ülevaatus, vallavalitsuses on jagatud selgitusi ning samas küsimuses on toimunud ka vaidemenetlus. Aga isegi sel juhul kui ärakuulamisõiguse osas tuleks asuda seisukohale, et menetlusnorme on mingil määral (osaliselt) eiratud, siis lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 58 ei oleks need haldusakti 4 tühistamise või kehtetuks tunnistamise aluseks kui need (väidetavad) rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul need asja otsustamist mõjutada ei saanud, sest nähtuvalt haldusasja materjalist ei saa olla vaidlust selles, et liitumislepingut vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud ning Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 punktis 9 nimetatud tingimused on täitmata.
21. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 5