Obsah (6)

§ 28§ 3§ 108§ 38§ 107§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Tallinna Halduskohus Sirje Kaljumäe 03. detsember 2015, Tallinn

) § 29 lg 3 p 4 alusel riigihanke nr 153701 menetluse. Majandus- ja kommunikatsiooniminister otsustas 23.09.2014 käskkirjaga nr 14-0300 korraldada Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks

§ 28

lg 2 p 1 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse põhjendusega, et avatud hankemenetluses esitatud ainus pakkumus erines olemuslikult hankedokumentides sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest. Määratud tähtpäevaks (01.10.2014) esitasid pakkumused OÜ Väinamere Liinid ning ühispakkujad TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ. Majandus- ja taristuministri 03.10.2014 käskkirjaga nr 14-0311 kvalifitseeriti hankes mõlemad pakkujad,

1. oktoobril 2014 tunnistati mõlemad pakkumused vastavaks ning ühispakkujate pakkumus edukaks.
2. Väinamere Liinid OÜ (kaebaja) pöördus
3. oktoobril 2014 Rahandusministeeriumi (edaspidi ka vastustaja) poole taotlustega järelevalvemenetluse alustamiseks seonduvalt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks korraldatud hankega. Taotleja leidis, et hankija on tegutsenud ilmselges huvide konfliktis, mis on

§ 3

punkti 5 kohaselt lubamatu ning toob endaga kaasa ka riigihanke kehtetuks tunnistamise vajaduse

§ 108lg 2 alusel.

Samuti seoses asjaoluga, et laevade projekteerimis- ja ehituslepingute sõlmimiseks ei viidud läbi hankemenetlust, olgugi, et ostjaks oli hankija

-i tähenduses. Rahandusministeerium teatas 14.11.2014 kirjaga nr 12.2-1/13684-1 järelevalvemenetluse algatamata jätmisest, märkides, et järelevalvemenetluse alustamise vajaduse hindamise eesmärgil kogutud andmete põhjal ei ole tuvastatud, et hankija oleks rikkunud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja

§ 38lg 2 p 4.

Rahandusministeeriumi vastuse kohaselt ei muuda asjaolu, et ühispakkujad on oma emaettevõtte kaudu hankija valitseva mõju all, kõiki hankija teenistujaid ühispakkujatega seotud isikuks ning ei ole teada faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda hankija teenistujate objektiivsuses, mistõttu puudub Rahandusministeeriumil õiguslik alus kaalumaks hankemenetluse kehtetuks tunnistamist

§ 108lg 1 p 6 alusel.

1. Hankija sõlmis
2. detsembril 2014 ühispakkujatega hankelepingu.
3. Kaebaja pöördus 08.09.2015, tuginedes meedia vahendusel teatavaks saanud informatsioonile AS Tallinna Sadam juhtidele esitatud altkäemaksukahtlustuste kohta, Rahandusministeeriumi poole korduva taotlusega järelevalve algatamiseks. Taotluses paluti Rahandusministeeriumil järelevalve teostajana algatada hankija ja ühispakkujate ning AS-i Tallinna Sadam tegevuse suhtes järelevalvemenetlus ning teha asjaomastele isikutele asjaomane ettekirjutus õigusvastase ja Eesti riigi mainet kahjustava olukorra lõpetamiseks ja ühispakkujatega seotud hankeotsuste kehtetuks tunnistamiseks, sõlmitud hankelepingu ja/või parvlaevade projekteerimis– ja ehitamislepingute tühisuse tuvastamiseks ja selgitada välja oma tegevusetusega Eesti riigile kahju põhjustanud isikud ning võtta kasutusele vastavad õiguskaitsemeetmed.
4. Rahandusministeerium jättis 30.09.2015 kirjaga nr 12.2-1/11816-1 taotluse järelevalve algatamiseks rahuldamata. Taotluses esitatud asjaolude järgi ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul alust lõppenud järelevalvemenetluste uuendamiseks ja/või uute järelevalvemenetlus(t)e alustamiseks. Taotluses esitatud asjaolude ega selgituste pinnalt ei nähtu uusi asjaolusid, mis võiksid või peaksid endaga kaasa tooma järelevalvemenetluse uuendamise ja/või alustamise vajaduse või seaksid kahtluse alla Rahandusministeeriumi senised seisukohad seoses riigihanke nr 156229 korraldamisega või TS Laevad OÜ hankijaks kvalifitseerumisega. Rahandusministeeriumil on õigus teha ettekirjutus või otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks (

§ 108

lg-d 1 ja 2) või ettekirjutus

-i või selle alusel antud õigusakti rikkumise lõpetamiseks (

§ 108lg 7), st hankemenetluse ajal.

Riigihanke nr 156229 hankemenetlus lõppes 11.12.2014 hankelepingu sõlmimisega Lisaks ei nähtu esialgse taotlusega võrreldes uusi sisulisi argumente. Senistes kohtumenetlustes on kinnitust leidnud, et ei esine ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ning TS Laevad OÜ ei kvalifitseeru hankijaks

alusel. 2

1. Kaebuses halduskohtule palub Väinamere Liinid OÜ Rahandusministeeriumi
2. septembri
3. a otsuse nr 1.12-8/14-00545/138 tühistada ja kohustada Rahandusministeeriumi uuesti läbi vaatama Väinamere Liinid OÜ taotlus järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Kaebaja leiab, et vastustajal on järerlevalvekohustus vastavalt

§-dele 107 ja 108 ning järelevalve tulnuks läbi viia järgmistel põhjustel. Hankija ja ühispakkujad ning ühispakkujate nimel tagatisi andnud ja eellepinguid sõlminud AS Tallinna Sadam olid omavahel otseselt seotud isikud ning hankija oli huvitatud ühispakkujatega hankelepingu sõlmimisest ning nende ühine tegevus soodustas altkäemaksu võtmist. Parvlaevade ostmiseks ühispakkujate (tegelikult AS-i Tallinna Sadam) poolt oleks pidanud läbi viima riigihanke. Juba ainuüksi altkäemaksu kahtluse olemasolul on vältimatult vajalik isiku hankemenetlusest kõrvaldamine

§ 38

lg 2 p 1 ja direktiivi 2014/18/EÜ artikli 45 lg 2 p d ja direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lg 4 p c alusel. Hankija oleks pidanud ka sisuliselt kontrollima ühispakkujate nõuetele vastavust, sh ka laevade nõuetekohast ja tähtaegset valmimist. Altkäemaksu võtmise tulemusena sõlmitud projekteerimis- ja ehituslepingud on vastuolus avaliku korra ja heade kommetega ning on sel põhjusel ka tühised tsiviilseadustiku üldosa seadustiku § 86 lg 1 mõttes. Kaebaja hinnangul on meedia vahendusel teatavaks saanud asjaolu (mis oli hankijale vaidlusaluse otsuse tegemise ajal teada), et ühispakkujad osalesid hankija poolt läbiviidud hankemenetluses pakkumusega, mille realiseerimiseks võeti altkäemaksu, praeguses asjas selliseks oluliseks asjaoluks, mille puhul on vastustajal kohustus alustada järelevalvet

-s sätestatud nõuete järgimise üle.

1. Rahandusministeerium on vastuseks kohtunõudele 18.11.2015 teatanud, et tegi vaidlustatud kirjas viidatud erikontrolli läbiviimise soovituse Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning ise erikontrolli läbiviimisel ei osale, kuid teadaolevalt viib MKM hetkel läbi riigihanget vastava erikontrolli läbiviija leidmiseks. Rahandusministeerium on seisukohal, et vaidlustatud kiri ei ole haldusakt ning järelevalvemenetlusest keeldumiseks on kaebeõigus vaid juhul, kui haldusorgani vastav otsustus on kaalutlusveaga ning kaebusel puudub ilmselgelt perspektiiv. KOHTU SEISUKOHT
2. Asjas on esitatud kaebus Rahandusministeeriumi
3. septembri
4. a otsuse nr 1.12-8/1400545/138 tühistamiseks ja Rahandusministeeriumi kohustamiseks vaadata Väinamere Liinid OÜ taotlus järelevalvemenetluse läbiviimiseks uuesti läbi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
5. Kohus märgib esmalt, et senises kohtupraktikas (Riigikohtu 13.10.2010 otsus haldusasjas nr 33-1-44-10, p-d 12 ja 13) ei ole järelevalvemenetluseset keeldumise otsust peetud haldusaktiks, vaid toiminguks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses, kuna sellisel otsustusel (vastusel) puudub haldusaktile olemuslikult omane tunnus – selle iseseisev regulatiivsus (HMS § 51 lg 1). HKMS § 37 lg 2 järgi ei saa toimingu vaidlustamiseks esitada tühistamisnõuet. Kohus ei pea aga esmajärjekorras vajalikuks välja selgitada, kas kaebaja jääb esitatud tühistamisnõude juurde, vaid lahendab esmalt küsimuse kaebuse eduväljavaatest. Pealegi on kaebaja esitanud oma õiguste kaitse seisukohalt kohase kohustamisnõude, mis hõlmab ka (toimingu) õigusvastasuse tuvastamise nõude.
6. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib 3 kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 22.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-14, p–d 12 ja 13 ning seal viidatud praktika). Seega pole järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise korral isiku kaebeõigus ilmselgelt välistatud, kui isikul on oma õigushüve kaitseks õigus kaalutlusvigadeta otsustusele. Kaebaja kui hankel pakkujana osalenud isiku subjektiivset õigust õiguspärasele järelevalvemenetlusele ei saa välistada. Küll aga puudub kaebajal HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 järgi õigus pöörduda kohtusse järelevalvemenetluse mittealgatamise peale üldistes huvides (nagu järelevalvetaotlustes märgitud riigi maine, kahju tekitajate väljaselgitamine ja õiguskaitsevahendite kohaldamine). Kaebaja kaitstav huvi hankemenetluses saaks seisneda vaid selles, et saavutada temaga hankelepingu sõlmimine.
7. Rahandusministeeriumi järelevalvepädevust reguleeriva

§ 108

lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu sõlmimist oma otsusega hankemenetluse kehtetuks tunnistada või teha hankijale ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks samas sättes loetletud juhtudel. Lisaks eelnevale võib Rahandusministeerium tunnistada hanke kehtetuks või teha ettekirjutuse, kui hankija rikub hankemenetluse käigus

-i ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda kõiki asjaolusid arvestades hankemenetlust jätkata. Nimetatud meetmed on ette nähtud kohaldamiseks enne hankelepingu sõlmimist. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise korral on kõik hankemenetlusega seotud otsused ja toimingud tühised, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast kehtetuks tunnistamise otsustamist, samuti on vastavalt

§ 108

lg-le 6 tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52873, p 11). Kõnealuse hanke puhul sõlmis hankija lepingu ühispakkujatega

1. detsembril
2. Seega puudub pärast hankelepingu sõlmimist võimalus saavutada järelevalvemenetluse kaudu hankemenetluse otsuste ja toimingute tühisus. Sarnaselt on järelevalvemenetluseks kohustamise vaidluses leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus viidatud lahendis.
3. Kujunenud olukorras ei saa Rahandusministeeriumi volitusi järelevalvemenetluses kuidagi mõjutada ka kaebaja poolt esitatud argumendid AS Tallinna Sadam juhtide altkäemaksukahtlustusest ning AS Tallinna Sadam ja ühispakkujate ning hankija seosest. Riigikohus leidis 02.12.2015 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-50-15 (Väinamere Liinid OÜ kaebus majandus- ja taristuministri
4. oktoobri
5. a käskkirja nr 14-0319 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni
6. novembri
7. a otsuse nr 279-14/tühistamiseks) punktis 17 kaebaja väite osas, et laevade projekteerimislepingud on sõlmitud AS Tallinna Sadam juhatuse liikmete tegevusega altkäemaksu tulemusena, järgmist: „

§ 38

lg 1 p 1 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv. Isegi juhul kui kaebaja esitatud väide peaks paika pidama, ei mõjutaks see hankija tegevuse õiguspärasust, kuna AS Tallinna Sadam ei ole vaidlusaluses hankemenetluses pakkuja ning ühispakkujaid ega nende seaduslikke esindajaid ei ole karistatud.“ 4 Vastustaja ei ole siiski jätnud kaebaja taotluses esitatud teabele reageerimata, vaid on taotlusele vastates märkinud, et tegi 03.09.2015 kirjas majandus- ja taristuministrile ettepaneku erikontrolli läbiviimiseks seoses kujunenud olukorraga AS-s Tallinna Sadam. 13. Kaebaja viidatud

§ 107

p 1 käsitleb haldusjärelevalvet (mitte riiklikku järelevalvet) ning seal sätestatud õigus kontrollimiseks riigihanke järgselt ei tähenda Rahandusministeeriumi volitust hanget kehtetuks tunnistada või hankijale ettekirjutusi teha riikiliku järelevalve menetluses väljaspool

§-s 108 sätestatud ajalisi raame, st pärast hankemenetluse lõppemist.

-i järelevalve regulatsiooni muudatusi kehtestanud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE) seletuskirjas selgitati haldus- ja riikliku järelevalve tähendust. Muudatusega täpsustati

alusel teostatava järelevalve liike. Riigihangete seaduse alusel ei teostata üksnes haldusjärelevalvet, vaid lisaks teostab Rahandusministeerium ka riiklikku järelevalvet. Riigihangete seaduse regulatsioonile on allutatud ka eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle tegevuse osas eksisteerib teatud avalik huvi (nt

§ 10lõige 3).

See ei muuda aga nimetatud isikut haldusorganiks ega haldusekandjaks, kuna tegemist ei ole haldusülesande täitmisega. Seetõttu ei ole tegemist haldusjärelevalvega, vaid riikliku järelevalvega.

1. Eelnevast tuleneb, et kaebajal ei ole kohtule esitatud kaebusega tema soovitud eesmärgi saavutamine võimalik ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
2. HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata tasutud riigilõivu kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 5