← Eesti

1-15-637/45

Obsah (4)§ 76§ 75§ 184§ 218

Toimik nr 1-15-637 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mail 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-637 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõl

§ 76ja Kr

MS § 426 lg 1, § 432 , määras:

  1. Vabastada Ilja Drobõšev karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
  2. Kohaldada katseaega kuni 30.09.
  4. Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
  5. Määrata Ilja Drobõšev katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  6. Kohustada Ilja Drobõševi järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. Kohustada Ilja Drobõševi täitma katseajal

§ 75lg 2 p 21,4, 7, 9 sätestatud kohustusi:  mitte omama või taritama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 1

(6) asuma tööle või võtma arvele töötukassas ühe kuu jooksul peale vabanemist;  mitte suhtlema teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata (v.a. lähisugulased);  alluma elektroonilisele järelevalvele kestusega 3 kuud.
  1. Vabastada Ilja Drobõšev käesoleva kohtumääruse jõustumisel.
  2. Rahuldada vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello taotlus ja määrata tema poolt Ilja Drobõševile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 83,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 69,50 eurot, ning käibemaks 13.90 eurot). Välja mõista Ilja Drobõševilt kriminaalmenetluse kulud: 83,40 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Ilja Drobõševil tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700029827 ning selgitus „Ilja Drobõšev 1-15637 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilja Drobõšev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Ilja Drobõšev on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2015 kohtuotsusega

§ 184lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat.

Karistuse kandmise algus 30.09.2014 ja lõpp 30.09.

  1. Tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabanemise võimaluse avanemine 30.03.
  2. Ilja Drobõšev on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel (isiklik toimik lk 77). Kinnipidamisasutusest Ilja Drobõševi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, ühel korral karistatud keelatud esemete valdamise eest noomitusega, kahel korral karistatud kartseriga sigarettide valdamise eest selleks mitteetenähtud ajal ja kohas. Vangistuses osaleb kinnipeetav alates 01.02.2016 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, alates 14.04.2016 töötab majandustöödel koristajana ning alates 02.05.2016 osaleb riigikeele A1 taseme õppes. Vabanedes soovib elama asuda aadressil xxx xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub süüdimõistetu ema abikaasale. Korter on heas korras, süüdimõistetul on eraldi tuba. Nimetatud korteris elavad ema, kasuisa, kasuisa isa ja õde. Bioloogilise isaga on hakanud suhtlema vangistuses olles. Elukoht on tehniliselt sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Ilja Drobõševil on põhiharidus, mille omandas xxx põhikoolis, kus sai ühtlasi koostelukksepa tunnistuse. Edasi asus õppima xxx, kus lõpetas 2 kursust 2

(6)ning jättis seejärel kooli pooleli, kuna hakkas tarvitama ja müüma narkootikume, et raha saada. Vabaduses olles on kinnipeetav teinud lihttöid xxx, osaledes lammutustöödel ning xxx, kus oli tankerite pesija, isik on olnud ka majahoidja. Vahetult enne vangistust ei töötanud ning hankis sissetulekut narkootikumide müügiga. Vabanedes on Ilja Drobõševil olemas garanteeritud töökoht xxx OÜ-s. K-raha andmetel on isikul rahalisi nõudeid 3798,01 eurot, vabanemisfondis 0 eurot. Lähedastest on süüdimõistetul ema, poolõde ja kasuisa. Tervislik seisund on rahuldav, põeb xxx ja saab vastavat ravi. Kriminaalkorras on isik karistatud esimest korda ning vanglakaristust kannab ka esimest korda. Käesolev rikkumine seisneb narkooltilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Kuritegu on toime pandud tulu saamise eesmärgil, soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava perekonnaks ema, isa, õde, kasuisa ja kasuisa isa. Bioloogilise isaga on hakanud suhtlema vanglas olles. Ema on kinnipeetavat vangistuses rahaliselt toetanud ja käinud ka külastamas. Ema on nõus poega ka vabanemisel rahaliselt toetama. Vabanedes soovib Ilja Drobõšev elama asuda aadressil xxxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub ema abikaasale. Korter on heas korras. Korteris elavad ema, kasuisa, kasuisa isa ja õde. Kõik nimetatud täiskasvanud on andnud kirjaliku nõusoleku isiku ülaltoodud aadressile elama asumiseks. Elukohta on tehniliselt võimalik paigalada elektroonilise valve seade. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgselt töökoht xxx OÜ-s automehaaniku ametikohal. Ilja Drobõševil on isikutunnistus, mis kehtib kuni 26.08.2019. Prokurör, kirjalikus arvamuses leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Kuna Ilja Drobõšev kannab karistust I astme narkokuriteo eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne Ilja Drobõševi poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Ilja Drobõšev ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on käesolevas asjas täidetud – tal on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele jm. Samas arvestades käesolevas arvamuses toodud asjaolusid, kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Ilja Drobõševil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima 3

(6)distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse esimesel avanemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Ilja Drobõševi vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Ilja Drobõšev avaldas kohtuistungil, et ta leiab, et tegelikult on ta valmis vabanemiseks,oma tegu ta on selgelt hukka mõistnud, ta töötab vanglas, osaleb sotsiaalprogrammis ning osaleb riigikeele õppes. Vabaduses on tal kodu ja garanteeritud töökoht. Ilja Drobõšev on kindel, et tal on kõik võimalused alustada uut elu. Kaitsja arvates on kõik tingimused isiku ennetähtaegseks vabastamisel elektroonilise järelevalve alla täidetud. Isikul on lähedaste toetus, vabaduses tagatud töökoht, elukoht. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, arvestades kaitsja arvamust ja prokuröri kirjalikku seisukohta leiab, et Ilja Drobõšev tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise järelevalve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust tegi süüdimõistetu lihttöid xxx ja xxx. Omandas põhihariduse xxx põhikoolis, kus sai koostelukksepa tunnistuse. Seejärel lõpetas 2 kursust xxx laevaehituse erialal, mille jättis pooleli. Ilja Drobõševit on kriminaalkorras karistatud ühel korral

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis seisnes narkootilise aine suures koguses ebaseduslikus käitlemises ning mille eest kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust. Kuritegu oli toime pandud tulu saamise eesmärgil. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga – isikul oli probleeme narkootikumidega. Samas arvestab kohus asjaoluga, et toimepandud kuriteo puhul ei olnud Ilja Drobõševi süü ülemäära suur. Tegemist oli küll esimese astme narkokuriteoga, kuid Tallinna Ringkonnakohus hindas 21.09.2015 otsuses süü määra alla keskmise, võib öelda, et isegi minimaalsena. Narkootilise aine müügist saadud tulu polnud samuti ülemäära suur, isik teenis 1000 eurot. Kohus peab isiku vähest süümäära oluliseks tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. Karistusregistrist nähtub, et isikul on 11 kehtivat äärteokaristust. Teda on karistatud NPALS § 151 alusel narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ühel korral,

§ 218lg 1 alusel väheväärtusliku varavastase süüteo eest ühel korral, ÜTS § 547 lg 1 alusel sõidupiletita sõidu eest ühistranspordis 4

(6)kuuel korral, TubS § 48 alusel tubakatoote omandamise ja omamise eest alaealise poolt kahel korral, TubS § 47 alusel tubakatoote tarvitamise eest alaealise poolt ühel korral. Loetletud süüteod iseloomustavad süüdimõistetut küll negatiivsest küljest, kuid arvestades nende sisu, ei ole sellised rikkumised määravaks isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristus, noomitus keelatud esemete omamise eest ja kaks korda kartserit sigarettide hoidmise eest selleks mitteettenähtud ajal ja kohas. Nimetatud rikkumised iseloomustavad kinnipeetavat küll negatiivsest küljest, kuid kohus ei hinda neid liiga tõsisteks isiku iseloomustamisel. K-raha andmetel on Ilja Drobõševil rahalisi nõudeid 3798,01 eurot, vabanemisfondis rahalised vahendid puuduvad. Kohus hindab seda asjaolu kui uue kuriteo toimepanemise riski, kuid samas leiab, et sellist riski on võimalik maandada, kohaldades isikule kontrollkohustust asuda vanglast vabanedes tööle või võtta arvele töötukassas. Kohus leiab, et seda riski maandab ka asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuses tegelenud aktiivse enesetäiendamisega. Nimelt osaleb kinnipeetav alates 01.02.2016 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, alates 14.04.2016 töötab majandustöödel koristajana ning alates 02.05.2016 osaleb riigikeele A1 taseme õppes. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et isik on võimeline muutuma ka vabaduses. Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument, isikutunnistus, kehtivusega kuni 26.08.
  1. Ilja Drobõšev on andnud nõusoleku ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul on Ilja Drobõševi elukoht xxx sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Isikul on vabanemisel kindel elukoht ema ja kasuisa juures aadressil xxx ning garanteeritud töökoht xxx OÜ-s automehaaniku ametikohal. Ema on nõus teda vabanemisel toetama. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegu, uue kuriteo toimepanemise riske ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, on kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema võimalused vabaduses on üsnagi head – isikul on kindel elukoht, lähedaste toetus ja garanteeritud töötkoht. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust alates 30.09.2014, karistusaeg lõpeb 30.09.
  2. Karistusest on käesolevaks hetkeks ära kantud üle 1 aasta 7 kuu, mis on veidi üle poole talle mõistetud karistusest. Karistusaja lõpuni on jäänud natuke vähem kui poolteist aastat. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud – riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine on toimunud. Kohus on veendumusel, et isiku jaoks, kes kannab esimest korda vanglakaristust, on käesolevaks hetkeks reaalne vangistus, millest on üle poole ära kantud, piisava tõsidusega mõjutusvahend. Isik on vangistuses teinud olulisi pingutusi enda taasühiskonnastamise nimel (osalemine sotsiaalprogrammis ja tööhõives, riigikeele omandamisele asumine) mis ilmestab asjaolu, et ta suudab alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Seega leiab kohus, et isik suudaks ka vabaduses viibides täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Riskifaktorina näeb kohus narkootikumide tarvitamist, sest sellega oli süüdimõistetul enne vangistust probleeme. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kõigepealt arvestab kohus isiku ennetähtaegse vabastamise üle lahendamisel topimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus on tutvunud kohtuotsustega ( tlk 2052) ja märgib, et isik käitles kergemat laadi narkoainet ( marihuaana ja ecstasy tabletid) lühema ajal jooksul ja sai narkotegevusest kasu summas 1000 eurot. tegemist on reategeleasega ehk nö tänavadiileriga. Lõplikult on kohtu poolt isiku süüd hinnatud mitteoluliseks. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et isikule on vanglas distsiplinaarkaristusi kohaldatud, ei ole tema rikkumised tõsised ( sigarettide omamine). Täiendavaks riskiks on isiku puhul 5
(6)narkootiliste ainete tarvitamine, kuid sellest tulenevat riski saab maandada täiendava kohustuse määramisega. Arvestades isiku vähest tähtsust narkootiliste ainete käitlemise ahelas ( tänavadiiler) ja seda, et isik pn karistatud ja vangistuses esimest korda, leiab kohus, et sellise isikul puhul on tema poolt ärakantud karistuse osaga karistamise eesmärki on sisuliselt täidetud. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel töö- ja elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Ilja Drobõševi temale Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega kolmekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta ennast arvele töötukassas ning mitte suhtlema teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata (v.a. lähisugulased). /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.