sätteid, vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.
Käesolev kohtuotsus teha teatavaks kaebajale XXX, kaebuse esitajale Rein Vaiksaarele ja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Vaidlustatud otsuse sisu 1 19.02.2016.a koostas Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs otsuse väärteoasjas nr 2315,16,000817, millises märgiti, et XXX 31.01.2016.a kella 21:02 ajal Randvere tee 8, Haabneeme alevikus, Viimsi vallas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti ei olnud tal esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi ning rikkus LS § 88 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Väärteoasja nr 2315,16,000817 otsuse kohaselt oli menetlusaluse isiku süü tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh videosalvestuse, tunnistaja ütluste ja Maanteeameti Liiklusregistri andmete väljatrükiga. Menetlusalune isik ja tema seaduslik esindaja esitasid 05.02.2016 vastulaused, milles selgitasid juhtunu asjaolusid. Väärteomenetleja asus seisukohale, et XXX on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Võttes arvesse eelpool märgitut ning juhindudes
1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200.00 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad 16.03.2016.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale XXX kaitsja Rein Vaiksaare koostatud kaebus eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusele. Kohtule esitatud kaebuses XXX kaitsja selgitab, et menetlusalusele isikule oli väljastatud mootorsõiduki koolituskursuse tunnistus ning tema emale XXX oli väljastatud mootorsõiduki juhendaja tunnistus nr. XXX, mis lubab tal juhendada XXX sõitu tingimusel, et juhendataval on kaasas isikut tõendav dokument ja koolituskursuse tunnistus ja autol peab olema õppesõidu tunnusmärk. Väärteo toimepanemise ajal istus autos isiku isa XXX, kellel puudus eelnimetatud juhendaja tunnistus. XXX eeldas, et piisab isiku emale antud tunnistusest ning mõlemad lapsevanemad võivad täita juhendaja ülesandeid. Nimetatud seisukohta selgitas ta ka oma pojale lubades viimase autorooli. Seega XXX tekitas oma pojale XXXle vale arusaama, et viimane võib autot juhtida ka siis, kui juhendaja ülesandeid täidab tema isa. Kaebuse esitaja peab mõistetavaks, et alaealine isik aktsepteeris oma isa poolt talle edastatud informatsiooni ning luges selle tõeseks. Kaebuse esitaja leiab, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuivõrd isik ei pannud tegu toime tahtlikult. Kaebuse esitaja on seisukohal, et LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud rikkumine eeldab, et isik pani teo toime tahtlikult. Seoses eeltooduga kaitsja Rein Vaiksaar taotleb kaevatavas asjas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses leiab, et isiku poolt toimepandud teod on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja märkis, et käesolevas väärteoasjas on tõendamist leidnud, et XXX juhtis 31.01.2016 kella 21:02 ajal Viimsi vallas Randvere teel B-kategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning isiku puudus liiklusjärelvalve teostajale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega viidates
lõikele 3, mille kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Samuti kohtuväline menetleja leiab, et XXXle karistuseks määratud rahatarahv 50 trahviühiku ulatuses on õiglane ja proportsionaalne isiku süüga. 2 Eeltoodust tulenevalt kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteomenetluse lõpetamiseks kaebuses toodud põhjendustel alus puudub, palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud kaitsja Rein Vaiksaare esitatud XXX kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebus esitaja. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 201 lg-s 1 ja LS § 242 lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist. Asjaolu, et XXX juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, on tõendatud kaebaja enda ütlustega (tl 23), samuti muude kogutud materjalidega (tl 19, 20-21, 26) ning videosalvestusega. Kaebaja ei eita menetlusaluse isikuna rikkumise toimepanemist. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad veel politseitöötaja Aleksei Šarõpovi ütlused, kelle väitel nägi ta 31.01.2016 kella 21.02 Randvere teel, kuidas avariiline sõiduk Mercedes – Benz S500 reg. nr XXX liikus Kaluri tee poole. Nimetatud sõidukis viibisid kolm isikut, autot juhtis noormees (XXX) ning kõrval istus tema isa (XXX). Autokooli kaarti ega juhendaja tunnistust neil ei olnud. Samuti puudusid sõidukil õppesõidu märgid (tl 22). Lisaks sellele nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et kaebajal kehtivaid juhilubasid ei ole ning puudus juhtimisõigus (tl 28), mistõttu kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt (tl 20-21). Mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse koopiast nähtub, et XXX on läbitud B kategooria mootorsõidukijuhi õppekavakohane koolitus (tl 24). Samuti on väärteomaterjalide juurde lisatud juhendaja tunnistus, mis on välja antud XXX juhendamiseks viimase emale XXX kehtivusajaga kuni 22.10.2015.a (tl 5, 8). Kohus märgib, et käesoleva väärteo toimepanemise hetkel oli ka menetlusaluse emale antud juhendaja tunnistus kehtivuse kaotanud. Teiseks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et juhendamise tunnistus antakse konkreetsele isikule konkreetse isiku juhendamiseks ning see kajastub liiklusregistri andmetes. 3 Samaaegselt on XXX rikkunud ka LS § 88 lg-s 1 sätestatud nõudeid, kuivõrd tal puudus politseile esitamiseks isikut tõendav dokument (tl. 22) ning pani sellega toime ka LS § 242 lg-s 1 sätestatud väärteo. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuivõrd isik ei pannud tegu toime tahtlikult. Karistusseadustik (edaspidi
) §15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.
Kohus leiab, et XXX pani mõlemad süüteod toime hooletusest st. ta ei teadnud süüteole vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. XXX arvas ekslikult, et ka ARK-st saadud juhendaja tunnistus võimaldab teostada õppesõitu koos isikuga, kellel on vastavad õigused (tl 23). Seega menetlusalune isik ei teadnud, et juhendamise tunnistus antakse konkreetsele isikule konkreetse isiku juhendamiseks. Sama asjaoluga ei olnud kursis ka menetlusaluse isiku isa XXX, kes lubas oma poja temale kuuluva sõiduki rooli. (tl 42, 43-47,48) Lisaks ei esitanud XXX politseile oma isikut tõendavat dokumenti. Väärteoasja materjalidest ei selgu, kas isik oli nimetatud dokumendi koju unustanud või puudus tal teadmine, millised on dokumendid, mida mootorsõiduki juhilt tema kinnipidamisel küsitakse (LS § 88 lg 1). Sellised eksimused on keelueksimused
tähenduses, mis välistab isiku süü ja vastutuse vaid selle eksimuse vältimatuse korral. Eksimuse välditavuse hindamisel, leiab kohus, et mootorsõidukijuht peab olema kursis liiklusreeglitega, mistõttu eksimus oleks olnud välditav, kui menetlusalune isik oleks üles näidanud hoolsust ning välja uurinud, mis tingimustel ja kellega võib õppesõitu sooritada ning milliseid dokumente õppesõidu teostamisel tuleb kaasas kanda. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et XXX on LS § 201 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteod toimepannud hooletusest. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning tal puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Seega menetlusalune isik pani mootorsõidukit juhtides toime LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise ning isikut tõendava dokumendi esitamata jätmisega LS § 88 lg 1 sätestatud liiklusnõuete muu rikkumise. Kohtu hinnangul on selliselt käitudes XXX toime pannud LS § 201 lg-s 1 ja LS § 242 lg-s 1 ettenähtud väärteod. Kohus ei pea põhjendatuks menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Arvestades, et menetlusalusele isikule on väljastatud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus ning tal puudub endiselt teadmine, mis tingimustel on tal õigus õppesõitu sooritada, siis on oluline rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele. Väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärtegude koosseisutunnused, on väärteod õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline 4 menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Karistuse määramine LS § 201 lg 1 näeb põhikaristusena ette juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. LS § 242 lg 1 näeb põhikaristusena liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut juhindudes
lg 1 ja § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg-s 1 ja LS § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot. Kuna LS § 201 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest
Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 100 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja on määranud XXXle karistuse sanktsiooni alammääras, s.o rahatrahvi 50 trahviühikut. Hinnates XXX süü suurust talle inkrimineeritavate süütegude toimepanemisel peab kohus vajalikuks märkida, et XXX pani ühe teoga toime kaks väärtegu.
lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul juhtis XXX mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning tal puudus politseile esitamiseks isikut tõendav dokument. Raskeima karistuse näeb ette LS § 201 lg 1, mille alusel on võimalik määrata rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Keskmine rahatrahv oleks seega 100 trahviühikut. Käesoleval juhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem karistatud. Seega arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, mis on keskmine (tema tegu vastab mitmele kvalifikatsiooni normile), kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning kehtiva karistuse puudumist, tuleks asuda seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Teisalt tuleb arvestada, et tegemist oli XX-aastase alaealisega, kes on varem liiklusrikkumiste eest karistamata ning kes juhtis mootorsõidukit oma isa loal ja juhendamisel. Seega on menetlusaluse isiku süü keskmisest oluliselt väiksem. Kohus märgib, et arutatava väärteo puhul on kohtuvälise menetleja viidatud põhimõtetega samavõrra olulised kohtupraktikas valitsevad arusaamad, mis puudutavad alaealisele karistuse mõistmist. Nii on Riigikohus mitmel korral rõhutanud (RKKKo 3-1-1-43-06 p 13.1; 3-1-1-77-11 p 10.1), et alaealise karistamisel on enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Alaealiste poolt toimepandud süütegude korral on esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. XXX oli teo toimepanemisel alaealine, kes õpib ning on vanemate ülalpidamisel. Sellise isiku mõjutamiseks ei pea kohtu arvates isikut karistama tingimata 200 euro suuruse rahatrahviga, 5 seadus võimaldab kohtul ja ka kohtuvälisel menetlejal (VTMS § 108 p 10 koosmõjus § 72 lg 2) alaeliste suhtes kohaldada ka muid mõjutusvahendeid. Lähtudes, et XXX on alaealine (piiratud süüvõimega) tuleb kohtul kaaluda karistusest vabastamist seoses mõjutusvahendi kohaldamisega
Menetlusalune isik pani temale süüks arvatud väärteod toime oma isa juuresolekul ning isa oma selgitustega oli tekitanud pojas vale arusaama, et viimane võib autot juhtida ka siis, kui juhendaja ülesandeid täidab tema (XXX). Siinkohal tuleb märkida, et kohus ei alahinda alaealise vaimse ja kõlbelise arengu taset, teisalt on arusaadav, et alaeline isik on mõjutatav ning tema võime käituda normipäraselt võibolla raskendatud, kui tema vanem on andnud tegutsemiseks kehtestatud normidega vastuolulised juhised. Kohus märgib, et alaealise karistamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine, aga mitte karistamine ise. Kuivõrd karistusõiguse ülesandeks on pedagoogilise defitsiidi tasakaalustamine (RKKK 3-1-1-76-07), peab kohus võimalikuks XXX karistusest vabastamist ja temale mõjutusvahendi kohaldamist
Arvestades XXX süü suurust ning varasemate karistuste puudumist on kohtu hinnagul menetlusaluse isiku mõjutamiseks piisavaks mõjutusvahendiks
Siinkohal juhib kohus XXX tähelepanu asjaolule, et süütegude toimepanemise jätkamisel kohaldatakse tema suhtes juba raskemaid mõjutusvahendeid või karistust. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ . 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.