Obsah (7)

§ 121§ 263§ 274§ 199§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3545 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlus

§ 121

järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust,

§ 263

p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust,

§ 274

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti S.

Šumeitšukile liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 27.07.2014 kuni 29.07.2014, s.o 3 päeva, alates 24.09.2014 kuni 25.09.2014, s.o 2 päeva, alates 04.10.2014 kuni 05.10.2014, s.o 2 päeva, alates 11.10.2014 kuni 12.10.2014, s.o 2 päeva, alates 01.11.2014 kuni 03.11.2014, s.o 3 päeva, alates 06.11.2014 kuni 08.11.2014, s.o 3 päeva, alates 30.11.2014 kuni 02.12.2014, s.o 3 päeva, 11.10.2014, s.o 1 päev, kokku 19 päeva karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 2 aastat 4 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.12.

1. Karistuse lõpptähtaeg on 25.04.
3. Viru Maakohtu
4. märtsi 2016 määrusega jäeti S. Šumeitšuk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14 korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Ta vabastati Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2013 määrusega nr 1-11-12445 eelmise, s.o Viru Maakohtu 13.01.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta alates kohtumääruse jõustumisest, kuid Viru Maakohtu 05.02.2014 määrusega nr 1-11-12445 pöörati Viru Maakohtu 13.01.2012 otsusega mõistetud kandmata jäänud karistuse osa, 4 kuud 16 päeva vangistust täitmisele. Eeltoodust järeldub, et varasemad reaalsed vanglakaristused ega ka tingimuslikud karistused ühes käitumiskontrollile allutamisega (sealhulgas eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamine) ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest süüdlane on jätkanud kuritegude toimepanemist. 2.2 Käesoleval ajal kannab S. Šumeitšuk Viru Maakohtu kohtuotsusega 02.06.2015 mõistetud karistust kuritegude eest, mis on toime pandud ajavahemikul alates 27.07.2014 kuni tema kinnipidamiseni 14.12.
5. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ning alkoholi kuritarvitamine on olnud kuritegude soodusteguriks. Isikule on varasemalt määratud katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid ta rikkus nimetatud kohustust. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et isik võib vabaduses asuda uuesti alkoholi kuritarvitama. 2.3 Olemasolev sotsiaalvõrgustik perekonna näol ei ole varasemalt suutnud tõhusalt suunata isikut seaduskuulekale teele, süüdlane on muu hulgas kasutanud vägivalda oma perekonnaliikmete suhtes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 64% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt puudus ka kohtul kindlus selles, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära isiku poolt uute kuritegude toimepanemist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leidis, et S. Šumeitšuki puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. 2.4 Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogramme, osalenud riigikeele õppes ning olnud hõivatud majandustöödel koristajana ja kambrikaaslase hooldajana. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on paigutatud avavanglaosakonda. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht.
6. Kokkuvõtlikult ei kaalu aga kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid asjaolusid, milliseid kohus pidas kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

1. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja S. Šumeitšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 4.1 Maakohus on kaalutlusõigust teostanud valesti, jättes arvestamata, et S. Šumeitšuki käitumine vanglas on õiguspärane. Ta on läbinud sotsiaalprogramme, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 4.2 Euroopa Ministrite komitee soovituste kohaselt peab isegi isikutega, kes on ennetähtaegselt vabastatud, ent vanglasse tagasi sattunud, tegema tööd eesmärgiga neid vabastada. Soovitused ei välista ennetähtaegset vabastamist, vaid sõna „tuleb“ kohustab vanglat tegema tööd selle nimel, et vabastada selliseid isikuid tingimisi enne tähtaega. S. Šumeitšukiga on tehtud põhjalikku tööd vangistuses ning ta on võimalik ennetähtaegselt vabastada. 2 2 4.3 S. Šumeitšuk on läbinud sotsiaalprogramme, osalenud riigikeele õppes ning olnud hõivatud majandustöödel koristaja ja kambrikaaslase hooldajana. Kuna tal puuduvad distsiplinaarkaristused, on ta paigutatud avavangla osakonda. Vabanemisel on tal kindel elu- ja töökoht. Juba praegu käib S. Šumeitšuk avavanglast tööle ning tema kinnipidamine on muutunud formaalseks, kuivõrd liikumine S. Šumeitšukil Narvas piiratud ei ole. 4.4 Positiivse asjaoluna rõhutab kaitsja programmi „Viha juhtimine“ läbimist süüdlase poolt, millega ta valmistati ette vabaduses seaduskuulekalt käituma ning välistatud on oht uute kehalise väärkohtlemiste toimepanemiseks. Lisaks on S. Šumeitšuk rahuldanud kannatanute tsiviilhagid, mis ta põhjustas varavastaseid kuritegusid toime pannes. Kannatanud ei ole S. Šumeitšuki ennetähtaegse vabastamise vastu. 4.5 S. Šumeitšuk on avaldanud soovi ja seadnud eesmärgiks toetada materiaalselt perekonda ja nende eest hoolitseda. Kuivõrd kuriteo toimepanemist pereliikmete ja teiste isikute vastu on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, on võimalik panna talle alkoholitarvitamise piirang. S. Šumeitšuki abikaasa teenib miinimumtöötasu, perekonnas kasvab aga kaks alaealist last, kelle kasvatamisega üksi on raske hakkama saada. Vabaduses on S. Šumeitšukile tagatud miinimumtöötasuga töökoht ning ta saab abiks olla oma perele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud S. Šumeitšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 5.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 5.2 Kaitsja on määruskaebuses taas üle rõhutanud S. Šumeitšukki positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, mida kohus juba arvestas isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel (osalemine sotsiaalprogrammis ja riigikeeleõppes, kambrikaaslase hooldamine, distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla elu- ja töökoha olemasolu). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi asjaolusid ka analüüsinud, ent kokkuvõtlikult leidnud, et S. Šumeitšukki positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. Sellega tuleb nõustuda. 5.3 Kaitsja põhiväide seisneb kokkuvõtlikult selles, et kohus jättis arvestamata S. Sumeitšuki õiguspärase käitumise vanglas ning sellegi, et kinnipidamisasutuses peaks toimuma töö isikuga selle nimel, et ta ennetähtaegselt vabastada. S. Šumeitšukiga vanglas tehtud sotsiaaltöö (programm „Viha juhtimine“) välistab uute kuritegude toimepanemise ning juba tema viibimine avavanglas näitab, et kinnipidamine kannab üksnes formaalset eesmärki. 5.4 Ringkonnakohus leiab, et isiku käitumisel vanglas on küll ennetähtaegse vabastamise küsimusel oluline, ent mitte määrav tähtsus. Nimelt peab kohus hindama ka kõiki teisi ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi asjaolusid ning praegusel juhul nähtubki maakohtu määrusest, et süüdlase ennetähtaegse vabastamise vastu räägivad tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud 14 korral, kolmas reaalne vangistus), kuritegude asjaolud (isik on kasutanud vägivalda oma pereliikmete vastu) ning S. Šumeitšuki isik (diagnoositud 3 3 alkoholisõltuvus, varasem kriminaalhoolduse luhtumine). Neid asjaolusid kogumis hinnates nentis maakohus, et varasemad karistused ei ole S. Šumeitšukile eripreventiivset mõju avaldanud. 5.5 Lisaks peab arvestama seda, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Praegusel juhul on vangla hinnanud S. Šumeitšuki puhul kõrgeks riski nii uue üldise kuriteo toimepanemise kui ka uue vägivaldse kuriteo toimepanemise osas. Ohustatud on nii avalikkus, konkreetne täiskasvanu või laps, kui ka ametnikud. Riskihinnangust lähtuvalt on vangla asunud S. Šumeitšuki mittevabastamist toetavale positsioonile. Sellisel arvamusel on ka prokuratuur. Ka ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et S. Šumeitšuki puhul esineb nii uute kuritegude toimepanemise oht, kui ka käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht. S. Šumeitšukile on varemgi kohaldatud käitumiskontrolli kohustusi, ent tema karistus pöörati täitmisele alkoholikeelu rikkumise tõttu. Viibimine avavanglas annab isikule võimaluse kontrollitud keskkonnas veidi leebemates tingimustes oma karistuse kandmist jätkata, et asuda vabanedes täide viima määruskaebuses loetletud positiivseid muudatusi.
3. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau