Obsah (4)

§ 201§ 65§ 64§ 73

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis nr 1-16-2429 (kohtueelses menetluses nr 1

§ 201lg 2 p 1, 2 ja 4 järgi Süüdistus 16.

mai 2016 RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Aavo Ametmaa süüdi karistusseadustiku (

) § 201 lg 2 p 1, 2 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud;

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest vangistus 2 aastat 6 kuud ja Tartu Maakohtu 08.06.2015 otsusega nr 1-15-2325 mõistetud karistusest vangistus 4 aastat 6 kuud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Aavo Ametmaale liitkaristus vangistusena 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud; Tartu Maakohtu 08.06.2015 otsusega nr 1-152325 Aavo Ametmaale mõistetud karistusest kantud vangistus 1 aasta arvestada liitkaristusena mõistetud vangistusest maha ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud;

§ 65

lg 3 ja

§ 73

lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Aavo Ametmaale katseaeg 5 (viis) aastat ning mõistetud vangistust 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui Aavo Ametmaa ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates liitkaristust ettenägeva kohtuotsuse kuulutamisest. Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: rahuldada täielikult SIA UniCredit Leasing Eesti Filiaali tsiviilhagi ning välja mõista Aavo Ametmaalt 67 051 (kuuskümmend seitse tuhat viiskümmend üks) eurot SIA UniCredit Leasing Eesti Filiaali kasuks (solidaarvõlgniku K.R suhtes on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 28.01.2016 määrusega kriminaalasi eraldatud iseseisvaks menetluseks); 2.2 sundraha jätta Aavo Ametmaalt välja mõistmata; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõend 16.09.
2. a koostatud jälitustoimingu protokollis sisalduvate kõnede salvestiste koopia ühel DVD plaadil, mis on pakendatud paberümbrikusse (pakend nr 1), suletud turvakleebisega nr C130071981 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Aavo Ametmaa toime pannud kuriteona valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, mis on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt

§ 201

lg 2 p 1, 2 ja 4 järgi (ajavahemikul 01.06.2013 kuni 01.01.2015 oli nimetatud tegevus karistatav

§ 201

lg 2 p 1,2,4 järgi – valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramine isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, suures ulatuses ning grupi poolt; alates 01.01.2015 on nimetatud tegu karistatav

§ 201

lg 2 p 1,2,4 järgi samadel tunnustel) järgi, mis seisnes selles, et tema pööras valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, tehes seda grupis ning suures ulatuses. Nimelt Aavo Ametmaa isikuna, kes on varasemalt 19.04.2010. a Tartu Maakohtu otsusega tunnistatud süüdi

§ 201lg 1 järgi omastamises uuesti koos F.

L OÜ (alates 25.06.2013 H OÜ) juhatuse liikme K.R (juhatuse liige alates 07.06.2013) leppisid kokku, et jätavad tasumata 28.05.2013 F.K OÜ ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali vahel sõiduki BMW 750 LI, registreerimismärgiga XXX XXX liisinglepingust nr 20130383/00 tulenevad liisingmaksed ning jätavad liisinglepingu ülesütlemisel tagastamata liisinglepingu alusel nende valduses oleva sõiduauto. Sõiduauto väärtuseks oli 36 000 eurot. Samuti A. Ametmaa kokkuleppel K. R sõlmis 26.09.2013 H. OÜ (esindaja K. R) nimel SIA-ga UniCredit Leasing Eesti filiaal liisinglepingu nr 20130835/00 veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2, registreerimismärgiga XXX XXX liisimiseks kavatsuseta liisinglepingujärgseid kohustusi täita ja lepingu ülesütlemisel veokit tagastada. Veoki väärtuseks oli 46 800 eurot. OÜ-ga H. seotuse varjamiseks organiseerisid A. Ametmaa ja K. R OÜ-le H. variisikust juhatajad M.M (alates 25.06.2013) ja R.P (alates 13.11.2013), kellele jätsid OÜ H varad, sh liisinglepingu alusel nende valduses olevad sõidukid üle andmata. Kuivõrd OÜ H eelnimetatud liisinglepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal 25.11.2013 lepingud üles ja nõudis sõidukite tagastamist. A. Ametmaa ja K. R jätsid sõidukid liisingandjale tagastamata, keeldudes avaldamast sõidukite asukohta ning pöörasid sõiduauto BMW 750 LI registreerimismärgiga XXX XXX ja veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2, registreerimismärgiga XXX XXX enda kasuks. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 201

lg 2 p 1,2,4 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat ja 6 kuud;

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o käesoleva kokkuleppe alusel mõistetav 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus kaetuks Tartu Maakohtu poolt 08.06.2015.a 2 otsusega nr 1-15-2325 mõistetud raskeima karistuse ehk 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mõistes liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tartu Maakohtu otsuses nr 115-2325 märgitu kohaselt kuulus mõistetud vangistusest 1 (üks) aasta kandmisele koheselt ning seisuga 29.10.2015 on see kantud. Seega lõplikuks ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks jääb 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 3 ja

§ 73

lg-te 1,2,3 alusel jätta mõistetav liitkaristus täielikult täitmisele pööramata, kui Aavo Ametmaa ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks arvata liitkaristust ettenägeva kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 201

lg 2 p 1, 2 ja 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. SIA UniCrediti Leasing Eesti Filiaal on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 67 051 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Aavo Ametmaalt 67 051 (kuuskümmend seitse tuhat viiskümmend üks) eurot SIA UniCredit Leasing Eesti Filiaali kasuks (teise solidaarvõlgniku K.R suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 28.01.2016 määrusega kriminaalasi eraldatud iseseisvaks menetluseks).
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
3. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
4. 4.1.
5. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.
7. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Aavo Ametmaa arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 645 eurot. 4.
8. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. 3 KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatavalt Aavo Ametmaalt ei kuulu väljamõistmisele sundraha, kuna see on juba väljamõistetud Tartu Maakohtu
9. juuni 2015 kohtuotsusega nr 1-15-
11. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures oleva asitõend 16.09.2014.a koostatud jälitustoimingu protokollis sisalduvate kõnede salvestiste koopia ühel DVD plaadil, mis on pakendatud paberümbrikusse (pakend nr 1), suletud turvakleebisega nr C130071981 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4