Obsah (13)

§ 115§ 3§ 396§ 397§ 402§ 8§ 76§ 100§ 101§ 4032§ 403§ 1027§ 6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-108732 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Raha24 OÜ hagi M. T.i vastu võlgnevu

§ 115lg 1 mõttes.

Hagi esitamise seisuga ei ole kostja teinud ühtegi laenumakset.

1. Laenulepingu p 11.12 ning põhitingimustes sätestatu kohaselt on laenulepingust tulenevate rahaliste kohustustega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna nimetatud viivisemäär on kõrgem tavapärasest, vähendab hageja viiviseid põhinõudeni. Hagi esitamise seisuga on hageja viivisenõue kostja vastu 2 681, 35 eurot. 2 KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja ei nõustu sellega, et kõrvalnõuded ületavad põhinõuet. Kostja märgib, et tema sissetulek on pension 200 eurot kuus, mistõttu jääb kostjale selgusetuks hageja enda käitumine, mille alusel leidis hageja olevat kostja sedavõrd maksevõimelisena, et laenu talle väljastas. Kostja väidab, et hageja surub oma reklaamidega laene võtma, samas ei uurita ega kontrollita, kas laenuvõtja on üldse võimeline võetud kohustust täitma. Kostjale jääb selgusetuks, mille alusel väljastas hageja 3000 eurose laenu, teades, et kostja igakuine sissetulek on 200 eurot pension. Maakohtule 14.04.2016.a saadetud lõppseisukohtades märgib kostja, et on nõus tasuma hagejale vaid põhinõude 2 988, 25 eurot ja seda ka maksegraafiku alusel igakuiselt 100 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning hageja nõue tuleneb 11.04.2014.a veebikeskkonnas www.raha24.ee sõlmitud laenulepingust nr 2101515266, millega refinantseeriti kostja varasemad kohustused ning anti lisakrediiti 210 eurot (tl 23-26, 35-36, 37). 8. Võlaõigusseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu sõlmimiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja esitas laenutaotluse ja leping sõlmiti internetikeskkonnas (tl 23-25). Kostja ei vaidlusta lepingu sõlmimist ega põhinõude suurust (tl 79) Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta ei ole soovinud olla seotud lepingus nr 2101515266 võetud kohustustega. Lisakrediit lepingu nr 210515266 alusel kanti kostja arveldusarvele 11.04.2014.a (tl 37) 9.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma.

§ 397

lg 1 tulenevalt tuleb majandus- või kusetegevuses antud laenult maksta intressi (vt lepingu põhitingimuste p 3.4, 3.5). Poolte vahel sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping

§ 402

mõttes (so krediidileping, mille pooleks on majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja ning tarbijast krediidivõtja). 3 10. Vastavalt

§ 8lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et ta oma lepingulisi kohustusi kohaselt ei täitnud. Kuna laenumakseid tähtaegselt ei tasutud, on tegemist kohustuse rikkumisega

§ 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse

§ 101

sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh õiguse nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist, samuti öelda leping üles,

§ 101lg 1 p 1, 3, 4, 6).

1. Kostja märgib vastuväidetes, et hageja ei oleks tohtinud kostjale sellises ulatuses laenu anda, sest kostja igakuine sissetulek on ainult 200 eurot pension. Kui kostja jäi makseraskustesse, on hageja valmis mitu nahka koorima suurendades laenusummat kõrvalnõuetega. Sisuliselt esitas kostja lepingu tühisuse vastuväite. Kooskõlas TsÜS § 86 lg 1 ja 2 on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muuhulgas kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui - tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või - pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja väitel ei olnud põhjendatud talle laenu andmine sellises ulatuses kui kostja sissetulekuks on ainult pension. Hageja kohustus olnuks kontrollida kostja maksevõimet.
2. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded või vastuväited ja TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega asjaolusid tõendab. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit oma majandusliku seisundi sh pensioni suuruse kohta ei laenukohustuste võtmise ajal ega praegu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, missugused andmed oma sissetulekute suuruse kohta kostja hagejale laenutaotluses esitas ning milline oli kostja varaline seis laenukohustuste võtmise ajal. Kohus möönab, et hagimaterjalidest tulenevalt oli kostja ka varem korduvalt võtnud laenu ning haginõude aluseks oleva laenulepinguga refinantseeriti varasemad kohustused ja anti lisakrediiti, mis viitab kostja võimalikele makseraskustele. Ka laenumaksete graafikust tulenevalt võis igakuine makse olla kostjale üle jõu käiv, kuid millegagi ei ole tõendatud ei kostja sissetulekute suurus ega asjaolu, et kostja suurendas oma laenukoormust väljapääsmatus olukorras või sõltuvussuhtes. Kohus möönab, et teatud küsitavusi tekitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine hageja poolt (

§ 4032

), kuid kohtu hinnagul ei saa olemasolevatele tõenditele tuginedes siiski selle põhimõtte rikkumist üheselt järeldada.

§ 403

jj tulenev vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab, et laen peab vastama tarbija vajadustele ning tarbijakrediidileping peab olema kujundatud selliseks, et lepingupooleks oleval tarbijal oleks võimalik saadud krediit tagasi maksta. 4 Kohus rõhutab veelkord, et ei ole tõendatud, millised andmed maksevõime kohta kostja laenutaotluses esitas, milline oli tema majanduslik seis ning millistele andmetele tuginedes laen väljastati. Kohus märgib, et laenuandja laenusaaja maksevõime hindamise kohustuse kõrval on ka laenusaajal endal kohustus informeerida laenuandjat maksevõime muutustest ja muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada lapingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja oli laenulepingu(

1. te)sõlmimise ajal otsusevõimeline ning teadis, millistel tingimustel lepingu(
2. d)sõlmib ning milliste kohustustega end seob, samuti, millised on õiguskaitsevahendid kohustuse täitmata jätmise korral. Kohus ei pea põhjendatuks TsÜS § 82 lg 1 ja 2 kohaldamist. Selgituseks kostjale märgib kohus, et isegi juhul kui tehing oleks tühine vastuolu tõttu heade kommetegea, ei vabastaks see kostjat saadut tagastamast, vaid tühise tehingu alusel saadu tuleks tagastada alusetu rikastumise sätete alusel (TsÜS § 84 lg 1,

§ 1027jj).

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhejdnatud põhinõude, intressi, lepingutasu ja meeldetuletustasu nõuete osas, kokku 3 768, 29 eurot (millest põhinõue 2 71, 35 eurot, intress 772, 94 eurot, lepingutasu 10 eurot, võla sissenõudmiseks tehtud kulu 14 eurot). Põhinõude suurust ei vaidlusta ka kostja ise. Intressi ja lepingu sõlmimise tasumise kohustus tuleneb laenulepingu põhitingimuste p 3.1, 3.3, 3.4, (maksegraafik p 7.2). Eelnimetatud nõuete osas kohus rahuldab hagi.
2. Kohus ei pea aga põhjendatuks viivise nõuet 2 981, 235 eurot ja kahju hüvitamise nõuet 24 eurot. Viivisenõue on kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu üldpõhimõte tuleneb

§ 6

lg-st 1, milles on sätestatud võlausaldaja ja võlgniku kohustus käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 6

lg 2 täiendab lõiget 1 õigusega jätta võlasuhtele kohaldamata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu

1. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-13 p-s 14 on märgitud, et hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest Viivisenõudel on kompensatsiooniline funktsioon ning viivisenõude esitamine lepingut rikkunud poole suhtes kompenseerib eelduslikult võlausaldajale võlgniku poolsest lepingurikkumisest tuleneva kahju. Vaidlust ei ole selles, et kostja on oma lepingulised kohustused jätnud täitmata, samas on küsitav ka hageja enda käitumine laenusuhte (suhete) perioodil võimaldades kostjal suurendada laenukoormust kui varasemad kohustused täitmata. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus võib hea usu põhimõtte järgimise eesmärgil piirata ka õiguskaitsevahendite kasutamist 5 Arvestades võlasuhte pooli: ühelt poolt krediidiasutus, teiselt poolt tarbija, mõlema käitumist, leiab kohus, et hageja ei ole saanud kahju ulatuses, mille hüvitamist viivisenõude kaudu soovib. Korduv laenukohustuste refinantseerimine ja selle kaudu kostja laenukohustuse suurendamine muuhulgas kõrvalnõuete kaudu ei ole kohtu hinnangul heas usu põhimõtet järgiv toimimine ning on tarbija jaoks ebamõistlikult koormav. Lisaks eeltoodule jääb hagist selgusetuks, mis aja eest hageja viivist arvestab (milliste kohustuste täitmata jätmisest). Kahju hüvitamise nõue 24 eurot on tõendamata. Ainuüksi hagiavaldusele lisatud Inkassokeskuse arvest (Raha24 OÜ-le) nr 230415-06 (tl 39) kostjale kohustust ei tulene.
2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Kohus rahuldab hagi ca 56 % ulatuses (hagihinnast). 56% hageja menetluskuludest tuleb kanda kostjal M. T.il, 44% hageja menetluskuludes jääb hageja enda kanda. Hageja on menetluskulud kandnud kokku 450 eurot (riigilõiv) Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulu katteks kostjalt välja 252 eurot (so 56 % 450-st). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6