4-16-596/9

Väärteoasi nr.4-16-596 1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud 07.03.2016.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse 12.01.2016.a. otsus väärteoasjas nr. 930015002522 Toomas Varblane, isikukood: 36903230264, elukoht XXX kaebuse esitaja: Toomas Varblane, kohtuvälise menetleja – Maksu- ja Tolliameti - esindaja Mari-Liis Reidi LÕPPOSA Tühistada Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse 12.01.2016.a. otsus nr. 930015002522 ning teha uus otsus, millega määrata Toomas Varblasele (Varblane) TS § 74 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, summas 200 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Toomas Varblase kaebus rahuldada osaliselt. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 30.03.2016.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 2 VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat Tolliseaduse § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, summas 400 eurot. Väärteootsuse kohaselt toimetas Toomas Varblane 13.12.2015.a. Tai Kuningriigist Eestisse Tallinna lennujaama kaudu kaks teleskoopnuia, mille puhul on relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 20 lg 2 p 1 kohaselt tegemist külmrelvadega, mis on Eesti tsiviilkäibes keelatud. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel või määratud karistuste kergendamist ja rahatrahvi suuruse vähendamist miinimummäärani. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud kaebajal mingisugust kavatsust toimetada Eestisse keelatud esemeid. Teleskoopnuiade ostmise hetkel Tai Kuningriigis ei osanud ta enda sõnul ette näha, et need on Eestis tsiviilkäibes keelatud, lisaks oli esemete hind niivõrd väike, et kaebajal ei tekkinud kahtlustki, et tegu võiks olla millegi muu kui suveniiriga. Kaebaja leiab, et ta on teo toime pannud hooletusest. Kaebaja väljendab kaebuses puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes ning palub sellega karistuse mõistmisel arvestada. KOHTUVÄLISE MENETLEJA ESINDAJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukoha kohaselt ta ei nõustu kaebuses esitatuga ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt toimepandud väärtegu on tõendamist leidnud ning tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd isik pidi aimama, et selliste esemetega, mida Eestis igaühele vabalt ei müüda, võivad olla seotud piirangud ja vähemalt möönma, et toimetades need esemed Eestisse, võib ta realiseerida süüteokoosseisu. Kaebajale oli määratud rahatrahv 1/3 võimalikust karistuse maksimaalmäärast. Kohtuvälise menetleja esindaja selgituse kohaselt arvestati otsuse tegemisel kaebaja kahetsust ning leiti, et karistus on süü suurusega proportsioonis. Väärteomenetluse lõpetamiseks ei ole alust, kuna tsiviilkäibes relvade üle piiri toimetamisega seonduvate süütegude puhul ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. MENETLUS KOHTUS Kaebaja jäi kohtus täielikult oma kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja rõhutas veelkord, et ei teadnud, et teleskoopnuiade näol on tegemist keelatud esemetega, ta sai sellest teada alles siis, kui Tallinna lennujaamas seda talle öeldi. Kui ta oleks teadnud, et need on keelatud, siis ta ei oleks neid ostnud. Kaebaja poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ostis ta kaks teleskoopnuia, kuna mõlema eest müüja poolt pakutud hind oli odavam. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebaja on toime pannud süülise väärteo ning temale on määratud õiglane karistus, arvestades puhtsüdamlikku kahetsust ning seda, et kaebaja on varem karistamata. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et reisides eksootilistesse riikidesse ja tuues sealt kaasa esemeid, peab tekkima kahtlus, et neid kõiki ei saa üle tuua. 3 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti uurinud vahetult menetletavas väärteoasjas olevaid tõendeid ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, leiab alljärgnevat. Antud väärteomenetluses ei ole vaidlust selles, et kaebaja toimetas 13.12.2015.a. Tai Kuningriigist Eestisse Tallinna lennujaama kaudu 2 teleskoopnuia. Nimetatud asjaolu on tunnistanud nii kaebaja ise oma ütlustes kohtus, kaebuses ning väärteomenetluses esitatud vastulauses (kohtutoimik lk 2-3; 14, väärteotoimik lk 10) ning seda tõendavad ka väärteomenetluses kogutud teised tõendid. Nii nähtub Reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse aktist nr 15-12.1-5/00/10581 (väärteotoimik lk 5), et 13.12.2015.a. kell 17:30 teostati Maksu ja Tolliameti ametnike poolt Tallinna Lennujaamas Taist läbi Helsingi lennult nr AY113 saabunud Toomas Varblase isiklike asjade läbivaatus, mille käigus leiti tema pagasist 2 teleskoopnuia. Vaatlusprotokolli kohaselt oli tegemist kahe musta värvi metallist teleskoopnuiaga, mis koosnevad pandlaga käepidemest ja kahest sealt välja tulevast torust ning mis võeti asitõendina hoiule vara üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 2015/041 alusel. (väärteotoimik lk 7; 19). Relvaseaduse § 20 lg 2 p 1 sätestatu kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelvadena kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, ning muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese. Seega on kohtu hinnangul Toomas Varblase poolt kahe teleskoopnuia Tai Kuningriigist Eesti Vabariiki toimetamine leidnud üheselt tõendamist ning nimetatud teleskoopnuiade näol on tegemist Eesti Vabariigi tsiviilkäibes keelatud esemetega. Kohus leiab seega, et Tolliseaduse § 74 lg 1 sätestatud objektiivne koosseis on täidetud. Käesolevas väärteomenetluses on tõusetunud küsimus T. Varblase poolt toimepandud süüteo subjektiivse koosseisu osas, milles T. Varblane leiab, et ta pani teo toime hooletusest, kuid kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus asub sarnaselt kohtuvälise menetlejaga seisukohale, et kaebaja on süüteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. T. Varblane, olles keskmise haridustaseme ning elukogemusega isik, pidi teleskoopnuiade ostmisel aru saama, et ostetavate teleskoopnuiade mõte ja eesmärk on kehavigastuste tekitamine ning on üldteada, et see on õigusvastane tegu. Seega, soetades spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks, s.o. sisuliselt süüteo toimepanemise vahendiks valmistatud esemed, pidi T. Varblane vähemalt võimalikuks pidama, et nimetatud esemete käitlemisega võivad seonduda piirangud. Seega T. Varblane teades, et ta ostab teleskoopnuiad ning suundub nendega tagasi koju, pidas vähemalt võimalikuks, et esemete Eestisse toomisega paneb ta toime süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi seda ka möönma. Seega ei ole antud süütegu T. Varblase poolt toime pandud mitte hooletusest, vaid kaudse tahtlusega. Nimetatud teoga rikkus Toomas Varblane tolliseaduse § 74 lg 1 sätteid, mille kohaselt on kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või 4 tollikäitlusviisile deklareerimise eest ette nähtud karistus. T. Varblase poolt Tai Kuningriigist soetatud teleskoopnuiade näol on tegemist keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisega. T. Varblase süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KARISTUS Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tolliseaduse § 74 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Hinnates T. Varblase süü suurust nimetatud väärteos, selgitab kohus järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-52-13 kohaselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt“. Seega tuleb T. Varblasele karistuse määramisel kõigepealt aluseks võtta tolliseaduse § 74 lg 1 sanktsiooni keskmine rahatrahvi määr, milleks on 150 trahviühikut. T. Varblase süü suuruse osas leiab kohus, et arvestades asjaolusid, et karistusregistri andmete kohaselt on tegemist varem karistamata isikuga, kes on oma süüd algusest peale tunnistanud, teo tehiolusid hinnates võib öelda, et tegemist on juhuslikult toimepandud süüteoga, esemed võeti T. Varblaselt juba ära Tallinna lennujaamas, esemed olid mõeldud suveniirina ning T. Varblane on oma tegu algusest peale puhtsüdamlikult kahetsenud, siis asub kohus seisukohale, et T. Varblase süü toimepandud väärteos on alla keskmise. Karistusseadustiku § 47 lg 1 p 3 kohaselt võib väärteo eest kohaldatava põhikaristusena määrata rahatrahvi kolmest kuni kolmesaja trahviühikuni ning nimetatud regulatsioon kehtib ka tolliseaduse § 74 lg 1 puhul. Kohus selgitab ka seda, et ebaseaduslikke toiminguid Eesti ja liiduvälise riigi vahel kaubaga, mille suhtes kehtivad piirangud, on võimalik toime panna ka oluliselt suuremas ulatuses ja suurema süüga, kui see on antud menetluses tuvastamist leidnud. Käesoleval juhul aga võib pidada kaebaja süüd veidi suurendavaks üksnes asjaolu, et T. Varblane toimetas Eestisse mitte ühe, vaid mitu teleskoopnuia, mistõttu ei saa tema karistus olla päris sanktsiooni alammääras. Ülaltoodud asjaolusid arvesse võttes, kaebaja süü suurust, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võttes, kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ületab praegusel juhul T. Varblase süü suurust ega ole kooskõlas karistuse eesmärkidega. 5 Kohus asub seisukohale, et T. Varblasele määratud karistust tuleb vähendada ning viia see tema süü suurusega kooskõlla, määrates temale sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt allapoole jääva karistuse. Puutuvalt kaebaja taotlusse lõpetada väärteomenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, leiab kohus järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-29-11 väljendanud seisukohta, et: „Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-146-03, p 8 ja 25. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-8504, p-d 15 ja 16 ning 24. aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist“. Kohus, hinnanud T. Varblase süü astet, ei arva, et on alust rääkida isiku väikesest süüst VTMS § 30 lg 1 p 1 tähenduses, pealegi ei ole õige tsiviilkäibes keelatud relvade Eestisse toimetamisega seonduvate süütegude puhul rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 kaalutlusel. Kohus juhindub VTMS § 132 p 2, § 109, § 111, (allkirjastatud digitaalselt) Julia Vernikova Kohtunik