4-16-402/6

4-16-402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-402 (2316,15,015696) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Maksim Vakarin, ik 38203130263, elukoht: XXX Liisa Miil Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Maksim Vakarin süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud 10 päevase aresti kandmine ositi kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
4. Mõistetud ja ositi kandmisele kuuluv arest 10 (kümme) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 27.06.
5. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Maksim Vakarinilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 71 (seitsekümmend üks) eurot ja juriidilisel isikul menetlusaluselt isikult proovi võtmise ja menetlusaluse isiku arstliku läbivaatuse tegemise kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, kokku menetluskulu 167 (ükssada kuuskümmend seitse) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides selgitusena: „Maksim Vakarin, 4-16-402, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Maksim Vakarinile posti teel tema elukoha aadressile.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 27.04.
8. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 21.12.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1471627 nähtuvalt peeti 25.07.2015 kell 00.00 Tallinnas Estonia pst 15 juures sõiduki juhtimiselt kinni Maksim Vakarin, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli, amfetamiini, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiini ja fentanüüli arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. Kohtuvälises menetluses antud ütlused narkootilise aine tarvitamise kohta kaks päeva varem vastavad tõele, üksikasju ei mäleta. On asenduskaristusena määratud 10 päevase aresti ära kandnud. On kohtuvälise menetleja ettepanekuga nõus. Kuna töötab, siis taotleb aresti ärakandmise määramist ositi 2 päeva kaupa. Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb karistuseks aresti 10 päeva aresti ja välja mõista menetluskulu 96 eurot ja 71 eurot. Karistus tuleks ära kanda kuu aja jooksul, kui isik töötab, siis on nõus karistuse ositi ärakandmisega ja kahe kuu jooksul. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena korral narkootilise aine fentanüüli, amfetamiini ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, samuti tutvunud Wismari Haigla AS saatekirjaga joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks ning terviseseisundi kirjeldamise protokolli ja eksperdi hinnanguga, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Menetlusalune isik on ka tunnistanud narkootiliste ainete tarvitamist. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 27.07.2015 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, fentanüül II nimekirja. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt ei ole arst eelmärgitud ainete kasutamise kohta ettekirjutust teinud ning kohus peab sellise ettekirjutuse tegemist võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini, metamfetamiini või fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. 2 Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt, sh ka samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud varavastaste väärtegude ja kuriteo toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata ja rahatrahv on asendatud arestiga. Käesoleval ajal on menetlusalune isik süüdi tunnistatud liiklusalaste kuritegude ja varavastase kuriteo teoimepanemises ning karistatud vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid või soov rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka korduvad lühiajalised arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb taas kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu, proovi võtmise ja isiku terviseseisundi kirjeldamisega kaasnenud kulu. Kuna menetlusalune isik väitis, et ta on asunud tööle ja täies ulatuses ühe osana aresti kandmine oleks raskendatud, siis taotles menetlusalune isik aresti kandmise määramist ositi. Kohus leiab, et esitatud taotluse võib rahuldada, kuivõrd kogu aresti ühe osana ära kandmine võib tekitada olukorra, et menetlusalust isikut enam tööle ei võeta. Seetõttu kohaldab kohus KarS § 66 lg 1 ja 3 sätteid ning määrab aresti kandmise ositi. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3