← Eesti

2-14-58737/87

Obsah (4)§ 636§ 626§ 195§ 108

Tsiviilasi nr 2-14-58737 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2016.a, Tallinn Tsiviil

) § 626 lg 1 alusel peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Hageja on kohtule põhistanud, et hagi rahuldamise ulatuses lepingud ja arved on hageja kostjale edastatud vastavalt töövõtulepingu tüüptingimuste § 3 kohaselt, mille järgi hagejal oli kohustus anda kostjale vajalikud dokumendid ja andmed, et kostjal oleks võimalik täita töövõtulepingut. Vastupidisel juhul ei oleks kostja saanud hageja väidetel hagejale osutada raamatupidamisteenuseid. Kuna vaidlust ei olnud, et kostja on hageja jaoks teinud raamatupidamist ja koostanud aastaaruanded, siis oli veenev hageja väide, et raamatupidamine oli korraldatud ja raamatupidamisaruanded olid koostatud kostja valduses olevatele raamatupidamisdokumentidele, nii lepingutele kui arvetele tuginedes. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel, kas kostja pidi säilitama ja arhiveerima raamatupidamisdokumente. Kostja väide, et temal ei ole hageja nõutud dokumente ei ole usaldusväärne, sest 12.03.2014.a kirjas on kostja teatanud, et annab nõutud dokumendid pärast arvete tasumist ja kostja allkirjastatud ühepoolses kompromissis on kostja kompromissi tingimustes ise pakkunud, et kostjale tema nõutud summa tasumisel hageja poolt on kostja nõus väljastama hagejale nõutud dokumente. Kostja ei ole tõendanud, et tema valduses hageja nõutud dokumente ei ole või kostja oleks need dokumendid, mille alusel ta on täitnud töövõtulepingut ja osutanud raamatupidamisteenust, hagejale tagastanud. Kuigi kostja on kinnitanud, et tal on olemas kostja enda esitatud arved ja kostja on nõus neid hagejale väljastama, ei ole vaidlust, et hageja nõudel pole kostja neid arveid siiamaani hagejale esitanud. Seega leidis kohus, et hageja nõue välja nõuda eelnimetatud dokumendid on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Dokumentide osas, mille osas jäeti hagi rahuldamata, leidis maakohus, et kohus ei saa kohustada kostjat hageja nõutud andmeid koondama või tegema finantsaruandeid. Asjaolust, et audiitor ei saa esitada arvamust koostatud majandusaastaaruande õigsuse kohta, ei saa tekkida kostjale kohustusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks varasemalt koostanud või koondanud hageja müügi- ja ostureskontro seisuga 31.12.2009.a, 31.12.2010.a, 31.12.2011.a, 31.12.2012.a, 31.12.2013.a, korteriühistu liikmetele arvete koostamise tabelarvutused 01.01.2009.a - 01.03.2014.a, veetarbimise aruandluse iga korteri kaupa ajavahemikul 01.12.2010.a - 01.03.2014.a ning finantsaruanded kahe kuu eest alates 01.01.2014.a kuni 28.02.2014.a, mistõttu kohus ei saa kohustada esitama dokumente, mida ei ole. Hageja nõuab kostjalt ka hageja ja kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud katusetööde vastuvõtuakte, kuid hageja ei ole põhistanud, miks ta arvab, et sellised vastuvõtuaktid on koostatud või et need on hageja poolt kostjale üle antud. Seega ei ole hageja nõue tõendatud ja hageja nõue töövõtulepingu alusel tehtud katusetööde vastuvõtuaktide väljamõistmise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Asja lahendamisel ei oma tähtsust registriosakonna meeldetuletus majandusaasta aruande esitamiseks, korteriühistu põhikiri, 24.01.2014.a kiri juhatuse endistele liikmetele dokumentide üleandmiseks, tööleping TK-ga, politsei- ja piirivalve ameti teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta TK suhtes, leping hageja raamatupidamise kontrollimiseks, 18.07.2014.a Klassen Õigusbüroo OÜ järelepärimine dokumentide saamisega, KÜ maksekorraldused 29.04.2013.a., 07.06.2013.a.,25.06.2013.a., 14.06.2013.a. ja 18.07.2014.a 4

(8)Tsiviilasi nr 2-14-58737 ehitise ülevaatuse akt. Tähtsust ei oma ka hageja väited tsiviilasjas nr 2-13-53779 esitatud hagi põhjendatuse kohta. Kohus leidis, et käesolevas asjas on põhjendatud ja õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 09.12.2015.a otsuse osaliselt tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hageja nõuded täies ulatuses ning kohustada kostjat edastama järgmised dokumendid: müügi- ja ostureskontro seisuga 31.12.2009.a, 31.12.2010.a, 31.12.2011.a, 31.12.2012.a, 31.12.2013.a; korteriühistu liikmetele arvete koostamise tabelarvutused 01.01.2009.a - 01.03.2014.a, veetarbimise aruandluse iga korteri kaupa ajavahemikul 01.12.2010.a - 01.03.2014.a ning finantsaruanded kahe kuu eest alates 01.01.2014.a - 28.02.2014.a. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja nõus tema nõude osalise rahuldamisega ega menetluskulude jaotusega, leides et kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja see mõjutas oluliselt lahendit. Kui hageja ei oleks esitanud raamatupidamise algdokumente (tarnijate arved, sõlmitud lepingud, mõõturite andmeid jne) kostjale, siis ei oleks kostja saanud ühistule osutada raamatupidamisteenuseid. Vastavalt 01.10.2008.a sõlmitud kinnisvara haldus- ja hoolduslepingule nr 08/041 peab kostja hageja raamatupidamisdokumente säilitama ja arhiveerima sh paberikandjal.

§ 636

lg 1 kohaselt kui töövõtulepingu ese on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Seega pärast töövõtulepingu lõppemist peaks kostja üle andma hagejale kõik kinnisvaraga ja korteriühistu raamatupidamisega seotud raamatupidamise ja majandustegevuse dokumendid. Hageja arvates viitas kohus ekslikult

§ 626lg-le 1.

Oma otsuses tuvastas kohus, et alates 2008.a osutas kostja hagejale raamatupidamisteenuseid, sh maja korrashoiukulude jagamist kasutajate vahel ja vormistas makseteatisi, jälgis laekumisi ja pidas arvestust. 15.01.2015.a esitas kostja taotluse kompromissi kinnitamiseks, kus avaldas, et ta on nõus esitama nõutavad dokumendid ühe nädala jooksul pärast kompromissi kinnitamist. 16.03.2015.a toimunud kohtuistungil avaldas kostja veel kord, et kõik nõutavad dokumendid on arvutiprogrammis ning ta võib need ära kustutata. Seega on kostja kinnitanud, et kõik nõutavad dokumendid on tema käes. Kohus järeldas valesti, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks varasemalt koostanud või koondanud hageja müügi- ja ostureskontrot. Kohus jättis tähelepanuta hageja seletused selle kohta, et reskontrod on raamatupidamisprogrammi analüütilised lisamoodulid, kus kajastatakse ostu- ja müügiarveid ja nende tasumisi/laekumisi, vastavalt nimetatakse neid mooduleid "ostureskontro" ja "müügireskontro". Ostureskontrost saad vaadata, millest koosneb bilansis ühel real olev maksmata arvete jääk, samuti vaadata, mida ja kui palju konkreetselt hankijalt ostetud on jne. Müügireskontrost saad vaadata, millest koosneb bilansis ühel real olev laekumata arvete jääk, samuti näiteks vaadata, millal on esitatud arvete maksetähtajad, samuti saad uurida konkreetse kliendi makseharjumusi, vaadata mida ja millal talle müüdud on jne. Nimetatud dokumendid on vajalikud igakuise ja aasta bilansi koostamiseks. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja täitis oma kohustused ning koostas majandusaasta bilansid ning sõlmitud töövõtulepingu alusel ning seaduse järgi peab kostja säilitama kõiki raamatupidamisdokumente ning pärast lepingu lõppemist peab need tagastama. Kohus leidis ekslikult, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks koostanud korteriühistu liikmetele arvete koostamise tabelarvutused 01.01.2009.a 01.03.2014.a ja veetarbimise aruandluse iga korteri kaupa ajavahemikul 01.12.2010.a 01.03.2014.a. Hageja ei pea seda tõendama, kuna pooltel puudus vaidlus selles, et kostja teostas regulaarset kulude arvestust koos nende jaotamisega, vormistas makseteatiseid, tegi arveldusi hankijate ja ostjatega, esitas korteriomanikele arveid, tegi veetarbimise aruandlust korterite 5

(8)Tsiviilasi nr 2-14-58737 kaupa ning edastas mõõturite näitusid vastavatele kommunaalteenuseid osutatavatele firmadele. Vastustaja seisukoht
  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Tühistatud osas tuleb saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitas üksnes hageja, kes vaidlustas maakohtu otsust üksnes osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Seega ei saa käesolev apellatsioonimenetlus mõjutada maakohtu otsuse jõustumist osas, milles maakohus hagi rahuldas.
  3. Hageja esitas kostja suhtes hagi konkreetsete dokumentide väljanõudmiseks. Hageja tugines sellele, et hageja ja kostja vahel oli teenuse osutamise leping, mille kohaselt lasus kostjal kohustus korraldada hageja raamatupidamist ja asjaajamist ning säilitada sellega seotud dokumente. Osade dokumentide väljaandmise nõude jättis maakohus rahuldamata põhjendusega, et hageja ei tõendanud maakohtu hinnangul, et vaidlusalused dokumendid kostja valduses on. Maakohus leidis, et asjassepuutuv ei ole see, kas kostjal oli või ei olnud kohustust koostada hageja poolt nõutud aruandeid. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtupoolset asjaolu tuvastamist, et hageja ei tõendanud, et kostja valduses on hagetud dokumendid. Hageja tugines sellele, et 15.03.2015.a saatis kostja tehinguline esindaja Harju Maakohtule e- kirja (t I kd lk 146 jj), mille kohaselt tegi kostja hagejale kompromissi ettepaneku, mille kohaselt oleks kostja nõustunud hagejale välja andma vähemalt osad kui mitte kõik dokumendid ja aruanded, mille osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Hageja viitas ka maakohtu istungi protokollile (t I kd lk 151- 153), millest nähtub, et kostja kinnitab vähemalt osade dokumentide ja andmete olemasolu. Hageja viitas ka kostja poolt hagile esitatud vastuväidetele, mille kohaselt vaidles kostja hagile vastu nii seetõttu, et osad dokumendid ja andmed saab hageja hankida mujalt ja seetõttu, et kostja ei pea hagejale dokumente ega andmeid esitama sellepärast, et hageja on kostjale võlgu.
  4. Ringkonnakohus nõustub apellandi etteheidetega. Järelduse tegemisel, mis puudutab seda, kas kostjal on need dokumendid ja andmed, mille osas maakohus jättis hagi rahuldamata, maakohus viidatud asjaolusid ei hinnanud ning järelduse tegemisel kostja poolt maakohtu menetluses avaldatut arvesse ei võtnud. Sellest lähtuvalt tuleb ringkonnakohtul asuda seisukohale, et maakohtu poolt vastava järelduse tegemise õigsus ei ole kontrollitav. Hageja poolt apellatsioonkaebuses esile toodud kostja avaldused viitavad pigem sellele, et kostjal on või olid vaidlusalused dokumendid ja andmed olemas. Seega jättis maakohus asja lahendamiseks olulised asjaolud nõuetekohaselt tuvastamata. Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus kõiki poolte poolt menetluses avaldatud väiteid arvestades hinnata, kas hageja on suutnud tõendada, et kostjal on andmed ja dokumendid, mille väljaandmist hageja kostjalt nõuab.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, et käesoleva asja lahendamisel ei oma tähendust see, kas kostjal lasus pooltevahelisest lepingust tulenevalt kohustus vaidlusalused dokumendid koguda ja säilitada, dokumendid koostada või andmed koguda. Hageja esitas kostja suhtes hagi, milles nõudis konkreetsete dokumentide väljaandmist ja andmete esitamist. 6
(8)Tsiviilasi nr 2-14-58737 Hagis tugines hageja sellele, et hageja ja kostja vahel oli teenuse osutamise leping, millest tulenes kostjale andmete ja dokumentide kogumise, säilitamise ja töötlemise kohustus. See asjaolu, et leping on tänaseks lõppenud ja et kostja ei pea peale lepingu lõppemist hageja suhtes enam raamatupidamise ja asjaajamise teenuseid osutama, ei tähenda iseenesest seda, et kostja ei peaks hagejale välja andma neid dokumente ja andmeid, mille kogumise, töötlemise ja säilitamise kohustus lepingu kehtivuse ajal kostjal lasus. Hageja ja kostja vahel oli korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping ehk kestvusleping (

§ 195

lg 3 tähenduses).

§ 195

lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega võib hagi lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud soorituste osas rahuldamisele kuuluda ka

§ 108lg 2 alusel.

Seega, juhul, kui maakohus peaks asja uue arutamise käigus tuvastama, et kostja valduses vaidlusaluseid andmeid ja dokumente ei ole, tuleb maakohtul hinnata, kas hagi võiks vaidlustatud osas kuuluda rahuldamisele sellel alusel, et hageja ja kostja vahel oli leping, millest tulenes kostjale teatud andmete ja dokumentide kogumise, töötlemise ja säilitamise kohustus. Maakohus ei ole pooltevahelist õigussuhet sisuliselt hinnanud. Asja õige lahendamine võib eeldada, juhul, kui kostja valduses vaidlusaluste dokumentide ja tõendite olemasolu tuvastamist ei leia, et kohtul tuleb tuvastada, täpselt milliste andmete ja dokumentide kogumise, säilitamise ja töötlemise kohustus kostjal lasus ja kas lepingu lõppemise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu lõpetamisele eelnenud perioodi eest kokkulepitud sooritust. Kõikide nende asjaolude tuvastamine tähendaks sisuliselt asja lahendamist algusest peale. Sellel põhjusel ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada ja asi tuleb saata uueks lahendamiseks maakohtule. 10. Vastustaja märkis apellatsioonkaebusele esitatud vastuses, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil. Sellest hoolimata leiab ringkonnakohus, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. TsMS § 647 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohus vaadata apellatsiooniasja läbi kirjalikus menetluses, kui apellant ega vastustaja ei ole nõudnud asja läbivaatamist kohtuistungil ja kui ringkonnakohus ei pea asjas istungi määramist omal algatusel vajalikuks. Käesolevas asjas ringkonnakohus istungi määramist vajalikuks ei pea. Apellant apellatsioonkaebuses asja istungil läbivaatamist taotlenud ei ole. Vastustaja märkis apellatsioonkaebusele esitatud vastuses, et ta ei ole nõus kirjaliku menetlusega, kuid viidatud vastus esitati ringkonnakohtule peale kohtu poolt apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks määratud tähtaja möödumist. Ringkonnakohus määras vastustajale apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks tähtaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses. Sellele järgnevalt taotles vastustaja tehinguline esindaja vastuse esitamise tähtaja pikendamist kuni 01.03.2016.a. Ringkonnakohus rahuldas taotluse ja määras pikendada vastuse esitamise tähtaega selliselt, et vastuse esitamise tähtpäev on 01.03.2016.a (t II kd lk 164). Vastustaja tehinguline esindaja esitas apellatsioonkaebusele vastuse, mis sisaldas ka istungi määramise taotlust. Vastus laekus ringkonnakohtule avaliku e- toimiku kaudu 02.03.2016.a (t II kd lk 165), seega hilinenult. TsMS § 642 lg 4 kohaselt, kui vastustaja soovib apellatsiooniasja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebusele esitatavas vastuses märkima, vastasel korral loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastus tuleb esitada ringkonnakohtu poolt vastuse esitamiseks määratud tähtaja jooksul (§ 641 lg 1 lause 1). Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu poolt määratud tähtaja möödumist esitab avalduse või taotluse, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (§ 331 lg 1 lause 1). Konkreetsel juhul põhjustaks hilinenult esitatud istungitaotluse menetlemine asja lahendamise viibimise. Vastustaja ei toonud hilinemisega esitatud apellatsioonkaebuse vastuses esile ühtegi põhjust, miks ta vastust kohtu poolt määratud 7

(8)Tsiviilasi nr 2-14-58737 tähtpäevaks ei esitanud. Tehingulise esindaja üks ülesanne tsiviilkohtumenetluses on aidata kaasa asja kiirele ja võimalikult väikeste kuludega lahendamisele. Kohtul lasub kohustus mitte lubada menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (TsMS § 200 lg 2). Järeldusele, et apellatsioonimenetluses tuleb vastustajal asja lahendamiseks olulised taotlused esitada kohtu poolt apellatsioonkaebuse vastuse esitamiseks määratud tähtaja jooksul ja et hiljem esitatud taotlusi ei arvestata, jõudis ka Riigikohus (aegumise kohaldamise taotluse lubatavuse hindamise kontekstis) (vt RKTKo 3-2-1-136-10 p 15). Eespool toodust tulenevalt ei saa vastustaja hilinenult istungit taotleda ja ringkonnakohus lahendab käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses.
  1. Apellant esitas ringkonnakohtule 29.03.2016.a menetlusdokumendi, millele lisas uue tõendi ja väljendas, et soovib nõuet laiendada. Ringkonnakohus leiab, et kuna tsiviilasi saadetakse uueks arutamiseks maakohtule, saab uue tõendi juurdevõtmise üle otsustada maakohus. Nendel põhjustel tuleb keelduda tõendi juurdevõtmisest. Kuna tõend esitati elektrooniliselt, siis kohus seda ei tagasta, vaid eemaldab selle toimikust. Ka nõude laiendamise võimalikkuse üle saab otsustada maakohus asja uue arutamise käigus. Vastavad taotlused saab apellant soovi korral maakohtus uuesti esitada ja maakohus, juhul, kui nende lahendamine on võimalik, saab otsustada taotluste rahuldamise üle.
  2. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.