lg 2 p 1, 2 järgi lihtmenetluses Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav Jano Tobreluts – isikukood: 38606246535; Eesti Vabariigi kodanik, xxxxxxxx–xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas viimasel 4-l korral: 1) 07.05.2013. a Tartu Maakohtu poolt
§de 424 ja 329 järgi 5-kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 300 tundi; 2) 23.12.2013. a Tartu Maakohtu poolt
a Tartu Maakohtu poolt
järgi 8-kuulise vangistusega, millest 7 kuud 27 päeva vangistust asendati üldkasuliku tööga 237 tundi, Tartu Maakohtu 23.12.
lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega,
lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 27 päeva vangistust ning Tartu Maakohtu 23.12.
lg 2 p 1 ja 2 järgi ning karistada teda 6 (kuus) kuulise vangistusega.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 10 kuud 16 päeva vangistust - võrra ning mõista Jano Tobrelutsule liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 16 päeva vangistust, mille kandmist arvestada alates 17.05.2016. a.
lg 2 ja § 64 lg 2 alusel jätta iseseisvale täitmisele Jano Tobrelutsule Tartu Maakohtu 23.12.
Süüdistatava Jano Tobrelutsu, kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello ning abiprokuröri Ene Uljanova vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Jano Tobrelutsule mõistetavaks karistuseks
lõike 2 punktide 1 ja 2 järgi 6 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 10 kuud 16 päeva- vangistust võrra ning Jano Tobrelutsu liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tuleb mõista 1 aasta 4 kuud 16 päeva vangistust.
§de 65 lõike 2 ja 64 lõike 2 alusel tuleb jätta iseseisvale täitmisele Tartu Maakohtu 23.12.2013. a otsusega Jano Tobrelutsule mõistetud rahaline karistus 325 miinimumpäevamääras, s.o 1040 eurot. Maakohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada
E. L. on esitanud Jano Tobrelutsu vastu hagi 100 euro väljamõistmiseks. Süüdistatav tunnistab hagi ning sellele vastu ei vaidle. Seega on süüdistatav hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lõige 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lõike 4 järgi ei ole kostja õigeksvõtt kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lõike 3 järgi pole kohtul põhistamiskohustust, kui kostja on hagi õigeks võtnud. Kuna hagejaks on kannatanu, hagi on esitatud prokuratuuri kaudu, hagi vastab üldistele hagiavaldusele esitatavatele vorminõuetele, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud langevad kokku süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise asjaoludega, süüdistatav on tsiviilhagi õigeks võtnud, süüdistav on tekitanud kuriteoga kannatanule kahju, kahju tekitamine on õigusvastane ja süüdistatav on kahju tekitamises süüdi, tuleb tsiviilhagi rahuldada VÕS §-de 1043 ja 1045 lõike 1 punkti 5 ning TsMS § 440 lõike 1 alusel. Seega tuleb Jano Tobrelutsult välja mõista kuriteoga tekitatud kahju katteks 100 eurot E. L. kasuks. KrMS § 180 lõike 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 84 (tl 51) eurot. Seega tuleb süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista kokku 729 (645 + 84) eurot. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.