1-13-468/293

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-468 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Nikolai Russak (isikukood 37103053714), määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Nikolai Russak kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 15.08.2013 kohtuotsusega nr 1-13468 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. N. Russak tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti N. Russakile liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 22.05.2012 kuni 24.05.2012, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 06.08.
7. Karistuse lõpptähtaeg on 02.08.
9. Viru Maakohtu
10. märtsi 2016 määrusega jäeti N. Russak vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.1 Kohus märkis, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. N. Russak kannab Viru Maakohtu 15.08.2013 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Isik on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele, et oma majanduslikku olukorda parandada. 2.2 Arvestades N. Russaki poolt toimepandud kuriteo raskust, ei vastaks käesoleval ajal, mil kantud on veidi üle poole mõistetud karistusest, tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. 2.3 Positiivsena tõi kohus kinnipeetava puhul välja selle, et vangistuse jooksul on ta osalenud riigikeele A1-, A2- ja B1-taseme kursustel, läbinud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes. Lisaks on isik olnud hõivatud vangla majandustöödel ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Vabanemisel on tal kindel alaline elukoht ning toetavad lähedased.
11. Kokkuvõtlikult leidis kohus siiski, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.
12. Kohtumääruse peale esitas kaebuse N. Russak, kes taotleb määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamist. N. Russak palub end vabastada, kuna leiab, et esinevad tingimused tema vabastamiseks: elektroonilise järelevalve tingimustele vastav eluase, lähedaste materiaalne ja moraalne toetus, sotsiaalprogrammide läbimine vangistuses ning narkosõltuvusest vabanemine. Ta on pikaaegne narkootikumide tarvitaja ja see on tinginud kuritegeliku käitumise. Määruskaebuse esitajat ei ole kunagi karistatud tingimisi ega vabastatud ennetähtaegselt. Praeguse karistuse kandmise ajal töötab ta esimest korda elus. Veebruarist alates on N. Russak avavanglas. Ta otsib tööd, ent vanglas olles on raske töökohta leida. Samuti käib N. Russak linnas ja anonüümsete narkomaanide koosolekul. Vabanedes soovib N. Russak asuda tööle. Ta hakkab elama emaga, kes on 76-aastane. Elektrooniline valve oleks väga tõhusaks vahendiks, mis aitaks N. Russakil elada seaduskuulekat elu. Ta on praeguseks ära kandnud piisavalt pika karistuse ja kahetsenud toimunut. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud N. Russaki vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 5.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 5.2 Praegusel juhul on maakohus analüüsinud kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi asjaolusid, ning leidnud kokkuvõtlikult, et N. Russaki puhul ei kaalu negatiivsed asjaolud üles positiivset. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 2 2 5.3 On tõsi, et N. Russaki puhul esinevad formaalsed alused tema vabastamiseks elektroonilisele järelevalvele. Samas aga peab kohus hindama ka materiaalseid aluseid. Määruskaebuses välja toodud positiivseid asjaolusid - lähedaste toetust ja sotsiaalprogrammide läbimist ning isiku hõivatust on maakohus ka arvestanud. Lisaks tuleb pidada igati kiiduväärseks, et N. Russak on oma tegude tagajärgedest aru saanud, tegeleb aktiivselt narkoprobleemiga ja soovib esmakordselt elus teha muudatusi seaduskuuleka elu elamiseks. 5.4 Isikuga toimunud positiivsed muutused vangistuses annaksid ehk aluse kaaluda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samas aga peab kohus arvestama kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid aluseid kogumis. Praegusel juhul nähtub määrusest, et kuriteo asjaolud (I astme rahvatervisevastane kuritegu), süüdlase isik (narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks) ja N. Russaki varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta
14. korda) ei veennud kohut selles, et karistus on oma eripreventiivse eesmärgi täitnud ning et süüdlane vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Lisaks on kohus arvestanud N. Russaki poolt toime pandud kuriteo raskust ning leidnud, et praegu, mil süüdlane on ära kandnud vaid veidi üle poole talle mõistetud karistusest, ei vastaks tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele. Ka prokuratuur on asunud N. Russaki ennetähtaegset vabastamist mittetoetavale seisukohale ja seda samuti isiku varasemat elukäiku, kuritegude asjaolusid ning süüdistatava isikut arvestades.
15. Kuivõrd kohtul on õigus keelduda isiku vabastamisest arvestades kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja varasemat elukäiku, on maakohtu lahend seaduslik ja põhjendatud. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau