lg 1 p 1, § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Marc Männimägi suhtes tehtud Soome Vabariigi Pohjanmaa prokuratuuri (Pohjanmaan syyttäjänvirasto) 25.05.2015 otsuse nr 680S/4094/2015 täitmine Eesti Vabariigis.
alusel pöörata Marc Männimägile mõistetud ja tasumata rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) eurot Eesti riigi tuludesse. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumbriga 4100065064 ning maksekorralduse selgitusse: „1-16-3836, Marc Männimägi, rahaline karistus“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määrus edastada Marc Männimägile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Jõustunud määrus edastada jõustumistempli ja kohtu pitsatiga kinnitatult Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Justiitsministeerium esitas 04.05.2016 Viru Maakohtule Soome Vabariigist saabunud Pohjanmaa prokuratuuri 25.05.2015 otsuse tunnistamise ja täitmise otsustamiseks Marc Männimägi suhtes, keda on karistatud rahalise karistusega 120 eurot. Otsus jõustus 25.06.2015. Marc Männimärgi karistati selle eest, et tema 02.03.2015 kell 20.36 varastas Soomes Närpiö kütusetanklast bensiini, täites kaks kanistrit bensiiniga ja lahkus. Bensiini oli 62.80 euro eest ja see saadi tagasi. Nimetatud rikkumise toimepanemise eest karistati teda Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 28 § 3
§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine Eesti Vabariigis lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tunnistuses Soome Vabariigi poolt märgitud, et Marc Männimägi poolt toimepandud süüteo puhul on tegemist vargusega.
p 7 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus varguse eest. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
p-st 7 kontrollima, kas Marc Männimägi poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis.
lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid ning on täidetud
§-s 477 sätestatud tingimused. Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK, rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, artikli 4 alusel väljaantavast tunnistusest (toimik lk 2-8) nähtub, et Marc Männimägi suhtes tehtud otsus on jõustunud 25.06.2015 ning kohtul ei ole käesoleval juhul alust kahelda, et otsuse teinud kohus on sõltumatu või erapooletu. Tunnistusest nähtuvalt menetleti asja kirjalikult, kuid trahviotsus ja informatsioon isiku õigustest trahvi vaidlustada anti Marc Männimägile kätte isiklikult. Isik trahviotsust ei vaidlustanud. Samuti ei ole otsuse täitmine aegunud. Soome Vabariigi seaduste kohaselt aegub nimetatud otsus 24.05.2020, Eesti Vabariigi karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest, st käesoleva otsuse täitmine Eesti seaduste kohaselt aegub 25.06.2016.
lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt kvalifitseeritakse Marc Männimägi tegu karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi – varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või 2 nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot, mis omakorda tähendab, et KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud süüteo eest saab maksimaalse rahatrahvina mõista 1200 eurot. Järelikult jääb Marc Männimägile Soome Vabariigi Pohjanmaa prokuratuuri 25.05.2015 otsusega nr 680S/4094/2015 karistuseks mõistetud 120 eurot siseriiklikus õiguses sellise teo eest ettenähtud rahalise iseloomuga sanktsiooni ülemmäära sisse ega kuulu
Eelnevast tulenevalt ja lähtudes
lg 1 p 1, § 50872 leiab kohus, et Soome Vabariigi Pohjanmaa prokuratuuri (Pohjanmaan syyttäjänvirasto) 25.05.2015 otsuse nr 680S/4094/2015 täitmine rahatrahvi osas tuleb tunnistada lubatavaks täies ulatuses.
§-st 50874 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Käesoleval juhul ei nähtu, et Eesti Vabariik ja Soome Vabariik oleksid teisiti kokku leppinud, seega tuleb Marc Männimägil Soome Vabariigi Pohjanmaa prokuratuuri (Pohjanmaan syyttäjänvirasto) 25.05.2015 otsusega nr 680S/4094/2015 väljamõistetud ja tasumata rahatrahv summas 120 eurot kanda Eesti Vabariigi tuludesse. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.