← Eesti

2-14-51137/87

Tsiviilasi nr 2-14-51137 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-51137 Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm,

) § 563 lg 1 mõttes. Vanemad ei saa kokkuleppele lapse üleandmise koha osas. 30.09.2013.a kohtumääruse kohaselt on lapse ema elukoht XXX, Tallinn. Samas on lapse ema teatanud, et tema elukoht suvel, jõulude ajal, aastavahetusel ning lihavõttepühade ajal on Vihula vallas XXX. Selliselt ei arvesta lapse ema isa ja lapse õigustega. Samuti soovib avaldaja suhtluskorda täpsustada ja täiendada.

  1. Lapse ema palus jätta avalduse rahuldamata ning suhtluskorra muutmata, kuna asjaolud pole muutunud ja lapse ema ei ole rikkunud 30.09.2013.a kohtumäärust. Lapse ema elukoht talveperioodil on Tallinnas ning suveperioodil ja pühade ajal Vihula vallas XXX. Alternatiivselt leidis lapse ema, et kui kohus peab vajalikuks suhtluskorra määrust muuta, siis vajaksid täpsustamist üksnes suhtluskorra punktid, mille sõnastus määruses on mitmeti mõistetav ning mille tõlgendamise osas on pooltel erinev arusaam. Lapse esindaja leidis, et suhtlemiskorras oleks mõistlik teha muudatus ja täpselt määratleda, kus toimub lapse võtmine ja tagasi toomine. Eestkosteasutus toetas avaldust osaliselt.
  2. 30.06.2014.a kohtumäärusega jättis Harju Maakohus avalduse lepitusmenetluse algatamiseks rahuldamata ning taotluse sunnivahendite rakendamiseks, suhtlemiskorra määruse muutmiseks ning lapse isale lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks rahuldamata. Kohus leidis, et lapse ema pole takistanud ega raskendanud 30.09.2013.a määrusega kehtestatud suhtlemiskorra täitmist. Kohus ei tuvastanud, et lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra. 15.07.2014.a esitas avaldaja määruskaebuse Harju Maakohtu 30.06.2014.a määrusele, paludes see tühistada. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20.11.2014.a määrusega avaldaja määruskaebuse, tühistas Harju Maakohtu 30.06.2014.a määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et maakohus tegi menetlust lõpetava määruse, lahendamata vanemate vaidlust senise suhtluskorra järgimata järgimise või muutmise üle, mis on ebaõige. On ilmne, et vanemate vahel on olulised lahkhelid senise suhtluskorra täitmise ja täidetavuse üle ja nad ei ole saavutanud selles osas kokkulepet.
  3. Avaldaja palus 01.01.2015.a e-kirjas kohtul määrata nõustamine spetsialistide juures. 30.01.2015.a kohtule edastatud e-kirjas keeldus lapse ema perenõustaja poole pöördumise võimaluse kasutamisest. 04.03.2015.a esitas avaldaja kohtule täiendavad seisukohad, milles leidis, et vajalik võib olla lapse ja isa vahelise suhtlemise korraldamiseks määrata erieestkostja. Erieestkostja määramise eesmärk oleks piirata lapse ema hooldusõigust küsimustes, mis puudutavad lapse ja isa suhtlemist, võttes lapse ja isa suhtlemist puudutavas küsimuses temalt otsustusõiguse ja määrates lapse ja isa suhtlemist korraldama erieestkostja. 05.05.2015.a esitas lapse ema kohtule täiendavad seisukohad, milles leidis, et põhjendatud ei ole otsustusõiguse küsimuse segamine suhtlusõigusega. Ei ole kuidagi põhjendatud hästi toimetuleva ema 2

(12)Tsiviilasi nr 2-14-51137 otsustusõiguse mistahes piiramine. Lapse ema leidis, et olulistes küsimustes, mida suhtluskord ei reguleeri, tuleks otsustusõigus anda lapse emale ning see ei oleks lapse huvidega vastuolus.
  1. Harju Maakohus jättis 18.05.2015.a määrusega avalduse lepitusmenetluse algatamiseks ja taotluse sunnivahendite rakendamiseks, suhtlemiskorra määruse muutmiseks ning lapse isale lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks rahuldamata. Vanemate menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda ja lapse esindaja kulud riigi kanda. Nimetatud määruse peale esitasid mõlemad vanemad määruskaebuse. Lapse isa palus määruse tühistada täies ulatuses ja lapse ema menetluskulude jaotuse osas. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 18.05.
  2. a määruse ja saatis tsiviilasja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule, leides et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud seisukohta, et lapse ema ei ole raskendanud suhtlemiskorra määruse täitmist ning maakohus on jätnud vanemate vaidluse lahendamata.
  3. Harju Maakohus tunnistas 04.03.2016.a määrusega lepitusmenetluse 30.09.2013.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-27416 täitmiseks ebaõnnestunuks ning muutis nimetatud kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtlemiskorra p 1.2 selliselt, et lapse isa võtab eelneval kokkuleppel emaga lapse reedel kell 19.00 septembrist kuni maini ema elukohast aadressil XXX, Tallinn aadressilt ja toob tagasi ema elukohta hiljemalt pühapäeval kell 19.
  4. Lapse isa võtab eelneval kokkuleppel emaga lapse reedel kell 19.00 juunist kuni augustini ema elukohast aadressil XXX küla, Lääne-Virumaa ja lapse ema läheb lapsele järele isa elukohta Tallinnas pühapäeval kell 19.
  5. Muus osas jättis maakohus määruse muutmata. Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Määruse kohaselt ei ole Harju Maakohtu 30.09.2013.a määrusest võimalik järeldada seda, et lapse ema elukoht erineb suveperioodil tema tavapärasest elukohast Tallinnas. Maakohus nõustus 22.12.2015.a ringkonnakohtu määruse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Kuivõrd kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et vähemalt ühel korral (08.06.2014.a) on avaldaja pidanud lapse võtmiseks sõitma Lääne-Virumaale, on lapse ema Harju Maakohtu 30.09.2013.a kohtumääruse täitmist raskendanud seeläbi, et lapse isal on tulnud lapsega kohtumiseks sõita Lääne-Virumaale. Pooled leidsid küll mõlemad, et elukoha määramise osas tuleb määrust täiendada, kuid ei jõudnud kokkuleppele, kuidas täpselt korraldada lapse üleandmist. Kohus leidis, et aastaid kestnud vaidluses ei ole pooled võimelised kokkuleppele saama, samuti on lapse ema 04.02.2016.a toimunud istungil avaldanud, et ta ei soovi minna perelepitaja juurde, kuivõrd pooled on seal juba käinud ning see ei muutnud midagi. 04.02.2016.a toimunud kohtuistungil pooled kokkuleppele ei jõudnud. Arvestades, et lapse ema ei soovi perelepitaja juurde minna, leidis kohus, et vastavalt

§ 563lg-le 7 tuleb lepitusmenetlus tunnistada ebaõnnestunuks.

Kohus leidis, et avaldaja taotlus rakendada sunnivahendeid jõustunud kohtumääruse täitmiseks, sh määrata lapse emale kohtumääruse rikkumisel rahatrahv, et sundida lapse ema kui kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma, tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas küll, et lapse ema on Harju Maakohtu 30.09.2013.a määruse täitmist raskendanud, kuid kohus möönis, et raskendamine võis olla tingitud määruse ebaselgusest ning määrus ei vastanud lapse huvidele osas, mille kohaselt laps oleks pidanud isaga suhtluskorra täitmiseks viibima alati Tallinnas. Kohus leidis, et Riigikohtu lahendist nr 32-1-64-10 (p 34) tulenev eeldus ei ole siinkohal täidetud. Lapse ema avaldas, et lapse isa peaks juunist-augustini suhtluskorra täitmiseks sõitma LääneVirumaale, kuivõrd laps on harjunud suvekuud veetma oma suvekodus. Lapse isa ei ole vastu vaielnud asjaolule, et laps viibib suviti Lääne-Virumaal. Kohus tuvastas, et lapse selline elukorraldus, kus laps veedab suved Lääne-Virumaal, on kestnud aastaid, on lapsele harjumuspärane ning vastab tema huvidele, kuivõrd laps saab viibida väljaspool Tallinna 3

(12)Tsiviilasi nr 2-14-51137 suurlinna ning veeta aega koos vanavanematega ning sõiduga kaasnevad ebamugavused lapsevanematele ei anna alust muuta lapse harjumuspärast elukorraldust. Tulenevalt eeltoodust pidas kohus põhjendatuks muuta kehtivat suhtluskorda selliselt, et juuni-august loetakse ema elukohaks XXX küla, Lääne-Virumaa. Siiski nõustus kohus avaldajaga, et 160 km pikkuseid sõite ei pea tegema ainult avaldaja. Seega leidis kohus, et poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt tuleb suhtluskorda muuta. Kohus leidis, et selliselt on tagatud mõlema poole võrdsus ning esikohale on seatud lapse huvid. Lisaks lapse ema elukoha küsimusele on avaldaja leidnud, et probleemiks on ka asjaolu, et lapse ema ei võimalda last tema haiguse ajal vaatama tulla, lapse ema ei võimalda isal lapse üritustel osaleda ning lapse ema ei täida kohtumääruse punkti 1.11. Kohus leidis, et avaldaja ei ole tõendanud ja usutavaks teinud, et lapse ema on nimetatud kohtumääruse punkte rikkunud või nende täitmist raskendanud, seega ei saa antud punktide osas rakendada

§ 563lg 7 p-i 2.

Antud juhul võiks kuuluda kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 2, kuid lähtuvalt kehtivast perekonnaseadusest muudab kohus varem tehtud lahendi PKS § 123 lg 2 järgi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Kohus leidis, et antud juhul ei ole vanemate või lapse elus midagi muutunud, mis annaks aluse uue avaldusega kohtusse pöördumiseks. Kohus leidis, et kuivõrd avaldus rahuldati osaliselt ning käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides, siis poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda (

§ 172lg 1).

  1. Harju Maakohtu 04.03.2016.a määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja, paludes määrus tühistada, algatada uus lepitusmenetlus, juhtida lapse ema tähelepanu suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele ja võimalusele lasta end nõustada perenõustajal. Lepitusmenetluse ebaõnnestumisel palus avaldaja rakendada sunnivahendeid jõustunud kohtumääruse täitmiseks, sh määrata lapse emale kohtumääruse rikkumisel rahatrahv ning muuta Harju Maakohtu 30.09.2013.a määrust järgnevalt: 1) avaldajal on õigus veeta lapsega iga paaris nädala reedest kuni pühapäevani (kaasa arvatud) (isa soovi avaldamisel alates kolmapäevast); 2) lapse isal või isa poolt määratud isikul on õigus saada laps reedel (soovi avaldades kolmapäevast) kell 17.00 isa elukohas või lasteaiast/koolist ja anda tagasi isa elukohas hiljemalt pühapäeval kella 19.00-ks (juuni kuni august k.a kl 20.00-ks); 3) laps veedab isaga vähemalt kuu aega suvepuhkust perioodil 01.06 kuni 31.08, mil muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu. Eelduslikult veedab laps isaga suvepuhkust vähemalt kaks nädalat järjest, kuid mitte vähem kui üks nädal korraga. Lapsevanemad kooskõlastavad lapse ja isa ning lapse ja ema suvepuhkused iga aasta
  2. maiks. Laps veedab isaga kevadise koolivaheaja paaris aastatel ning sügisese koolivaheaja paaritutel aastatel koolivaheajale eelneva päeva õhtul kella 17:00 kuni koolivaheaja viimase päeva õhtul kella 19:
  3. Koolivaheaegadel ei toimu muid graafikujärgseid kohtumisi. Lapse isal või isa poolt määratud isikul on õigus saada laps reedel kell 17.00 isa elukohas ja anda tagasi isa elukohas hiljemalt pühapäeval kella 19.00-ks (juuni kuni august k.a kl 20.00-ks); 4) tähtpäevade osas kehtib järgmine kord: a) lapsel on üks sünnipäevapidu. Lapse sünnipäeva (sünnipäevapeo) organiseerib paarisaastal isa ja paaritul aastal ema, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Ükskõik kumma vanema poolt korraldatavale sünnipäevapeole kutsutakse kõik lapsele olulised inimesed, nii lapse ema kui isapoolsed sugulased, sh lapse ema ja isa. Vanem, kes lapse sünnipäevapidu ei korralda, annab teisele vanemale aegsasti kõikide temale teadaolevate külaliste andmed sünnipäevapeo kutse edastamiseks. Juhul kui lapse sünnipäevapidu ei toimu lapse sünnipäeva päeval on lapse isal õigus lapsega lapse sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt 3 (kolm) järjestikku tundi; b) laps veedab isaga paaritutel aastatel
  4. -
  5. detsember ja paaris aastatel
  6. –
  7. detsember. Minimaalne suhtluskorra pikkus on 48 t. Ema annab lapse üle isale isa elukohas ja saab lapse tagasi isa elukohast. Käesolevas punktis nimetatud kord kehtib kuni lapse kooliealiseks 4

(12)Tsiviilasi nr 2-14-51137 saamiseni, mille järel kehtib järgmine kord: laps veedab isaga paarisaastal jõululaupäeva ning jõulu I ja II püha ja paaritutel aastatel emaga, ülejäänud aja koolivaheajast, kaasa arvatud aastavahetus, on laps teise vanema juures. Lapse isal või isa poolt määratud isikul on õigus saada laps suhtluskorra alguspäevale eelnenud päeval kl 19.00 isa elukohas ja anda tagasi isa elukohas hiljemalt suhtluskorra viimasel päeval kella 12.00-ks; c) laps veedab isaga paaritutel aastatel 23.06 ja paaris aastatel 24.06. Eelduslik suhtluskorra pikkus on vähemalt 30 t. Ema annab lapse üle isale isa elukohas ja saab lapse tagasi isa elukohast; 5) isal on õigus lapsega kohtuda ka muul kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias või koolis, spordivõistlustel, trennis jms, arvestades poisslapse tavapäraseid tegevusi ja hobisid ning lapse tervislikku seisundit, huvisid ja soove. Selliste kohtumiste aja pikkus langeb kokku ürituse enda pikkusega, kusjuures sellisele isaga seonduvale üritusele lisandub kohaletuleku ja mineku aeg, kui transporti korraldab lapse isa. Isal on õigus viibida/osaleda lapsega ka muul kokkuleppevälisel ajal ning lapse ema on kohustatud sellega arvestama, nt trennides, spordivõistlustel, isa tuttavate lapse sõprade sünnipäevadel, vastlapäeval, meelelahutusüritustel jms. Isale sellise õiguse võimaldamata jätmiseks peab lapse emal olema mõjuv põhjus. Emal on kohustus eelistada isa kolmandate isikute ees (sh ka valverühm lasteaias), kui ema on hõivatud muude tegevustega. Nimetatud olukordade ilmnemisel peab ema esimesel võimalusel teavitama ja pakkuma isale võimalust veeta aega lapsega; 6) lapse tõsisemal haigestumisel teavitab lapsevanem teist vanemat viivitamatult ja siis isa kokkulepitud kohtumisi ei toimu. Selliselt ärajäänud kohtumised asendatakse lapse tervenemisele järgneval nädalavahetusel, mis ei ole isa suhtlemiskorra järgne nädalavahetus või poolte kokkuleppel muul ajal. Ärajäänud kohtumiste asendamine ei muuda tavapärast suhtlemiskorda. Lapse isal on õigus ärajäänud kohtumise puhul külastada last lapse kodus. Kergem haigus ei ole alus isa kokkulepitud kohtumise ärajäämiseks. Kui laps haigestub isa juures, on emal õigus last lapse isa juures külastada. Lapsevanemate kokkuleppel lapse huvidest lähtuvalt võib nimetatud korraldust muuta; 7) lapsevanem, kelle juures laps haigestub, tagab lapse ravi ja hoolduse kuni lapse tervenemiseni; 8) lapsevanem, kelle juures laps on, tagab lapse järelevalve, normaalse päevarežiimi, tervislikud toitumisharjumused, eakohase tegevuse ja mängud; 9) kummalgi vanemal on õigus viia last temaga veedetaval ajal puhkuse veetmiseks väljapoole Eesti Vabariiki ilma teise vanema nõusolekuta tingimusel, kui ta teist vanemat välismaal viibimise sihtkohast ja perioodist eelnevalt teavitab; 10) kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul ise ja ei luba ka oma vanema või kellegi teise poolt teise vanema halvustamist ning teise vanema suhtes hirmu või vastumeelsuse kujundamist, samuti ei takista ega piira teise vanemaga suhtlemist. Kumbki vanem ei halvusta lapse kuuldes (sh telefonikõned lapse kuuldes) teist vanemat, ei kritiseeri teise vanema elukorraldust ega õõnesta teise vanema autoriteeti, samuti ei mõjuta last väljendama oma arvamust suhtlemise korraldamise osas; 11) käesolev suhtlemiskord kehtib kuni lapse täisealiseks saamiseni; 12) lapsega seonduvaid olulisi asju (sh alaline elukoht, huviringide ja kooli valik, tervisehoid) otsustavad vanemad ühiselt. Juhul, kui kohus leiab, et sunnivahendite rakendamine ja/või suhtlemiskorra muutmine ei taga kohtumääruse täitmist ja lapse huvides on vaja teha lapse ema õigustes lapse suhtes muudatusi, määrata lapsele tema ja isa vahelise suhtlemise korraldamiseks erieestkostja. Jätta menetluskulud puudutatud isiku II kanda. Määruskaebuse kohaselt leidis avaldaja, et maakohus on tõendeid uurinud ebatäielikult ning teinud ebaõigeid järeldusi. Samuti on maakohus rikkunud materiaal- ja menetlusõigusnorme, hinnates tõendeid valesti ja jättes avaldaja osad nõuded lahendamata. Kohus tegi ebaõige järelduse, et laps veedab kõik suvekuud Lääne-Virumaal. Tegemist on lühiajaliste külaskäikudega oma vanavanemate juures ning puudub mistahes põhjus pidada XXX lapse ema elukohaks perioodil juunist – augustikuuni. Lapse emal ei ole ainuhooldusõigust otsustamaks lapse elu/viibimiskoha üle, mistõttu kohus ületas enda diskretsiooni, piirates lapse isa õigust 5
(12)Tsiviilasi nr 2-14-51137 otsustada lapse elu/viibimiskoha üle. Vanematel on oma lapse suhtes ühine isikuhooldusõigus, seega lapse elukoha muutmise küsimusi tuleb vanematel otsustada vaid ühiselt. Harju Maakohus otsustas aga anda isikuhooldusõiguse lapse elu– ja viibimiskoha otsustamise üle osaliselt lapse emale, ilma et viimane oleks seda kohtu kaudu taotlenud. XXX, kus laps veedab lapse ema sõnade kohaselt ¼ aastast ei saa pidada lühiajaliseks viibimiskohaks, mistõttu leidis lapse isa, et tegemist on olulise muudatusega lapse isikuhooldusõiguse koosseisu kuuluva otsustusõiguse osaga ja selle lahendamine/otsustamine on võimalik lapsevanematel vaid koos. Lapse väidetav viimine kolmeks kuuks mujale tema harilikust viibimiskohast Tallinnast, rikub vanemate ühist isikuhooldusõiguse teostamist ja on vastuolus lapse isa subjektiivsete õigustega. Sellisel juhul oleks pidanud kaasama menetlusse ka Lääne-Viru kohaliku omavalitsuse eestkosteasutusena. Lisaks on väär kohtu seisukoht, et lapse isa ei ole vastu vaielnud asjaolule, et laps viibib suviti Lääne-Virumaal. Avaldaja põhiseisukoht on kogu menetluse ajal olnud see, et lapse viibimine oma vanavanemate kodus Lääne-Virumaal on olnud ebaregulaarne ning lühiajaline (sama palju veedab laps suviti ka lapse isa vanemate suvekodus), mistõttu ebaõige on lugeda lapse püsivaks elukohaks perioodil juuni – august XXX. Muudetud suhtlemiskord võimaldab lapse emal kolida ükskõik kuhu suveperioodiks. Lapse ema lühiajalised viibimised väljaspool tema ja lapse elukohta ja harilikku viibimiskohta (ehk XXX, Tallinn) ei õigusta lapse üleandmist muul viisil kui kehtiva määruse kohaselt ning lapse üleandmine mistahes muus kohas peale lapse ema elukohta. Suvekodus viibimine, millega kaasneb tervislik keskkond väljaspool Tallinna suurlinna jne, on küll lapse huvides, kuid olukorras, kus lapse ema oma äranägemise järgi dikteerib lapse isale, kuhu viimane peab last tooma ja viima ning määrab oma äranägemise järgi, kus tema ja lapse elukoht on, piirab oluliselt lapse isa õigusi, tekitab ebaselgust ja ebakindlust ning mõjutab negatiivselt niigi lühikest kvaliteetaega lapsega, põhjustades lapsele ja lapse isale põhjendamatuid ebamugavusi. XXX suvekodu arvestamine lapse ema ja lapse elukohana on uus ning seni teadmatu asjaolu võrreldes kehtiva suhtluskorra määrusega. Kohus vähendas määruses lapsega koosveedetavat kvaliteetaega veelgi 1,5 t võrra (autosõit), mis koormab lapse isa ka majanduslikult. Lapse isa leidis, et edaspidi võiks ema korraldada lapse toomise ja viimise lapse isa juurde. Samuti võiks määruses olla sätestatud isa õigus kasutada lapse üleandmisel isa poolt määratud isikut. Maakohtu poolt läbiviidud lepitusmenetlus ei olnud piisav. Ühest kohtuistungist ei piisa, et inimesi lepitada. Kohtuistungil osalesid ainult lapse ema ja isa ning eestkosteasutust ega lapse esindajat istungile ei kaasatud ega ära ei kuulatud. Põhjendustes tõi kohus probleemseteks kohtumääruse punktideks, mille täitmisel lapsevanemad kokkulepet ei saavuta – 1.5, 1.7 ja 1.11. Kohus jättis tähelepanuta, et avaldaja tõi 16.04.2015.a avalduses lisaks ka punktid 1.4., 1.5-1.6, 1.8-1.10 ja 1.12. Nende osas (u 10 probleemi osas) on maakohus jätnud vaidluse lahendamata. Lapse sünnipäevaga seoses on pooltel tekkinud erimeelsused ja probleemid selle punkti mitmeti mõistetavuse tõttu. Lapse sünnipäeva päev ja lapse sünnipäeva pidu on kaks erinevat sündmust ning lapse sünnipäevapidu ei pruugi toimuda lapse sünnipäeva päeval. Määruse tõlgendamine erinevalt viis selleni, et mõlemad lapsevanemad korraldasid lapsele 2014.a erinevatel päevadel oma sünnipäevapeo, mis tekitas nii lapse vanemate endi, nende lähedaste ning peole kutsutud külaliste seas palju segadust ja arusaamatusi. Samuti esinesid erimeelsused 2015.a. Lapse isa leidis, et määrust tuleb muuta selliselt, et tagada lapse isale võimalus lapse sünnipäevapidude korraldamiseks ja õigus lapsega lapse sünnipäeva päeval aega veeta isa äranägemise järgi, suhtlemiskorra täidetavus lapse ema poolt ja lapse ema poolt suhtlemiskorra subjektiivse tõlgendamise lõppemine. Seoses lapse ja isa suhtlemisega muudel tähtpäevadel on samuti pooltel erimeelsused ning lapse ema piirab lapse isa õigusi. Lapse ema ei ole lubanud last teiste laste sünnipäevapidudele, kuhu isa on tahtnud last viia. Lapse ema mõtleb välja erinevaid ettekäändeid, et põhjendada usutavalt 6
(12)Tsiviilasi nr 2-14-51137 lapse isa soovidele eitavalt vastamist, kuid tegelikkuses on need väljamõeldud ettekäänded, mis on esitatud näivalt ja milles viidatakse lapse huvidele ja lapse režiimi järgimise vajadusele. Lisaks eelnevale on lapse isa hinnangul põhjust täiendada kohtumääruse p 1.5 ka seetõttu, et laps viibib pikalt lasteaias, kuigi lapse isal oleks võimalus ja soov laps varem lasteaiast võtta ning lapsega aega veeta, kuid lapse ema seda ei võimalda, kuigi laps seda soovib ja lapse isa on püüdnud lapse emaga selles kokku leppida. Samuti kahtlustab avaldaja, et lapse ema on keelanud lasteaial jagada isale informatsiooni lasteaia päevade lõppemise ja lasteaiasõprade vanemate kontaktide osas. Kokkulepete saavutamine lapse emaga on ebamõistlikult pikk ja keeruline ning ettearvamatu protsess ja seetõttu ei ole lapse isal enamusel kordadel võimalik lapsega vastavatel sündmustel viibimise osas lapse emaga kokkuleppeid saavutada. Lisaks sellele ei reguleeri kehtiv suhtluskorra määrus talvepuhkuseid. Talve perioodil lapsega soojal maal veetmine on lapse huvides ning teenib lapse tervise tugevdamise eesmärki. Selline võimalus avaldajal vastavalt kehtivale määrusele puudub, kohtuväline kokkuleppe saavutamine lapse emaga on aga seni olnud välistatud. Seega peaks selles osas täiendama suhtluskorda. Seoses lapsega suhtlusega lapse haigeksjäämise korral tuleks suhtluskorda täiendada selliselt, et kohtumise ärajäämisel see asendatakse ning kohtumised jääksid ära ainult lapse tõsise haiguse tõttu, kui lapsele on määratud voodirežiim. Ema on praegu kehtivat suhtluskorda ära kasutanud ning piiranud alusetult lapse väidetavale haigestumisele tuginedes lapse ja lapse isa suhtlemist suhtluskorra kohaselt oma huvidele tuginedes. Arstitõendeid lapse tõsise haigestumise osas lapse ema lapse isale ei ole esitanud. Lisaks on vajalik kohustada lapse ema täitma informatsioonikohustust, sh andma lapse isale informatsiooni lapse sõprade vanemate kontaktandmete kohta. Samuti ei ole lapse isa teavitatud lapse arenguvestlustest kogu lasteaias käimise ajal ning alles 16.05.2015.a teavitati lapse isa esmakordselt arenguvestluse toimumisest, millest sai osa võtta. Lasteaed ja lapse ema hoiavad seega lapse isa infosulus ning piiravad alusetult lapse isa õigusi oma lapse kohta informatsiooni saamiseks hooldusõiguse teostamiseks. Suhtluskord tuleks määrata kuni lapse täiskasvanuks saamiseni, kuna laps läheb juba sügisel kooli. Lisaks on avaldajale arusaamatu, miks ta ei võiks võtta last lasteaiast varem, kui tal on selleks võimalus ja lapse emal ei ole võimalik lapsele varem järele minna. Lisaks, miks peaks laps olema valverühmas või lapse ema treeningsaali valvetoas jne ajal kui lapse isa saab ja tahab temaga tegeleda ja aega koos veeta. Miks ei või lapse isa veeta nädala sees õhtuid või nädalavahetusi lapsega kui lapse emal on muud tegemised ning miks sellel ajal on ema sugulased, tuttavad või vanemad eelistatud seisus ja laps viibib ükskõik kelle teisega peale lapse isa. Määruskaebuse esitaja leidis, et selline elukorraldus ei ole lapse huvides. Seega on lahendamata küsimusi vanemate vahelises suhtluses väga palju ning lepitusmenetluse läbiviimine on hädavajalik kehtiva suhtlemiskorra reguleeriva kohtumääruse tõlgendamiseks. Avaldaja palus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel rakendada sunnivahendeid jõustunud kohtumääruse täitmiseks, sh määrata kohtumäärust rikkuvale vanemale pärast hoiatuse tegemist rahatrahv. Lapse isa leidis, et olukorras, kus lapse ema on aastaid lapse huvide vastaselt rikkunud nii lapse kui lapse isa õigusi, võib lõppastmes olla vajalik lapse elukoha otsustusõiguse üleandmine lapse isale, sest lapse ema ei ole võimeline aru saama ega tegutsema vastavalt lapse huvidele, rikkudes oluliselt nii lapse hooldusõigust kui suhtlemisõigust kui lapse isa õigusi hooldusõiguse teostamisel ja lapsega suhtlemisel (3-2-1-64-10). Seejuures hoiatas ja selgitas kohus nimetatut lapse emale enne suhtlemiskorra kohtumääruse tegemist, kuid sellest hoolimata jätkab lapse ema oma lapse ja lapse isa õigusi rikkuvat käitumist. Samuti võib olla vajadus saata vanemad perelepitaja juurde. Avaldaja palus õigluse mõttes menetluskulud jätta lapse ema kanda, kuna ta raskendab Harju Maakohtu 30.09.2013.a määruse täitmist ning põhjustas oma pahatahtliku käitumisega mitme aasta pikkuse kohtumenetluse. 7
(12)Tsiviilasi nr 2-14-51137 8. Harju Maakohtu 04.03.2016.a määruse peale esitas määruskaebuse ka lapse ema, paludes määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha uue määruse, millega jäetakse menetluskulud kas avaldaja või riigi kanda. Määruskaebuse kulud palus lapse ema jätta lapse isa või riigi kanda. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, jättes põhjendamata menetluskulude jaotuse ning kohaldades vääralt

§ 172

lg 1 (jättes kohaldamata sätte teise poole) ja jättes kohaldamata

§ 172

lg 3 ja 6 ning leides ebaõigesti, et lapse ema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus on tuvastanud, et lapse ema ei ole suhtlemiskorda rikkunud ega raskendanud selle täitmist, leides et vaidluse põhjus oli ebaselge määruse sõnastus. Kohus leidis, et suur osa menetluses esitatud nõuetest lapse isa poolt on olnud põhjendamatud. Maakohus oleks seega kaalutlusõigust teostades pidanud jätma menetluskulud lapse isa kanda või alternatiivselt riigi kanda. Lapse ema on isa põhjendamatute nõuete tõttu kandnud suuri kulusid õigusabile.

§ 172

lg 1 ei saa kohaldada antud asjas menetluskulude jaotamisel ka põhjusel, et hagita menetluses avalduse olulises osas rahuldamata jätmise puhuks näeb

ette eraldi sätte, mis on

§ 172lg 7.

Seega oleks maakohus pidanud põhjendama, miks antud juhul ei kohaldu

§ 172lg 7 või miks maakohus selle kohaldamata jättis.

Sarnasele seisukohale on Riigikohus jõudnud lahendis nr 3-2-1-18-11 p 17, leides et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

§ 172lg 7 teise lause järgi siiski avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lepitusmenetluse esimeses maakohtu lahendis väljendas kohus üheselt, mida ta ema elukoha alla silmas pidas, olenemata sellest, et 30.09.2013.a suhtlemiskord sai erinevalt tõlgendada. Tõlgendamisruum lapse üleandmiskoha osas, vanemate erimeelsused selles küsimuses ning kohtu poolt tõlgendamisvõimaluse kõrvaldamata jätmine andsid lapse isale võimaluse lõputult protsessida. Eeltoodust tulenevalt võib olla põhjendatud ka lapse ema menetluskulude riigi kanda jätmine

§ 173lg 3 alusel.

Kui ringkonnakohus menetluskulude jaotuse osas määruskaebuse rahuldab, tuleb menetluskulud kindlaks määrata eraldi menetluses kõikides kohtuastmetes kantud kulude osas. Maakohus oleks pidanud käsitlema menetluskulude jaotust põhjalikumalt ning põhjendama, miks sisuliselt põhjendamatu menetluse märkimisväärsed kulud on jäetud lapse ema kanda. On äärmiselt ebaõiglane, et lapse ema kanda jäävad tema menetluskulud mitmes kohtuastmes, kuigi ta ei ole toime pannud suhtluskorra rikkumist ega raskendanud selle täitmist.

  1. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Lapse isa ei nõustunud lapse ema määruskaebuses esitatud seisukohtadega. Lapse ema palus jätta lapse isa määruskaebuse rahuldamata. Eestkosteasutus leidis, et lapse isa avaldus lepitusmenetluse alustamiseks tuleb jätta rahuldamata. Määruse põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebustes esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  3. Maakohus lähtus määruse tegemisel õigesti sellest, et vaidlustatud määrusega ei muudetud ega määratud kindlaks uut suhtlemiskorda. Vaidlustatud määruse tegi maakohus seetõttu, et avaldaja pöördus kohtu poole lepitusmenetluse läbiviimise taotlusega, väites, et lapse ema ei täida kohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemiskorda. Maakohus lähtus õigesti sellest, et eristada tuleb jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud suhtlemiskorra muutmist ja kindlaksmääratud suhtlemiskorra täitmise raskuste tõttu läbi viidavat lepitusmenetlust. Kuigi lepitusmenetluse nurjumise korral ei ole välistatud suhtlemiskorras teatavate korrektiivide 8

(12)Tsiviilasi nr 2-14-51137 tegemine, ei tähenda see siiski seda, et lepitusmenetluse nurjumise korral saaks kohus avaldaja soovi korral suhtlemiskorda oluliselt muuta põhjusel, et olemasolev kord ei ole avaldaja hinnangul sobilik. Jõustunud kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtlemiskorra täitmisraskuste tõttu algatatud lepitusmenetluse nurjumise korral võib kohus muuta suhtlemiskorda üksnes osas, mis on vajalik suhtlemiskorra sujuva täitmise tagamiseks põhjusel, et suhtlemiskord ei toimi. Jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud suhtlemiskorra muutmist võib lapsevanem taotleda eeldusel, et asjaolud on muutunud. Juhul, kui avaldaja ei ole rahul kindlaks määratud suhtlemiskorraga, on avaldajal võimalik vaidlustada seda kohtulahendit, millega suhtlemiskord kindlaks määratakse. Jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud suhtlemiskorra muutmise alus ei saa olla asjaolu, et avaldajale kohtulahendiga kindlaks määratud suhtlemiskord ei sobi. Asjaolu, et puudutatud isik läheb tulevikus kooli, on tegur, mis võib tingida muutunud asjaoluna suhtlemiskorra muutmise avalduse esitamise, kuid lepitusmenetluse ebaõnnestumise tõttu rakendamisele kuuluvaks küsimuseks seda pidada ei saa.
  1. Maakohus leidis õigesti, et lepitusmenetlus tuleb lugeda ebaõnnestunuks. Sellise otsustuse puhul on tegemist diskretsiooniotsustusega, mida maakohus teeb kõiki asjaolusid kaaludes ja menetlusosaliste vahetul ärakuulamisel kogetut hinnates. Sellise otsustuse tegemisel on maakohtul teatud otsustusruum. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks selle otsustuse tegemisel kaalutlusõiguse piire rikkunud. See, et täiendavad meetmed, sh ka asjas täiendavate kohtuistungite määramine suure tõenäosusega edukad ei ole, oli maakohtu järeldus. Sellist järeldust toetavad tsiviilasja materjalid.
  2. Lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral võib maakohus otsustada sunnivahendite rakendamise, kuid maakohus ei pea seda ilmtingimata tegema. Sunnivahendite rakendamine on üks äärmuslikemaid meetmeid, mida tuleks rakendada üksnes siis, kui muud meetmed tulemusi ei anna ja kui olukorra tõsidus seda nõuab.
  3. Nii sunnimeetmete rakendamise üle otsustamisel kui ka muude meetmete kaalumisel tuleb maakohtul välja selgitada, kas suhtlemiskorda täidetakse või on seda rikutud, millist laadi suhtlemiskorra rikkumised on aset leidnud, mis on tõrgete põhjused ja milline on tõenäosus, et tõrked suhtlemiskorra täitmisel võivad aset leida ka tulevikus. Maakohus tuvastas vastavad asjaolud vaidlustatud määruses. Asjaolude tuvastamist ei ole alust muuta. Teatavaid tõrkeid lapsega suhtlemise korra täitmisel võib erinevate asjaolude tõttu tekkida. Oluline on hinnata, kas vastavad tõrked on sellised, mis eeldavad eriliste meetmete rakendamist. Maakohus järeldas õigesti, et üks oluline probleem, mis lapsega suhtlemise korraldamisel tõrkeid tekitas, oli see, kus täpselt tuleb laps üle anda. Maakohus leidis õigesti, et selles osas tuleb maakohtu määrust muuta või pigem täpsustada. Maakohus leidis õigesti, et lapse huvides on see, kui laps antakse üle seal kus laps viibib ja see kui laps viibib suvisel perioodil Lääne- Virumaal, on lapse huvides. Maakohus määras õigesti, et lapse Lääne-Virumaale viimise ja sealt toomise koormus tuleb jagada lapsevanemate vahel võrdselt, sest kui laps viiakse lapse huvides maale, on kohane, kui lapse huvides tegutsevad nii ema kui ka lapse isa. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja poolt määruskaebuses esitatud väitega, et kuna seniajani on lapse transportimise osas suuremat koormust kandnud lapse isa, tuleks nüüd sätestada, et laps antakse üle alati Tallinna linnas ja kõikvõimalik lapse transportimisega seotud koormus peaks tulevikus, kuni lapse täisealiseks saamiseni jääma lapse ema kanda. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta on senini pidanud kandma põhjapanevalt koormavat lapse transportimise koormust, et see õigustaks edaspidi, kogu lapse transportimise koormuse panemise lapse ema kanda. See ei ole ainult lapse ema huvides, et laps viibib suvisel perioodil Lääne-Virumaal, see 9
(12)Tsiviilasi nr 2-14-51137 on eelkõige lapse huvides. Kui laps saab viibida maal, looduse keskel, on põhjendatud ja kohane, et lapse eest hoolitsemise koormat kannavad nii lapse ema kui ka lapse isa.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja poolt määruskaebuses esitatud väitega, et see, kui maakohus määras, et suvisel perioodil antakse laps üle Lääne-Virumaal, oli lubamatu ja sellist korraldust ei saanud maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel kohaldada. Maakohtu määrusest ei tulene, et lapse ema võiks kolida ükskõik kuhu ja laps tuleks üle anda selles kohas, kuhu lapse ema otsustab kolida. Vaidlustatud kohtumäärusest tuleneb selgesti lapse üleandmise koht ja üleandmise korraldus. Vaidlustatud määrus mitmetimõistmiseks olulisi võimalusi ei jäta. Lapse isa ei vaidlustanud iseenesest seda, et Lääne-Virumaal viibimine on lapse huvides. Lapse isa vaidlustas maakohtu vastavat korraldust põhjusel, et selle tõttu tuleb hakata lapse isal korduvalt suve jooksul Lääne-Virumaale sõitma, millega kaasnevad kulud ja väheneb lapsega veedetav kvaliteetaeg ca 1,5 tunni võrra. Maakohus leidis kõiki asjaolusid hinnates, et see, et lapse ja lapse isa kohtumiste korral tuleb ühel korral last Virumaale transportida lapse isal ja teisel korral lapse emal, ei ole lapse huvisid arvestades isa jaoks lubamatult koormav. Ringkonnakohus sellise maakohtu järeldusega nõustub. Asjaolusid, millest saaks vastupidist järeldada, ei ole avaldaja kohtu ette toonud ka määruskaebuses. Lapse suvel maale transportimisega kaasneb paratamatult transpordi- ja ajakulu, kuid kui lapse maal viibimine on lapse huvides ja lapse vanemad ei suuda iseseisvalt kokku leppida, on paratamatu, et last transpordivad maale lapse vanemad. Vastav koormus tuleb kanda lapse vanematel. Eespool asus kohus seisukohale, et ühe vanema kanda sellise koormuse jätmine ei ole põhjendatud.
  2. Vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et maakohus ei kaasanud lepitusmenetluse läbiviimisesse kohalikke omavalitsusi.

§ 563

lg-st 3 tulenevalt kaasab kohus lepitusmenetluse juures kohaliku omavalitsuse esindajad vajadusel. Asjaolusid, mille alusel tuleks järeldada, et lastekaitse spetsialistide kaasamata jätmine oleks tinginud asjas ebaõige lahendi tegemise, ei ole avaldaja kaebuses esile toonud. Kohalike omavalitsuste esindajate kaasamise vältimatusele viitavaid asjaolusid ei nähtu ka toimikust. Oluline on ka see, et kohaliku omavalitsuse esindaja sai oma seisukohta väljendada määruskaebuse menetluses ja ka sellest seisukohast ei saa järeldada, et kohaliku omavalitsuse esindaja varasem kaasmine oleks võinud tingida teistsuguse lahendi tegemise.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja poolt määruskaebuses esitatud etteheitega, et maakohus jättis vaidlustatud määrusega 12st probleemist 10 lahendamata. Maakohus hindas avaldaja muresid ja leidis, et jõustunud kohtulahendi täitmise pinnalt tekkinud probleemide lahendamiseks on vajalik jõustunud suhtlemiskorda muuta/ täpsustada lapse üleandmise koha osas. Muus osas ei saa avaldaja poolt tõstatatud küsimusi ja probleeme pidada sellisteks, mille lahendamine oleks lepitusmenetluses võimalik. Muude murede lahendamiseks on võimalik esitada jõustunud kohtumääruse muutmise avaldus, eeldusel, et selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus oleks pidanud vaidlustatud kohtumääruses muutma ka lapse sünnipäevade tähistamisega seonduvat. Jõustunud kohtumääruses on reguleeritud see, millal kumbki lapsevanem lapsega lapse sünnipäeva ajal suhtleb. Jättes kõrvale selle, kas sünnipäevadega seonduvat saaks avaldaja poolt soovitud viisil lepitusmenetluse raames muuta, võib avaldajaga nõustuda selles, et lapse huvides oleks see, kui lapsele korraldataks üks sünnipäevapidu, kuhu kutsutakse kõik võimalikud sõbrad ja mõlema vanema poolsed sugulased ühe korraga ning mõlemad vanemad teevad aegsasti koostööd sünnipäevade korraldamisel, külaliste nimekirjade koostamisel, külaliste kutsumisel, et kumbki 10

(12)Tsiviilasi nr 2-14-51137 vanem saaks lapse igal sünnipäeva päeval mitu tundi lapsega aega veeta ja lapse vanemad teeksid koostööd lapsele kingituste tegemisel ja üllatuste valmistamisel. Kuid juhul, kui lapse vanematel omavaheline koostöö ei õnnestu ja lapsevanemad on omavaheliste erimeelsuste tõttu lasknud täpse suhtlemiskorra kindlaks määrata kohtul, on mõistetav, kui lapsevanemad toetuvad lapse suhtes õiguste teostamisel nendele reeglitele, mis on kohus jõustunud lahendiga paika pannud. Kumbki lapsevanem võib arvestada nende reeglitega, mis on kohtu poolt jõustunud lahendiga kindlaks määratud. Lapsele ühe sünnipäevapeo korraldamise osas märgib ringkonnakohus, et kohtule ei tekkinud veendumust, et avaldaja poolt määruskaebuses välja pakutud reeglite kehtestamise korral oleks tagatud see, et lapse vanemad hakkavad edaspidi ilma segavate erimeelsusteta lapsele sünnipäevi korraldama. Kuigi see võiks nii olla, toimivad lapsevanemad eelduslikult lapse huvides ja teevad pingutusi selleks, et lapsel oleks tore ja sujuv sünnipäev ja sünnipäevapidu. Juhul, kui ühel või mõlemal vanemal peaks tekkima kartus, et teise vanemaga koostöö sujumatuse tõttu võib see ohtu sattuda, ei saa käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ringkonnakohtu hinnangul sünnipäeva mitmel viisil tähistamist keelata.
  1. Maakohus ei eksinud, kui ei määranud, et lapse isa võib suhelda lapsega ka muul ajal, näiteks kui lapse ema on trennis või kui laps peaks olema lasteaia valverühmas. Olukorras, kus lapse ema ja lapse isa ei suuda lapsega suhtlemise osas kokkuleppele jõuda, on oluline, et paika oleksid pandud kindlad reeglid, mille järgi lapsega suhtlemine toimub. Kui lapse kindlaks määratud päevadel ja kellaaegadel üleandmine põhjustab juba probleeme, tekiks sellest, kui lapse isa saaks jooksvalt, igaõhtuselt last lasteaiast, paariks tunniks ära võtta, igapäevase lapse üleandmise vajadus, millest tekiks omakorda probleeme juurde. See, kui laps peab vahel viibima oma lasteaia valverühmas, või kui laps peaks viibima ema trenni tegemise ajal kaasas, ei ole midagi sellist, mida peaks igal juhul vältima. Igal juhul ei saa hukka mõista seda, kui laps mõne teise lapse sünnipäevale alati ei lähe. Seda eriti olukorras, kus laps konkreetset sünnipäevalast üldse või peaaegu üldse ei tunne ja kui sünnipäevale minek ei võimaldaks lapsel põhjendatud unerežiimi järgida. Isegi, kui laps oli mingil õhtul üleval ajal, mil jooksis kell 21.30 alanud telesaade, ei tähenda see, et unerežiimi ei tuleks järgida. Kuigi lapsega soojamaa reisidel käimine võib olla lapse huvides, on sellise küsimuse reguleerimine lapsega suhtlemise korra määruse muutmise, mitte lepitusmenetluse nurjumise korral kohaldatavate meetmete rakendamise küsimus. Teiseks, olukorras, kus lapsevanemad ei suuda omavahel välismaal käimise osas kokkuleppele jõuda, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaks määratud suhtlemiskorrast. Lapse haigestumise osas ei ole lepitusmenetluse nurjumise kontekstis meetmete rakendamine põhjendatud. Käesoleva menetluse raames ei ole lapse haigestumisega seoses tuvastatud korduvaid tõrkeid ega selliseid tõrkeid, mille pinnalt saaks järeldada, et lapse ema on lapse haigestumise ettekäändel alusetult keeldunud lapse üleandmisest. Kuigi avaldaja üritas seada lapse ema käitumist kahtluse alla, ei anna avaldaja väited sellise järelduse tegemiseks tõsikindlat alust. Ka kehtivast määrusest tuleneb, et erand tehakse tõsise haigestumise korral. Sellisel juhul on lapse isal õigus last vaatamas käia. Avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et sellise suhtlemiskorra toimimine oleks lapse ema käitumise tõttu välistatud või laps oleks sedavõrd tihti haige, et suhtlemiskord ei toimi. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata.
  2. Rahuldamata tuleb jätta ka puudutatud isiku määruskaebus. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et avaldaja poolt kohtusse pöördumine oli täiesti alusetu. Maakohus tuvastas, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel on vastuolud, et vastuolusid põhjustab muuhulgas see, et laps viibib koos lapse emaga erinevates elukohtades ja see, et lapse ema ja isa ei suuda kokku leppida selles, kus täpselt lapse üleandmine toimub. Sellises olukorras oli lepitusmenetluse algatamine põhjendatud. Poolte vahel esines lahendamist vajavaid küsimusi. See, et avaldaja 11
(12)Tsiviilasi nr 2-14-51137 rääkis kohtule ära kogu mure, sh ka selle mure, mida ei saa lahendada lepitusmenetluse raames, vaid mille jaoks tuleb esitada jõustunud kohtulahendi muutmise avaldus, ei tähenda, et lepitusmenetluse algatamise avaldus oleks olnud alusetu. Maakohus kuulas avaldaja mure ära, andis puudutatud isikule võimaluse väljendada mure osas oma seisukohta, selgitas välja lepitamise võimalikkuse ja tuvastas, milliseid meetmeid tuleb lepitusmenetluse ebaõnnestumise tõttu rakendada. Kirjeldatud olukorras ei saa põhjapanevalt väita, et avaldaja oleks pidanud osa oma lapsega seotud muredest kirjeldamata jätma või et kõikide murede esile toomise tõttu tuleb kõik puudutatud isiku menetluskulud jätta avaldaja kanda. Lapsega suhtlemise korra vaidlused kuuluvad lahendamisele hagita menetluses. Hagita menetluses on pandud kohtule asjaolude väljaselgitamise kohustus põhjusel, et menetlusosalistel ei oleks vajadust kasutada hagita menetluses lepingulist esindajat. 21. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärust saab siiski täpsustada osas, mis puudutab lapse esindaja menetluskulusid. Lapse esindaja menetluskulud peavad jääma riigi kanda. Nii on määratud ka käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 21.04.2014.a määruses. Samas on korrektne kui menetluskulude jaotust kajastab ka asjas tehtav lõpplahend. Maakohtu määruse sõnastusest saab välja lugeda, et maakohtu eesmärk oli jätta lapse isa ja lapse ema menetluskulud kummagi menetlusosalise enda kanda. Maakohus märkis resolutsiooni ekslikult „poolte kanda“. Selline jaotus tähendab, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise, kuid kolmandate isikute menetluskulude kandmiseks selline resolutsioon menetlusosalisi ei kohusta. Samas tuleb määrata ka see, kelle kanda jäävad lapse esindaja kulud. Nendel kaalutlustel tuleb määrata, et lapse esindaja kulud jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusi puudutavas osas riigi kanda. Seoses sellega, et määruskaebused jäetakse rahuldamata ja arvestades seda, et tegemist on hagita perekonnaasjas toimuva vaidlusega ja arvestades seda, et hagita perekonnaasjas lasub kohtul asjaolude väljaselgitamise kohustus ja asja lahendamine sõltub elulistest ja mitte õiguslikest asjaoludest, tuleb jätta ka määruskaebuste menetlemisega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapse esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Kuna käesoleva menetluse raames tehti esimene lõpplahend enne 01.01.2015.a, ei määra ringkonnakohus menetluskulusid summaarselt kindlaks. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.