← Eesti

2-16-3218/4

Obsah (9)§ 405§ 444§ 173§ 162§ 138§ 144§ 177§ 175§ 455

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg 20. aprill 2016. a, Põlva, Võru tn.12 ja koht Tsiviilasja number 2-16-3218 Tsivii

) § 405 lg 1 alusel RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada S. K. hagi H. T. vastu.
  2. Välja mõista H. T. S. K. kasuks 500 (viissada) eurot, sealhulgas põhivõlg 383,47 eurot ja viivis 116,53 eurot.
  3. Jätta menetluskulud kostja kanda.
  4. Mõista H. T. S. K. kasuks välja 500 (viissada) eurot menetluskulude katteks.
  5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  6. Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  7. Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt 2

(5)ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik

§ 405

lg 1 p 7 ning 440 lõigete 1 ja 2 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Vastavalt

§ 444

lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi rahuldamise õigusliku põhjendusena märgib kohus, et kuna hageja nõuab kostjalt laenu, summas 387,47 eurot tagastamist ning viivist kohustuse täitmisega viivitatud aja eest, on hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt kohustub laenusaaja laenuandjale tagasi maksma laenuks saadud rahasumma. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral osundatud paragrahvi p 6 alusel viivist. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud madalaimas määras, s.o 0,02 % tasumata summast päevas. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 3

(5)Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on esitanud taotluse kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 100 eurot ning kohtuvälise kuluna hageja lepingulise esindajatasu , summas 608 eurot (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Hageja esindaja on kulutanud õigusabi andmiseks viis tundi tunnitasuga 121,60 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt

§ 173

lg 10 on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on esitanud ka taotluse

§ 177

lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamisega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hagi esitamisel tasutud riigilõivu suurus – 100 eurot tuleneb riigilõivuseadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 kohaselt kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on volikirja alusel menetluses esindanud IDR Inkasso töötaja Kersti Puuri. 22.01.2016 arvest nr 16040 (tl 7) nähtub, et tasu esindamise eest on 608 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Riigikohus on 06.05.2015.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-4-14 p.14 märkinud, et „Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu 4

(5)väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul“ Arvestades õigusabi mahtu käesolevas asjas, mis seisnes hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises ning kostja vastuse kohta arvamuse esitamises, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 400 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 500 (100 + 400) eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt

§ 455

lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.