KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-13935 Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Indrek Parrest, Gaida Kivinurm Tsiviilasi AO hagi

) § 24 lg 3 kohaselt õigust otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Kuivõrd hagi on perspektiivitu, tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Hageja vaidles kostja väidetele vastu. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja hääletas otsusele vastu. Hageja vastuväited protokollis on kajastatud selliselt, et hageja on selgitanud enne otsuse vastuvõtmist, et otsuse vastuvõtmiseks puudub alus, kuna korteriühistu on ise talle võlgu kahjuhüvitise ning kohtulikust kompromissist tulenevad kohustused on hageja täitnud enne koosoleku toimumist. Iga mõistlik isik saab protokollist aru, et hageja ei nõustu sellise otsuse vastuvõtmisega. Tähtsust omab ka see, et üldkoosolekut protokollis ühistu juhatuse liige ja vandeadvokaat JN, kes sai koosolekul (arvestades protokollis kajastatud hageja seisukohti) ühemõtteliselt aru, et hageja vaidleb otsuse vastuvõtmisele vastu, kuid sõnastas protokolli selliselt, et jätta kostjale võimalus sellise argumendiga ennast käesolevas vaidluses kaitsta. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
2. Harju Maakohus jättis 11.04.2016 määrusega hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja ei saa nõuda 18.09.2015 üldkoosoleku otsuse p 6 kehtetuks tunnistamist, sest ta osales koosolekul, kuid ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele. Hageja protokollitud selgitustest üldkoosolekule nähtub, et ta esitas väited selle kohta, et korteriühistu juhatus on põhjustanud temale kahju ning, et ta on maksnud ära 3000 eurot vastavalt 2014.a sõlmitud kohtulikule kompromissile. Hageja ei ole selgitanud ega väitnud, et ta on vastu päevakorra punkti 6 otsusele. Koosoleku otsusele vastuhääletamist ei saa käsitada vastuväitena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 4
3. lause ja

§ 24lg 3 mõttes.

Määruskaebus 5. Hageja esitas 27.04.2016 Harju Maakohtu 11.04.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määruse tühistada ja saata hagi sisuliseks lahendamiseks maakohtule. 6.

§ 22

lg 4 kohaselt ei või liige hääletada, kui otsustatakse liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist. Sama tuleneb ka korteriomandiseaduse (KOS) § 19 lg-st 4, mis sätestab, et korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse temaga tehtavat tehingut, kui lahendatakse tema ja teiste korteriomanike õiguslikku vaidlust või kui tema kohta kehtib käesoleva seaduse § 14 kohaselt tehtud otsus. Seega ei oma asjas tähtsust see, et hageja vaidlusalusel koosolekul viibis. 7.

§ 24

lg 3 teise lause kohaselt on kohtusse pöördumise õigus piiratud üksnes otsuse tegemisel osalenud ühistu liikmel. Seadusest tuleneva hääletamise keelu tõttu ei olnud hageja hääletamisel mingit õiguslikku tähendust, seal hulgas ei saanud tühisest hääletamisest tekkida õiguslikku takistust otsuse vaidlustamisel.

§ 24

lg 3 mõtte ja eesmärgiga on kooskõlas see, et need isikud, kes ei tohi otsuse hääletamisel osaleda, võivad selliseid otsuseid igal juhul vaidlustada ning nende suhtes ei kohaldu

§ 24lg-s 3 sätestatud vaidlustamise piirang.

Sellised otsused puudutavad vahetult selliste isikute õigusi ning seetõttu peab olema neile tagatud põhiseaduslik õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. 2

1. Tõlgendades 18.06.2015 üldkoosoleku protokollis kajastatud hageja väiteid, ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et protokollis on kajastamata hageja vastuväide vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisele. Protokollis on sõnaselgelt kajastatud hageja järgmised vastuväited: „AO selgitab oma väiteid selle kohta, et tegelikult on hoopis KÜ juhatus põhjustanud temale kahju”, „AO väidab, et on maksnud ära 3000 eurot vastavalt aprilli 2014.a kohtulikule kompromissile, mida ta järgneva aasta jooksul kohtus edutult vaidlustanud oli.” Lisaks on protokollis kajastatud, et vaidlusalusele otsusele hääletas hageja vastu. Sellistest tahteavaldustest ei saa jääda kahtlust, et hageja oli vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisele vastu. Hageja poolt üldkoosolekul väljendatud tahteavaldusi tuleb tõlgendada TsÜS §-st 75 lähtuvalt. Hageja tahe oli oma seisukohtade väljendamisel (üldkoosolekul) anda üldkoosolekul osalejatele teada, et hageja vaidleb sellise otsuse vastuvõtmisele vastu ning hageja tõi esile ka olulisemad põhjendused, miks ta sellise otsusega ei nõustu. Arvestada tuleb ka sellega, et korteriühistu poolt varem vastu võetud sarnase otsuse on hageja juba kord kohtu kaudu vaidlustanud ning siis tunnistas kohus sellekohase otsuse kehtetuks. See oli teistele üldkoosolekul viibijatele kindlasti teada, sest üldkoosoleku protokollist nähtub, et sellesisuline otsus pandi hääletusele teistkordselt. Vastus määruskaebusele
2. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 11.04.2016 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5. TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Kohus ei saa nimetatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-13). Maakohus asus hagi läbi vaatamata jätmisel hindama tõendeid selle kohta, kas hageja esitas korteriühistu üldkoosolekul vastuväite päevakorrapunkti 6 otsusele.
6. Lisaks leidis maakohus ekslikult, et hageja pidi üldkoosoleku päevakorrapunkti 6 vaidlustamiseks esitama sellele vastuväite. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et tulenevalt KOS § 19 lg-st 4 ja

§ 22

lg-st 4 ei saanud hageja päevakorrapunkti 6 hääletamisel osaleda ning tema suhtes ei kohaldu

§ 24lg-s 3 sätestatud vaidlustamise piirang.

Seega ei saa väita, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning maakohul tuleb hageja nõude põhjendatusele anda hinnang asja sisulisel läbivaatamisel. 14. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 4