KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-442 Haldusasi A.N.u kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju

) § 57 lg 3 sätestab kinnipeetava isiklike asjade kogukaaluks kuni 30 kg. 12. Vanglate veebilehel on Tallinna Vangla kohta olemas informatsioon, et keelatud on toiduja maitseained; taimsed tooted; vedelad, tahked ja pulbrilised ained; tubakatooted, närimiskummid ning hügieenivahendid, sealhulgas tualettpaber, salvrätikud, hügieenisidemed, seebid, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud või vanglas asuvast kauplusest ostetud (http://www.vangla.ee/et/vangile-ja-kulastajale/keelatud-esemete-ja-ainete-loetelu, www.vangla.ee/node/520). Samuti on selgitatud, et isiklike esemete maksimaalne kaal kambris ja laos on kokku 30 kg. Veebilehel olev informatsioon keelatud esemete kohta ei ole Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorras (TVK) sisalduvat arvestades küll päris täpne, sest TVK p-de 7.1.1 ja 7.1.13 kohaselt ei ole keelatud mh vanglasse saabumisel kaasas olnud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained ning sigaretid ega hügieenivahendid, kuid veebilehel oleva informatsiooni põhjal võis kaebaja arvestada, et temaga kaasas olnud toiduained ning tubaka- ja hügieenitooted (tl 15) on keelatud. Samuti pidi ta arvestama sellega, et isegi kui teatud liiki asjad on põhimõtteliselt lubatud, siis ei saa kaasavõetavate asjade kaal kokku ületada 30 kg. Kaalupiirangust pidi kaebaja teadlik olema veel seetõttu, et haldusasjast nr 3-15-647 nähtuvalt on ta varemgi vanglas viibinud (Tallinna Vanglas 07.03.2013-17.06.2014). Samuti oli kaebajal võimalik Riigi Teataja vahendusel tutvuda VangS-is ja

-s sisalduvate keelatud ja lubatud esemete regulatsiooniga. Kuna kaebaja viibis informatsiooni hankimise ajal vabaduses, siis ei olnud tema võimalused informatsiooni saamiseks kuidagi vangla ega ka justiitsministeeriumi süül piiratud. Vangla telefoni teel antud vastus, et kaebaja esemete lubatavuse küsimus lahendatakse vanglasse saabumisel, oli mõistlik, sest enne konkreetseid esemeid nägemata ei saanud vangla anda siduvat seisukohta esemete lubatavuse kohta. Esemete keelatus ei tulene ainult

-s ega TVK-s sisalduvatest loeteludest, vaid VangS § 15 lg-st 4 tulenevalt võib 2

§ 57

lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju.

§ 57

lg 3 kohaselt ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi.

§ 61

lg 1 sätestab, et vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad [s.o lubatud asjad] lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 ja paragrahvi 61 lõikes 11 toodud piirangut [s.o piirangut, et isiklikud riided tuleb anda lattu hoiule].

§ 62

lg 2 sätestab, et kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi.

§ 63

lg 5 kohaselt äravõetud toiduained hävitatakse ning lg 1 p 4 kohaselt võetakse vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla ning kõik asjad peale raha, väärisesemete, välisvaluuta ja dokumentide pannakse lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras. TVK p 8.1 kohaselt on kinnipeetaval õigus isiklikke või vanglateenistuse antud esemeid hoida elukambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos. Laos ei hoiustata kinnipeetavate hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendeid, toiduaineid ega kuivaineid (sh tee ja kohv). TVK seletuskirjas on p 8.1 kohta selgitatud järgmist: „/../ Laos ei hoiustata kinnipeetava hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendeid, sest kinnipeetavale on kaupluse teenus tagatud üldjuhul kaks korda kuus ning vajadusel saab kinnipeetav neid esemeid soetada kauplusest. Ladu on ette nähtud kinnipeetavate isiklike esemete (riiete, jalatsite, tarbeesemete, elektroonika jms) hoiustamiseks. Toiduainete, kuivainete (sh tee ja kohv) ladustamine eeldab teatavaid säilitamistingimusi, mis vanglal puuduvad. Toiduained ja kuivained (sh tee ja kohv) võivad laos rikneda, mis võib tekitada laos antisanitaarse olukorra, samuti võivad hakata levima parasiidid.“ Eeltoodud sätetest tuleneb, et kinnipeetav võib enda juures hoida ainult lubatud asju, kuid laos võib seista nii lubatud kui keelatud asju. Kõik kinnipeetava isiklikud asjad peavad siiski jääma kaalupiirangu (30 kg) sisse.

§ 63

lg-st 5 nähtub, et kaebaja toiduainete hävitamine oli igatahes õiguspärane, sest äravõetud toiduainete hävitamist puudutav säte on imperatiivne. Samuti oli tulenevalt

§ 63

lg 1 p-st 4 ning TVK p-st 8.1 õiguspärane kaebaja hügieeni-, kehahooldus- ja puhastusvahendite hävitamine, sest kuna need esemed olid kaebajale 08.04.2015 käskkirjaga keelatud, ei saanud neid anda kaebajale kambrisse, vaid ainuke võimalus oli hoiustada neid laos. TVK p 8.1 järgi ei ole nende esemete laos hoiustamine aga ebaotstarbekuse tõttu lubatud, mistõttu tuli need hävitada. Kohus leiab, et analoogselt olnuks ebaotstarbekas laos 3

§ 63

lg 1 p-le 4 tuginedes selgitanud, et sigarettide hoiustamine vanglas ei ole vangla tegevuse eesmärke ja ülesandeid arvestades põhjendatud, arvestades nende vähest väärtust, sh kinnipeetava jaoks erilise väärtuse puudumist (Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2006 otsus asjas nr 3-05-211, p 10). 15. Kohus leiab, et kaebaja puhul, kellel oli vanglasse saabumisel kaasas 202,5 kg asju, on õigustatud viidata

§ 57

lg-s 3 sisalduvale kaalupiirangule, kuid äravõetud esemetega toimimisel tuleb lähtuda siiski

§-st 63, mitte

§ 62

lg-st 2.

§ 62

lg 2 puudutab olukorda, kus kinnipeetava asjad hävitatakse ainuüksi põhjusel, et neid on piirkogusest rohkem ning sellisel juhul tuleb anda võimalus piirkogust ületavate asjade vanglast väljatoimetamiseks ning arvestada võimalusel kinnipeetava sooviga.

§ 63lg 1 p 4 ei sea vanglale selliseid kohustusi.

Nagu eespool viidatud, tuleb äravõetud toiduained igatahes hävitada ning muude äravõetud esemete hävitamine oleneb sellest, kas nende laos hoidmine on otstarbekas või mitte. Seega ei saa pidada õigusvastaseks, et kaebajal ei võimaldatud enda asjade hulgast lisaks 26 kg asjadele valida veel 4 kg asju, mida laos hoiustada. Kaebaja sai enda juurde kambrisse võtta ning laos hoiustada enda isiklikke asju, kuid 26 kg ületavate seda liiki esemete, mida laos hoiustada ei tasu, hävitamine oli õiguspärane.

1. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebajale 08.04.2015 käskkirjaga esemete keelamine ning nende hilisem hävitamine oli õiguspärane, mistõttu puudub varalise kahju nõude rahuldamise esmane eeldus ning varalise kahju nõue jääks rahuldamata.
2. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tugineb kaebaja enda inimväärikuse alandamisele. Kaebuse kohaselt pani Tallinna Vangla kaebajat ennast tundma teise sordi inimesena, samuti alandatuna ja abituna riigiametnike meelevallas, kes karistamatult oma kohustusi ignoreerivad. Riigiametnike kohustuste hulka kuulub kinnipeetavate õiguste järgimine ja kaitsmine.
3. Kohus mõistab kaebust selliselt, et ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on samad väidetavad õigusvastased tegevused kaebajale piisava informatsiooni mittevõimaldamisel ning tema asjade hävitamisel. Kuna kohus põhjendas määruse eelmises punktis, et kaebajale ei ole õigusvastaselt informatsiooni võimaldamata jäetud ning et vangla tegevus tema asjade hävitamisel oli õiguspärane, siis on ühtlasi täitmata ka mittevaralise kahju hüvitamise esmane eeldus ehk avaliku võimu kanda õigusvastane tegevus.
4. Ja isegi kui leida, et kaebaja informatsiooni- või omandiõigust on rikutud, siis RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud loetelu kohaselt ei ole tegemist selliste rikkumistega, mis eelduslikult võiksid kaasa tuua mittevaralise kahju rahalise hüvitamise. Kaebaja tugineb inimväärikuse alandamisele, kuid kaebaja väidete ja asja materjalide pinnalt on kohus veendunud, et kaebaja inimväärikust ei ole alandatud. Suurel hulgal asjadest ilmajäämine ja tunne, et kaebaja suhtes on ülekohtuselt käitutud, võib küll olla häiriv, kuid ilmselgelt ei saanud kaebaja kannatused seoses tema toiduainete, sigarettide ja tavaliste hügieenitoodete hävitamisega olla niivõrd suured, et tegemist oleks alandamisega. Eelduslikult ei saanud sedalaadi asendatavatel asjadel olla kaebaja jaoks mingit erilist isiklikku väärtust peale selle, et nende ostmiseks oli tehtud kulutusi (vrd mälestusesemed vms). Asjaolu, et kinnipeetavatel ei ole lubatud vanglasse kaasa võtta endale meelepärases koguses mistahes asju, on paratamatu ning vanglasse saabuval isikul tuleb arvestada, et talle võidakse kaasa võetud asju keelata. Lisaks märgib kohus, et informatsiooni otsimise ajal viibis kaebaja vabaduses, mistõttu puudub alus väita, et tema võimalused informatsiooni saamiseks olid piiratud või et ta oleks viibinud abituna riigiametnike meelevallas.
5. Kuna kaebus tagastatakse, puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 4