Kohus on
Antud juhul on rikkumine oluline, sest kohtu tegevusega võeti kostjalt võimalus asjas sisuliselt osaleda. Kostjale saadeti tõlked kohtudokumentidest, sh kohtukutse, kuid kostja lepingulisele esindajale menetlusdokumente, sh kohtukutset 17.12.2015 istungile ei saadetud. Kostja ega lepinguline esindaja ei osanud sellist käitumist oodata, vaid eeldasid, et menetlusdokumendid saadetakse ka esindajale. Kohus oli teadlik, et kostjal on lepinguline esindaja, sest istungisekretär Lea Krüger saatis 16.09.2015 esindajale e-kirja, milles uuris, kas ta tegutseb ka abielulahutuse asjas kostja esindajana. Esindaja vastas, et esialgne plaan oli esindada kostjat kõigis asjades Eestis. Ühtlasi uuris esindaja, mil moel saab pidada istungit, kui dokumendid on kätte toimetamata, mille peale vastati, et istung määrati palju varem. Samuti viidati, et esindajale on eelnevalt edastatud nii menetlusse võtmise määrus kui kutse 24.09.2015 istungile. Päeval, mil pidi algselt toimuma istung, s.o 24.09.2015, uuris esindaja e-kirjas L.Krügerile, mis seisus asi on, kas on määratud uued tähtajad jne. Sellele kirjale ei vastatud, samuti ei edastatud esindajale ühtegi menetlusdokumenti. Sel ajal puudus ka ligipääs e-toimikule. Kuigi kostjale anti hagile vastamiseks 30 päeva materjalide kättesaamisest, ei tagatud seda õigust pärast seda, kui kostjale toimetati kätte hagimaterjalide tõlked. Sellega võeti kostjalt võimalus esindajaga suuliseks nõupidamiseks ning vastuse esitamiseks. Kohtuistungist hilise teadasaamise tõttu ei olnud võimalik seal osaleda. Vastuväites märgiti, et kostja hinnangul ei ole 17.12.2015 istungi pidamine võimalik, kuid kohus sellega ei arvestanud. Lisaks leiab kostja, et juhul kui asi allub Eesti Vabariigi kohtule, tulnuks järgida
Kuigi kohus oli teadlik, et kostjal on asjas esindaja, ei ole esindajale kutset saadetud, samuti pole võimaldatud tutvuda eestikeelsete menetlusdokumentidega. Kostjale endale saadeti eestikeelne kiri, mille manuseks olid eestikeelsete pealkirjadega failid. See ei ole piisav, et lugeda kutse kostjale kätteantuks. Lisaks tuleb nentida, et kutse tekstist ei ole võimalik aru saada, kas kohus on kohustanud kostjat isiklikult ilmuma või mitte.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet või kui on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Kostja leiab, et asjas esinevad mõlemad alused kohtuotsuse tühistamiseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et asja ei saa arutada Eesti Vabariigi kohtus. Kohus pidanuks
lg 1 kohaselt kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Otsuses vastavad põhjendused puuduvad, kuigi kohtule oli hagiavaldusest ja vastuväitest teada, et kostja elab Ungaris ning Harju Maakohtu tsiviilasjast nr 2-15-15167 oli ühtlasi teada, et pooled elasid eelnevalt mõlemad Ungaris.
lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti nõukogu määruses (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 3 (1.a) kohaselt on abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil: - on abikaasade alaline elukoht või - oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui 3 üks neist veel elab seal, või - on kostja alaline elukoht või; - on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik. Nii teise kui kolmanda alternatiivi kohaselt allub asi Ungari Vabariigi kohtule. Mitte ühegi alternatiivi kohaselt ei allu asi Eesti Vabariigi kohtule. Sama määruse artikli 6a kohaselt on artiklis 3 sätestatud kohtualluvus erandlik. Seetõttu võib
lg 4 kohaselt antud juhul hageja esitada abielulahutuse hagi ainult Ungari Vabariigi kohtusse. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 21.12.2015 otsus tuleb
lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.
lg 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusetest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium lahendab asja apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata, sest käesoleval juhul ongi tegemist eelviidatud sättes kirjeldatud olukorraga. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas on hagi esemeks pooltevahelise abielu lahutamine, seega on tegemist abieluasjaga
Kohtule esitatud hagiavalduses on hageja muu hulgas avaldanud, et perekonnaseisuametis ei saa abielu lahutada, sest mehe rahvastikuregistrijärgne elukoht ei asu Eestis. Kostja elukohaks hagiavalduse kohaselt on Ungari. Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus
lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Toimiku materjalidest (tl 10-12) nähtuvalt on kohus hagiavalduse esitamise järgselt teinud rahvastikuregistri väljavõtetega kindlaks, et hageja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on Eesti ning kostja elukohaks rahvastikuregistri järgi on Horvaatia. 13.04.2015 määrusega võttis Harju Maakohus hagi abielu lahutamiseks menetlusse, määras kohtuistungi toimumise aja, kohustas hagejat esitama hagiavalduse, selle menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse tõlke keelde, mida kostja valdab ning kohustas kostjat esitama hagile kirjaliku vastuse. Seda, et kohtul oleks hagi menetlusse võtmisel tekkinud küsimus sellest, kas hagi allub Eesti kohtule, asja materjalidest ei nähtu. Ka ei ole kohus enne hagi menetlusse võtmise otsustamist pidanud vajalikuks küsida kohtualluvuse kohta kostja seisukohta. Seisukoha kohtualluvuse osas on maakohus asja materjalidest nähtuvalt kujundanud alles 17.12.2015 kohtuistungil, lahendades kostja 11.02.2015 menetlusdokumendis sisalduvat vastuväidet kohtualluvuse osas. Nimetatud vastuväites oli kostja nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 3 punktile 1 a tuginedes seisukohal, et antud juhul ei allu asi Eesti Vabariigi kohtule ning hagi võib esitada ainult Ungari Vabariigi kohtule. Samal seisukohal on kostja apellatsioonkaebuses. Vastuseks kostja 11.02.2015 vastuväitele kohtualluvuse osas on maakohus 17.12.2015 kohtuistungil märkinud, 4 et kohus on asja menetlusse võttes määranud kohtualluvuse ja jääb oma seisukoha juurde, et asi allub Harju Maakohtule TsSM § 102 lg 2 p-i 1 alusel, sest hageja on Eesti Vabariigi kodanik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hagi menetlusse võtmisel
lg 1 kohaselt kontrollinud, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib käesoleva hagi esitada Eesti kohtule. Maakohus, lähtudes kostja vastuväite lahendamise raames käesoleva abieluasja kohtualluvuse kontrollimisel
lg 2 regulatsioonist, on jätnud tähelepanuta järgmise.
lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt
-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79). Kuivõrd Ungari Vabariik, mis on asja materjalide kohaselt kostja alaliseks elukohaks, on Euroopa Liidu liikmesriik, tuleb eeltoodut arvestades asjas esitatud abieluasja kohtualluvuse kontrollimisel vastavalt kostja osundatule lähtuda nõukogu määrusest (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000. Eeltoodud menetlusõiguse rikkumise tõttu on maakohus teinud asjas sisulise lahendi olukorras, kus kohus ei ole kontrollinud, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib kohus asja lahendada. Kuivõrd tegemist on abieluasjaga, juhib kolleegium täiendavalt tähelepanu
lg-le 2, mille kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Asja puudub kostja enda poolt esitatud seisukoht hagi suhtes, kas ka tema hinnangul on pooltevahelised erimeelsused ületamatud ja abielusuhted pöördumatult lõppenud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva menetluse raames ei saa maakohtu otsuse tühistamise aluseks olevaid puudusi ringkonnakohtus kõrvaldada, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.