Obsah (8)

§ 360§ 333§ 162§ 657§ 654§ 171§ 174§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-7035

§ 360

lg 2 kohaselt ei ole võimalik esitada määruskaebust menetluse peatamata jätmise peale. Kohus asus seisukohale, et menetluses esitatud menetluse peatamise taotluse sisuline lahendamine ei ole

§ 333lg 1 sätestatud kohtu tegevus, mille peale on võimalik esitada vastuväidet.

13. Kuivõrd Euronordic Trans OÜ ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline, ei andnud kohus hinnangut Euronordic Trans OÜ ja kostja omavahelistele suhetele. Kohtu hinnangul 5 ei ole hageja poolt kohtusse pöördumine ja kostja vastu lepingust tuleneva nõude esitamine hea usu põhimõtte vastane ning kohtumenetluses kostjaga erinevale seisukohale jäämine käsitletav pahatahtlikkusena. 14.

§ 162lg 1 kohaselt jättis kohus hageja menetluskulud kostja kanda.

Kohus määras hageja menetluskulud kindlaks summas 2680 eurot, millest 1000 eurot on riigilõiv ja 1680 eurot on lepingulise esindaja kulud. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendava Svea Inkasso 18.08.2015 arve nr 1508018, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 125 eurot summas 875 eurot ilma käibemaksuta ja Svea Inkasso 08.09.2015 arve nr 1509012, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 125 eurot summas 875 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leidis, et tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, menetlusaeg, esitatud menetlusdokumendid ja nende mahukus, asja lahendamine kohtuistungil) tervikuna arvestades pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks hagejale lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi 14 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 1680 eurot ilma käibemaksuta. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 20.11.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 22.10.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tühistatud ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus hinnanud kostja vastuväiteid ning juhindus otsuse tegemisel hageja väidetest. Kostja on selgitanud kohtule, et tema ei saanud kätte Euronordic Trans OÜ-lt ostetud suhkrut. Maakohus on asunud seisukohale, et selline väide ei ole veenev, kuna kostja kinnitas, et müüs sama suhkru tagasi Euronordic Trans OÜ-le. Kuna Euronordic Trans OÜ ei tarninud kostjale suhkrut kostja lattu siis, kui kostja seda soovis, oli kostjal õigus keelduda tasu maksmisest Euronordic Trans OÜ-le. Kui kostja oleks saanud suhkru kätte talle vajalikul ajal, oleks tal olnud võimalik seda realiseerida teistele kaupmeestele. Kuna kostja suhkrut kätte ei saanud, siis ei olnudki tal teist võimalust, kui see tagasi müüa Euronordic Trans OÜ-le, et saada lahti kaubast, mis ei ole kunagi olnud kostja otseses valduses.
3. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et VÕS § 171 lg-ga 1 on tagatud, et võlgniku õiguslik seisund nõude loovutamise tagajärjel ei tohi samuti halveneda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-96-10 asunud seisukohale, et VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Nõude loovutamise tagajärjel on aga kostja õiguslik seisund halvenenud, sest ta ei saa enam kasutada kostja ja Euronordic Trans OÜ vahel sõlmitud kokkuleppest tulenevat vastuväidet, kuna see väidetavalt võiks kahjustada uut võlausaldajat ja/või kasutada tasaarvestust. Küll aga saab kostja tugineda tasu maksmisest keeldumise õigusele tulenevalt VÕS §-st 110, kuivõrd selline õigus ja võimalus oli kostjal olemas enne nõude loovutamist ning mida kostja ka kasutas, jättes tasumata kauba eest, mida ta ei saanud Euronordic Trans OÜ-lt. VÕS § 110 lg 1 lubab võlgnikul kohustuse täitmisest keelduda, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kostja on nõude vastu 6 esitanud vastuväite, milleks tal tekkis alus pärast nõude uuele võlausaldajale loovutamist. Kostjal tekkis nõue endise ja nüüd ka uue võlausaldaja vastu kohe peale Euronordic Trans OÜ poolt nõude aluseks oleva kauba Eestisse toimetamist. Kostja on seisukohal, et tal on õigus keelduda esitatud nõude tasumisest, kuni ei ole täidetud kostja nõue saada enda valdusse 48 000 kg suhkrut. Kostja arvates võiks käesoleval juhul raha nõuda vaid siis, kui on tõendatud, et Euronordic Trans OÜ-lt on suhkru omandiõigus läinud kostjale üle ning suhkru otsene valdus oli ka kostjal. Puuduvad tõendid, et kostjal oleks kunagi olnud vaidlusaluse suhkru omandiõigus ja otsene valdus.
4. Kostjale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht nõude loovutamise ajalise määratluse kohta. Maakohtu otsusest nähtub nagu oleks arvete nr 3028 ja 3051 alusel loovutatud nõue hagejale juba 15.02.2013 sõlmitud lepinguga ehk enne arvete esitamist. Hageja ja Euronordic Trans OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu p. 2.2.
5. esimene lause sätestab, et kalkulatsioonis nimetatud nõue, mille loovutamist müüja on aktsepteerinud, loetakse hagejale loovutatuks ja hageja loetakse nõude uueks võlausaldajaks alates punktis 2.2.
6. nimetatud teate saamisest. Lepingu p. 2.2.
7. nimetatud teadet hageja kohtule esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Euronordic Trans OÜ ei ole nõuet loovutanud. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et hagejal ei olnud õigus hagiavaldust esitada. Juhul, kui ringkonnakohus siiski asub seisukohale, et nõue on õiguspäraselt loovutatud, siis leiab kostja, et temal oli ja on õigus esitada kõik vastuväited uuele võlausaldajale täies ulatuses.
8. Hageja on kostja suhtes käitunud pahatahtlikult, kuna ei ole pööranud vähimatki tähelepanu kostja selgitustele. Hageja on suuliselt üsna otseselt osutanud asjaolule, et kostjalt on tal rohkem lootust nõutavat summat kätte saada, kui Euronordic Trans OÜ-lt. Samuti on selgunud, et sisuliselt nõude loovutamist hageja ja Euronordic Trans OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu järgi ei ole toimunud. Sellega on kostja õiguslik seisund oluliselt halvenenud.
9. Kohus ei ole andnud hinnangut, kas hagi lisaks 4 ja 5 olevad kinnitused on deklaratiivsed või konstitutiivsed. Sellest johtuvalt ei ole selge, kas ja kes pooltest oleks pidanud veel teatud asjaolusid tõendama. Kostja jääb jätkuvalt seisukohale, et hagi lisaks 4 ja 5 olevad kinnitused on oma olemuselt konstitutiivsed kohustused ja seega nendes märgitud asjaolusid peab tõendama hageja.
10. Kohus jättis arvestamata, et kostja ja Euronordic Trans OÜ vahel 19.06.2014 sõlmitud kokkuleppe p 7 sätestab, et kokkuleppe allkirjastamisega nõustus Euronordic Trans OÜ kasutama enda hageja juures asuvat deposiiti kostja võlgnevuse tasumiseks. Vastav käsund on Euronordic Trans OÜ poolt ka hagejale antud, kuid hageja on keeldunud seda täitmast. Euronordic Trans OÜ esitas hagi kohtusse hageja vastu deposiidi tagasinõudmiseks (tsiviilasjas nr 2-15-12189). Vastus apellatsioonkaebusele
11. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning

§ 654lg 6 alusel ei korda neid.

7

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ebaõige on kostja seisukoht, et ta ei saanud vaidlusaluse suhkru omanikuks. Kostja on kinnitanud mõlema arve alusel tarnitud suhkru kättesaamist (I kd lk 23-24). Vastuses hagile on kostja väitnud, et tal ei olnud võimalik suhkrut vastu võtta, mistõttu jäi see müüja juurde hoiule. Kolleegium leiab, et ka juhul, kui suhkur jäi tegelikult müüja lattu, ei anna see alust järelduseks, et kostja ei saanud suhkru omanikuks. AÕS § 94 sätestab, et kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Kui lähtuda kostja väitest, et suhkur jäi müüjaga sõlmitud kokkuleppe alusel müüja lattu, siis sai kostja suhkru omanikuks AÕS § 94 järgi. Seda, et kostja sai suhkru omanikuks kinnitab ka asjaolu, et kostja müüs 09.05.2014 ja 12.05.2014 vaidlusaluse suhkru tagasi Euronordic Trans OÜ-le (I kd lk 72 ja 69). Kui kostja ei oleks suhkru omanikuks saanud, puudunuks tal põhjus sõlmida lepingut suhkru tagasimüügiks. Kuna kostja sai suhkru omanikuks, siis ei saa kostja tugineda VÕS § 110 sätestatud kohustuse täitmisest (s.o raha tasumisest) keeldumise õigusele.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja vastuväited nõude loovutamisele alusetud. 15.02.2013 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu punkti 2.1.1 kohaselt edastab müüja hagejale loendi nõuetest, mida ta soovib loovutada ning hageja teatab müüjale mõistliku aja jooksul, millised nõuded ta kinnitab, saates müüjale iga nõude kohta eraldi väljamaksmisele kuuluva summa kalkulatsiooni (punkt 2.2.1). Lepingu punkti 2.2.2 järgi peab müüja, kahe pangapäeva jooksul, alates kalkulatsiooni saamisest, teatama hagejale, kas ta aktsepteerib nõude hagejale loovutamist kalkulatsioonis toodud tingimusel. Punkt 2.2.3 sätestab, et kalkulatsioonis nimetatud nõue, mille loovutamist on müüja aktsepteerinud, loetakse hagejale loovutatuks alates punktis 2.2.2 nimetatud teate saamisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on müüja 19.03.2014 ja 26.03.2014 aktsepteerinud nõude loovutamist kalkulatsioonis toodud tingimustel (I kd lk 25-28). Nõustumused on edastatud hagejale 19.03.2014 ja 26.03.2014 e-kirjadega (II kd lk 19). Seega on nõude loovutamine toimunud nõuete loovutamise lepingu tingimuste kohaselt. Lisaks sätestab VÕS § 170, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Müüja poolt kostjale esitatud mõlemale arvele on märgitud, et nõue on loovutatud hagejale (I kd lk 21-22). Seega on nõude loovutamisel täidetud ka VÕS § 170 tingimused. Ülaltoodule tuginedes on ebaõiged kostja väited, et müüja ei ole hagejale nõuet loovutanud.
3. Põhjendamatu on kostja etteheide maakohtule, et kohus ei ole andnud hinnangut, kas kostja kinnitused (I kd lk 23, 24) kauba kättesaamise kohta ja selle eest hagejale tasumise kohta on deklaratiivsed või konstitutiivsed võlatunnistused. Hageja ei ole väitnud, et tegemist oleks konstitutiivsete võlatunnistustega. Hageja on tuginenud hagiavalduses Euronordic Trans OÜ ja kostja vahelisele müügilepingule, millest tulenev nõue on loovutatud hagejale. Hageja ei ole tuginenud sellele, et poolte tahteks seoses kinnituskirjadega oli luua uus iseseisev kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist deklaratiivsete võlatunnistustega ning kohtuotsusest nähtuvalt on neid sellistena käsitlenud ka maakohus.
4. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud arvete eest tasumiseks kasutama Euronordic Trans OÜ deposiitkontol olevat raha, milleks viimane on andnud nõusoleku. Hageja on väitnud, et deposiitkontol ei ole raha, mille arvelt saaks hageja oma nõuet rahuldada. Kolleegium on 8 seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et Euronordic Trans OÜ deposiitkontol on raha, mille arvelt oleks hagejal võimalik kostja võlgnevust kustutada.
5. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Maakohus ei ole lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire.
7. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 1156,25 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema esindaja kulutanud maakohtu otsusega tutvumisele, apellatsioonkaebusega tutvumisele, sellele vastuse koostamisele ja apellatsioonikohtu istungil osalemisele kokku 9 tundi 15 minutit. Esindaja tunnihind on 125 eurot (käibemaksuta). Kostja leidis, et esinduskulusid ei peaks välja mõistma, kuna hageja ning Svea Inkasso OÜ on seotud ettevõtted. Samuti on tunnihind liiga kõrge. Ajakulule kostjal vastuväiteid ei olnud. 31.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja tegutseb Svea Inkasso OÜ kaudu. Hageja ning Svea Inkasso OÜ on erinevad juriidilised isikud. Kostja väide nende seotusest ei anna alust esindajakulu väljamõistmata jätmiseks. Maakohus on pidanud hageja esindaja põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning lähtub ka apellatsiooniastme menetluskulu kindlaksmääramisel sellest tunnihinnast. Tegemist ei ole liiga kõrge tunnihinnaga. Kostja ei vaielnud vastu hageja esindaja ajakulule. Ka ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ajakulu apellatsiooniastmes on põhjendatud. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 1 110 eurot (käibemaksuta). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 9