1-08-3918/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-3918 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2016 määrus süüdimõistetu Margus Reimani tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Margus Reiman 37504304929), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. aprilli 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Margus Reimani määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 26.09.2008 kohtuotsusega tunnistati Margus Reiman süüdi KarS § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja algust arvati alates 21.09.
7. Karistuse kandmise aja lõpp 20.09.2018 Maakohtu määrus
8. Viru Maakohtu 15.04.
9. määrusega jäeti M. Reiman vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
10. Kinnipeetavat on 5 korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab kolmandat korda ning teda on varem karistatud vangistusega tingimisi ja ühel korral on teda ka vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele ei ole kinnipeetav mingeid järeldusi teinud ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuriteod muutunud raskemaks ja käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme eluvastase süüteo toimepanemise eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 17 distsiplinaarkaristust, millest kehtiv on 1 karistus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. M. Reimani puhul ei ole see tingimus täidetud ja ta ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. 2.
11. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama XXX linna. Tegemist on remontivajava tühja korteriga, kus ei ole vett. Kinnipeetav ei ole seal kunagi elanud, maakohtu istungil ei osanud ta nimetada ka elukoha aadressi. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et XXX OÜ kinnipeetavale töökohta ei võimalda. SSS OÜ juhataja kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et kinnipeetavat ta ei tunne, kuid pakkus välja töö proovimise võimaluse. Samast arvamusest nähtub, et SSS OÜ asub Tallinnas ja selle objektid Harjumaal. Kinnipeetav ei osanud maakohtu istungil selgitada, kuidas ta näeb ette võimalusi kriminaalhoolduse teostamiseks ja kriminaalhooldusametniku järelevalve all olemiseks juhul, kui ta elab XXX linnas, kuid käib tööl Harjumaa objektidel. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, ka vanglas keeldus ta korduvalt töötamisest. Seega puuduvad kinnipeetaval tööharjumus ja -kogemus, mis iseenesest vähendavad kinnipeetava võimalusi töökoha saamiseks. Maakohus ei pidanud võimalikuks ka kriminaalhoolduse teostamist juhul, kui kinnipeetava elukoht on XXX linnas, kuid ta ise on päevade/nädalate kaupa Harjumaal teadmata elukohas. 2.
12. Kinnipeetava lähedasteks on ema, õde ja vend, kusjuures ema ja õde elavad Eestist väljas. Kinnipeetava ema ja vend ei tea midagi kinnipeetava soovist vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, samuti ei tea nad, kuhu kinnipeetav soovib asuda elama ja tööle. Seega puuduvad kinnipeetaval vabanemise korral XXX linna ka toetavad lähedased ja tugev sotsiaalvõrgustik. 2.
13. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik, tema probleemide lahendamise oskus on nõrk, ta on kasutanud korduvalt vägivalda teiste suhtes. Ka uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on küllalt kõrge – 45% ja seda vaatamata juba pikale vangistusele. 2 sotsiaalprogrammi läbimise luges maakohus antud juhul positiivseks. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub määruskaebuse rahuldada ja vabastada end tingimisi ennetähtaegselt. Juhul kui kohus ei pea vabastamist hetkel võimalikuks, siis palub süüdimõistetu arutada ennetähtaegset vabastamist uuesti poole aasta pärast. Süüdimõistetu selgitab, et eelmisel ennetähtaegse vabastamise otsustamise istungil selgitas kohtunik talle, et tuleb otsida elukoht, töökoht ja läbida kursus, mis tal nüüd on tehtud, distsiplinaarkaristusest 16 ei ole enam kehtivad. M. Reiman väidab, et ta on väga pingutanud ja püüdnud täita kohtu poolt varem nimetatud tingimusi. See, et elukoht ei ole päris töökoha kõrval, ei saa olla probleemiks. Süüdimõistetu on varem töötanud, seega on ekslik maakohtu seisukoht, et puudub varasem töökogemus. Ema ja õde ei ole tema sotsiaalvõrgustik, kuid see ei tähenda, et seda pole, vaid see muutub aastatega nõrgemaks ning seda mõjutas isa surm möödunud aastal. Kuna süüdimõistetu on koolis käinud XXX külje all X , siis see koht ei ole talle võõras. Võib tekkida võimalus saada tööd ka Viljandis. M. Reiman on teadvustanud oma süüd ja soovib elada seadusekuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et M. Reimani vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt välja toodud ja määruskaebuses üle korratud süüdimõistetu suhtes esinevate positiivsete asjaoludega. Samas kohtukolleegium leiab, et KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu on maakohus M. Reimani vabastamise otsustamisel arvesse võtnud kõiki positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud uusi olulisi asjaolusid, mis tingiksid maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmise ning mida maakohus ei oleks oma määruses arvestanud. Arvestades süüdimõistetule varasemalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, puudub määruskaebuses esitatu pinnalt kohtul kindel alus arvata, et just seekord läheksid asjad teisiti ning M. Reiman oleks võimeline alluma kriminaalhooldusele. Seda ilmestab ka kehtiv distsiplinaarkaristus. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid M. Reimani ennetähtaegse vabastamise käesoleval hetkel. Nõustuvalt maakohtu põhjendustega märgib ringkonnakohus veel järgmist. Väheoluline pole asjaolu, et Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele kõrgohtlik ja oht seisneb just vägivalla kasutamises. Süüdimõistetu kuritegude skaala on olnud varasemalt äärmiselt lai ja kulmineerinud viimati raskeima isikuvastase kuriteo, s.o teise isiku tapmisega. Selliseid olulisi asjaolusid ei saa jätta arvestamata ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.
17. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Maakohus kaalus kõiki asjaolusid, mis tulevad isikust ja mida näeb ette seadus ning jõudis põhjendatult järeldusele, et M. Reimani vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.
18. Küll tuleb nõustuda süüdimõistetu väitega osas, et maakohus on ekslikud leidnud, et M. Reimanil puudub varasem töökogemus. Ka vangla iseloomustuses oli kirjas, et süüdimõistetu on varasemalt töötanud, kuid see ei ole asjaolu, mis muudaks määruses toodud lõppjäreldust.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 15.04.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus jätta rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk