2-16-6032/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-6032 Tsiviilasi M. S. hagi S. V. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. S., isikukood *, elukoht * Kostja S. V., isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg 26.04.2016 RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi.
3. Lahutada M. S. (isikukood *) ja S. V. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * ja mille kohta on koostatud abielukanne nr *.
4. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
5. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 15.04.2016 esitas hageja M. S. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse S. V. vastu abielu lahutamise nõudes. 21.04.2016 a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 21.04.2016 kinnitas kostja kirjalikult kohtule, et nõustub abielu lahutamise nõudega. 26.04.2016 kuulas kohus isiklikult ära hageja ja 29.04.2016 kuulas kohus telefoni teel tõlgi vahendusel ära kostja isiklikult. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu *.a. Abielu sõlmimise ajal elasid hageja ja kostja erinevates riikides, hageja * ja kostja *, kuid lootsid luua ühise kodu selleks kokkulepitud riigis. Kahjuks ei saanud pooled kokkuleppele, kummas riigis ühine kodu luua, sest pooled olid seotud senise elukorraldusega oma elukohariigis. Seetõttu pooltel ühist alalist kooselu ei tekkinudki. Lühiajalised kohtumised harvenesid ning lõpuks lakkasid. Mõlemad pooled on leidnud endale uued elukaaslased. Pooltel ühiseid lapsi ei ole, samuti ei ole ühisvara. Eeltoodud põhjendustel palus hageja poolte abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. 26.04.2016 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja selgitas, et abikaasad käisid küll üksteisel vastastikku külas, kuid ühtset kooselu ei tekkinudki. Kohtusse pöördus hageja seetõttu, et perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kostja seisukoht Kostja nõustus poolte abielu lahutamisega nii kirjalikus vastuses kui kostja isiklikul ärakuulamisel. Kostja selgitas, et hageja faktiväited selles, et neil ühist kooselu ei tekkinudki, on õiged. Kostja ei ole alates 2015 aasta mai kuust * käinud. Ka abikaasa ei ole tema juures käinud. Kuna pooled koos ei ela, siis palus kostja abielu lahutada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abielukanne nr *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et pärast abiellumist ei suutnud nad ühist kodu rajada, kuna elavad eri riikides. Hageja * ja kostja *. Peale abiellumist käidi küll vastastikku külas, kuid püsivat kooselu ei tekkinud. Mõlemad pooled on seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud alates abiellumisest ja kumbki pool abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3