← Eesti

2-13-55662/34

Obsah (8)§ 163§ 7§ 392§ 164§ 657§ 654§ 656§ 238

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2016, Tal

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

  1. SV (hageja) esitas 25.11.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse IT (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ning 30.01.2015 ja 06.09.2015 hagiavalduse täpsustuse, milledes palus jagada poolte ühisvara järgmiselt: -jätta Tallinnas, XXX asuv korteriomand hageja ainuomandisse; -jätta 25.10.2007 laenulepingutest nr 07-193719-EL ja nr 07-193741-EV tulenevad kohustused ainuisikuliselt hageja kanda; -mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis vara väärtust ületava pangalaenukohustuste pooles ulatuses summas 10 481,33 eurot ja hageja poolt kantud kulutuste katteks korteriühistu ees kulutuste pooles ulatuses, s.o 816,91 eurot, mis on kokku 11 298,24 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
  2. Harju Maakohtu 21.01.2014 määrusega rahuldati kostja avaldus vastuhagi tagamiseks ning märgiti, et kostjal on õigus koos poolte ühise lapsega kasutada XXX korteriomandit ning kohustati hagejat mitte tegema kostjale takistusi korteriomandi kasutamisel käesoleva tsiviilasja menetluse ajal.
  3. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 27.07.2007 ja lahutati 29.04.
  4. Abielust on sündinud XX.XX.XXXX tütar DT. Ühisvara on abikaasade vahel jagamata. Abikaasade ühisvaraks on korteriomand asukohaga XXX Tallinnas, mis on ostetud abielu ajal pangalaenuga ja koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks. AS Pindi Kinnisvara 19.09.2013 eksperthinnangu kohaselt on korteriomandi väärtus 64 000 eurot.
  5. Peale selle on pooltel ühised kohustused: 25.10.2007 sõlmitud laenuleping nr 07193719-EV summas 83 138 eurot ja laenuleping nr 193741-EV summas 19 186 eurot. Laene kasutati korteri ostmiseks ja selle renoveerimiseks. Laenude tagamiseks peale korteriomandile seatud hüpiteegi on seatud hüpoteek ka hageja emale JV-le kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX. Pärast abielu lõppemist on laenukohustusi täitnud vaid hageja. Abielulahutuse jõustumise päeval (29.04.2013) oli laenulepingu nr 07193719-EL järgne laenujääk 72 637,44 eurot ja laenulepingu nr 07-193741-EV järgne laenujääk 17 327,21 eurot.
  6. Poolte kohustuste jääk ületab ühisvara väärtuse 26 421,91 euro võrra. Kuna kohustused on tagatud hageja ema korteriomandiga, palus hageja jätta nii vara, kui ka kohustused hageja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis ühise kohustuse kandmise katteks summas 13 210,96 eurot, mis on ½ varaga katmata ühisest kohustusest.
  7. 30.01.2015 esitas hageja avalduse nõude suurendamiseks. Kuni hageja sai kasutada ühisvaraks olevat korterit üksi, tasus ta kõik korteriga seotud kulutused. Pärast kohtu poolt hagi tagamist ja kostjale antud ligipääsu korterile hageja korteris elada ei saa. Seepärast tuleb kostjal tasuda korteriomandi halduskulud alates hageja poolt võtmete üleandmisest kostjale, s.o 01.02.2014 kuni 30.01.2015, pooles ulatuses. Arvete 2

(9)kohaselt moodustab nimetatud perioodi jooksul halduskulu 938,36 eurot. Sellest tuleb kostjal tasuda 469,18 eurot. 06.09.2015 on hageja seda nõuet suurendanud ning lisanud järgmise perioodi eest korteriühistu poolt esitatud halduskulu arved. Perioodi 01.02.2014 kuni 31.08.2015 eest olid korteriga seotud kohustused poolte ees kokku 1633,82 eurot. Hageja on need tasunud kogu ulatuses ja taotleb kostjalt pooles ulatuses nende kulutuste väljamõistmist. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
  1. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustunud ühisvara jagamise viisiga. Asjaolu, et poolte kohustused on tagatud hageja ema korteriomandiga, ei ole piisavaks põhjenduseks, et välistada teised viisid ühisomandi lõpetamiseks. Ei ole põhjust eeldada, et kostja ei täida ühiseid kohustusi, sest kostjal on kindel töökoht ja piisav tulu. Ebaõiged on hageja väited selle kohta, et ta elab pidevalt XXX korteris.
  2. Kostja esitas 17.12.2013 vastuhagi, milles palus jagada ühisvara selliselt, et korteriomand XXX jääb kostja ainuomandisse ja kostjal on ainukohustus tagastada ühiskohustusena võetud laenud vastavalt laenulepingutele nr 07-193719-EL (arvestades, et laenujäägiks on 72 637,44 eurot) ja nr 07-193741-EV (arvestades, et laenujäägiks on 17 325,21 eurot) ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis ühise kohustuse kandmise katteks. Kostja leidis, et korteri võiks müüa ka enampakkumisel.
  3. Kostja vaidles vastu hageja poolt nõutava hüvitise suurusele, sest nõutava hüvituse suuruse põhistus ei ole veenev. Pindi Kinnisvara AS ei ole usaldusväärne hindaja. Kostja ei pea tasuma hageja poolt nõutavaid korteri haldus- ja kommunaalkulusid. Kostjal ei ole võimalik korteris elada hageja tehtud takistuste tõttu. Hageja ei ole neid kulusid maksnud, seepärast ei ole tal ka õigus neid kostjalt nõuda. Otsustamaks, kellele korter jätta, tuleb kaaluda poolte huve. Kostja soovib koos poolte ühise lapsega korteris elada ja sellest piisab, et jätta ühisvara temale. Kostja jaoks on see ainus elukoht, kus ta soovib alaealise lapsega elada. Hageja elab Soomes, kus on tal ka töökoht.
  4. Laenulepinguga nr 07-193741-EV saadud summa kulutati osaliselt remondiks, osaliselt mööbli ostmiseks, osaliselt kodutehnika ostmiseks ning auto (mis on praegu hageja valduses) ostmiseks. Ülejäänud summa kulutati hageja poolt enda tarbeks. Kuna hageja soovib jätta endale kõik esemed, mis olid ostetud abielu ajal (kaasa arvatud korteri, kus oli tehtud remont ja mis on korteri lahutamatu osa), siis ei ole kuidagi õigustatud ega põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks pool sellest summast, sest sel juhul saab hageja endale kõik esemed, mis olid ostetud laenuga ning poole laenu summast. Kostjale ei jää aga sel juhul midagi ning lisaks peab kostja hüvitama hagejale poole laenust. Hageja on sel juhul alusetult rikastunud.
  5. Kostja leiab, et nõude suurendamiseks puudub alus. Kui vaadata hageja poolt esitatud arveid, siis on näha, et võlg kasvab iga kuu, sest keegi ei tasu kommunaalmakseid. Seega jääb arusaamatuks, millisel alusel soovib hageja kulude hüvitamist. Hageja on kostjale küll korteri võtmed üle andnud, kuid hageja ei ole võimaldanud kostjal seal elada (sh kasutanud kostja vastu vaimset vägivalda). Hageja viis korterist ära kostja isiklikud asjad ning muud elamiseks vajalikud asjad. Hageja on loonud olukorra, kus kostja ei saanud korterit kasutada, mistõttu ei pea kostja kommunaalkulusid kandma. Hageja vastuväited vastuhagile
  6. Hageja ei tunnista vastuhagi. Vastuhagi väited ühisvara (korteri) kasutamise vajalikkuse kohta ei vasta tõele. Pärast abikaasade kooselu lõppu on hageja 3
(9)vaidlusalust korterit kasutanud oma elukohana. Kostja ei ole korterit kasutanud ega soovinud seda kasutada. Vaidlusaluses korteris elasid abikaasad viimati
  1. aastal. Pärast lapse sündi, kui kostja käis Soomes tööl, jäi kostja lapsega korterisse üksi. Ühiselt otsustati, et kostja koos lapsega lähevad elama Narva-Jõesuusse kostja ema juurde, kes hageja äraolekul kostjat lapse hooldamisel abistab. Vaidlusalune korter Tallinnas anti ühiselt üürile, kuid mõlema sissekirjutus jäi Tallinna ja on seda senini.
  2. aastal asus laps Narva-Jõesuus lasteaeda ja lasteaia arved tasus hageja. Kostja asus Narva-Jõesuus tööle ja pärast
  3. aastat kostja Tallinna korteris elanud ei ole ega ole selleks esitanud ka soovi. Poolte kooselu lõppes
  4. aastal, kui kostja asus elama uue elukaaslase korterisse Narvas. Koos elukaaslasega avasid nad
  5. aastal Narvas XXX ja
  6. aastast käib laps Narva lasteaias XXX. Kostja väited, et muud püsivat elukohta, kui Tallinna korter, kostjal ja lapsel ei ole, ei vasta tõele. Kostja käis koos oma elukaaslasega Tallinna korteris
  7. aasta sügisel ja viis kokkuleppel hagejaga sealt ära mitmeid majapidamisesemeid. Sel korral andis kostja korteri võtme hagejale ning väitis, et temal ei ole korterit vaja. Esimese astme kohtu otsus
  8. Harju Maakohtu 02.11.2015 otsusega hagi rahuldati ja jäeti vastuhagi rahuldamata ning jagati poolte ühisvara järgmiselt: -korteriomand asukohaga XXX Tallinnas jäeti hageja ainuomandisse; -kohustati kostjat andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega lepivad hageja ja kostja kokku selles, et Tallinna linnas XXX asuv korteriomand läheb hageja omandisse; -kohustati kostjat andma nõusolek korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt hageja ja kostja on korteriomandi ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja; -hageja ainukohustusteks jäeti Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingutest nr 07193719-EL ja nr 07-193741-EV tulenevad kohustused; -mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis vara väärtust ületava pangalaenukohustuse pooles ulatuses summas 10 481,33 eurot ja hageja poolt kantud kulutuste katteks korteriühistu ees kulutuste pooles ulatuses 816,91 eurot, kokku 11 298,24 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
  9. Kohus lähtus korteriomandi turuväärtuse kindlaksmääramisel Simus Kinnisvara OÜ eksperthinnangust (kuna see on hilisem), mille kohaselt Tallinnas, XXX asuva korteriomandi harilik väärtus on 69 000 eurot. Kui kohustuste väärtusest võtta maha vara väärtus (89 964,65 - 69 000), siis jääb pooltele ühiselt kandmata kohustusi 20 964,65 euro väärtuses, s.o osa, mida vara ei kata. Seega tuleb kummalgi poolel kanda võlakohustusi 10 482,33 euro ulatuses.
  10. Maakohus jättis korteriomandi hageja ainuomandisse ja kohustused, mis on seotud AS Swedbank laenulepingutega, hageja kanda. Hageja on varem töötanud Soomes ja kasutanud vaidlusalust elamispinda Eestis viibides oma elukohana. Seda asjaolu on kinnitanud ka kostja, väites, et tema korterisse saabumisel viibis seal ka hageja elukaaslane. Hageja on esitanud tõendi oma tööandjalt OÜ XXX, millest nähtuvalt töötab ta käesoleval ajal Eesti ettevõttes maalrina ja tema töökoht asub Tallinnas. Hageja selgituse kohaselt asus pärast lapse sündi kostja elama oma ema juurde NarvaJõesuus. See oli ühine otsus, sest hageja töötas Soomes ja abikaasal oli väikese lapsega ema juures parem. Pärast seda ei ole kostja ühisvaraks olevat korterit oma elukohana kasutanud. Abikaasa elas algselt Narva-Jõesuus, kus laps ka lasteaias käis. Viimane asjaolu on tõendatud hageja pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et ajavahemikul 4
(9)09.02.2012-25.02.2013 on hageja tasunud lapse lasteaia makseid Narva-Jõesuu Linnavalitsusele. 10.01.2014 on kostja esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse hageja vastu elatise nõudes, milles näidanud oma ja tütre elukohaks XXX, Narva. Kostja väidab, et töötab OÜ-s XXX ning tema igakuine sissetulek on 320 eurot. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja elab oma elukaaslasele RZ-le kuuluval elamispinnal, kuhu on registreeritud ka OÜ XXX ja mõlemad on selle OÜ juhatuse liikmed. Kohus leidis, et IT on valinud oma elukohaks Narva, kus tal on töökoht ja kindel sissetulek nagu kostja on ka ise väitnud. Lapsele on olemas Narvas koht lasteaias XXX. Seega on olemas vaid kostja väidetav soov elamiseks Tallinnas, kuid teised tõendid seda ei kinnita. Kostja väited on vastuolulised. Ta viitab erinevatele takistustele hageja poolt, mistõttu ta ei olevat saanud Tallinna korteris elada. Samas väidab kostja, et hageja selles korteris ei ela ega ole elanud. Vaidlust ei ole, et pikka aega töötas hageja Soomes ja sel ajal olid kostjal kõik võimalused realiseerida soov elama asumiseks ühisvaraks olevasse korterisse. Kohus leidis, et võtmete väidetav puudumine on otsitud põhjus.
  1. Kostja tellis korteri hindamiseks ekspertiisi ja selle teostamisel ei olnud probleemiks korterisse pääsemine ilma hagejat teavitamata. Kostja väited, et laps on harjunud elama vaidlusaluses korteris on paljasõnalised ja vastuolus tõenditega. Tuleb arvestada, et korteril lasub hüpoteek pangalaenude tagamiseks. Seni on pangalaenu makseid teostanud hageja ja sellega toime tulnud. Kostja on avaldanud soovi võtta oma kanda lepingulised kohustused AS Swedbank ees. Samas ei ole kostja kohtule esitanud tõendit panga nõusoleku kohta kohustuste ülevõtmiseks. Kohustuste ülevõtmiseks peab olema võlausaldaja, samuti laenu tagaja nõusolek. Antud juhul on küsimus selles, kas JV on nõus tagama ka uue võlgniku kohustuse täitmist. Pangalaenu maksete mittetasumisel on hageja emal oht kaotada oma eluase. Arvestades kostja enda poolt näidatud 320 euro suurust igakuist sissetulekut, kahtleb kohus tema toimetulekus pangalaenu maksete tasumiseks. Kostja seisukoht vara jagamise osas on menetluse jooksul korduvalt muutunud. Nii on kostja 17.12.2013 väitnud, et kui ühised kohustused ületavad vara väärtust, siis tõepoolest tuleb vara ja kohustused jätta ühele abikaasadest ning mõista teiselt abikaasalt välja hüvitis varast suurema kohustuse katteks. Seejärel on ta asunud seisukohale, et korter võib ka jääda hagejale, kui hageja loobub hüvitisest kostja vastu. Samuti on kostja esitanud alternatiivse nõude korteriomandi müümiseks enampakkumisel, kuid seda vaid juhul, kui kohus ei jäta korterit kostjale. Kohus leiab, et enampakkumine ei ole parim lahendus, sest korteriomandil lasuva hüpoteegi tõttu ei ole alust arvata, et avalikul enampakkumisel kujuneks korteri müügihind kõrgemaks ja tulemus pooltele soodsamaks.
  2. Hageja on väitnud ja tõendanud, et pärast abielu lahutamist on ta tasunud korteriühistule korteri säilitamisega seotud kulud, milleks on majandamiskulud (avariiteenus, haldustasu, heakord, hoone kindlustus, remonditasu, tehnohooldus), prügivedu, soojusenergia ja üldelekter. Hageja soovib, et kostja kui teine ühisomanik hüvitaks hagejale tema poolt oma lahusvara arvelt korteriühistule tasutud korteri säilitamise kulud pooles ulatuses alates ajast, kui hagi tagamise määruse alusel hageja tagastas kostjale korteri võtmed. Kostja leiab, et ei pea tasuma korteri kommunaal- ja halduskulusid põhjusel, et ei ole korteris elanud. Kohus leiab, et kostja ei pea tasuma kommunaalkulusid, sest ta ei ole neid teenuseid kasutanud, kuid hageja neid ka ei nõua. Küll aga tuleb kostjal kui korteri omanikul kanda pooles ulatuses teise omaniku poolt tasutud korteri säilitamisega seotud kulud. Kuivõrd arved ja maksekorraldused tõendavad, et abikaasade ühisvara osas tuli teha kulutusi summas 1633,82 eurot ja neid kandis hageja üksi, siis tuleb eelnimetatud summat arvestada abikaasade ühisvara 5
(9)jagamisel, s.o hageja poolt tasutud kulud tuleb võrdses ulatuses rahalise kompensatsiooni väljamõistmisel arvesse võtta. Kulude koosseisu ja suurust kostja vaidlustanud ei ole. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 816,91 eurot.
  1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooltel on ühisvara 69 000 euro eest ja ühiseid kohustusi on 89 964,65 euro suuruses summas. Kuna korteriomandi, millele on ühise laenukohustuse tagamiseks seatud hüpoteek, on kohus otsustanud anda hageja omandisse, siis tuleb ka laenu tagastamise kohustus jätta hageja kanda. Ühisvara väärtus ei kata ühiseid kohustusi. Varaga katmata jääb 20 964,65 euro suurune kohustus, milline tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades, kummagi kanda jääb 10 482,33 eurot varaga katmata kohustusi. Et kohus jätab hageja kanda pangalaenu maksmise kohustuse, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 10 482,33 eurot kandmata kohustustest. Koos ühisvara säilitamiseks tehtud kulutustega tuleb kostjalt välja mõista kokku (10 482,33 +816.91) 11 299,24 eurot hageja kasuks.
  2. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (

§ 163lg 1 ja § 164 lg 2).

Apellatsioonkaebus

  1. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
  2. Maakohus on rikkunud

§ 7

. Maakohus lähtus kogu menetluse jooksul vaid hageja huvidest, eirates kostja ja poolte alaealise lapse huve.

  1. Maakohus on jätnud rahuldamata kostja taotluse tõendite kogumiseks, millega kostja soovis tõendada, et hageja püsivaks elukohaks on Soome ja korterit ta ei vaja.
  2. Maakohus ei andnud kostjale võimalust eelmenetluse jooksul vastuhagi täpsustada ja esitada täiendavad taotlusi vallasvara jagamiseks. Maakohus ei määranud kindlaks viimaseid menetluslikke tähtaegu. Kostja vastuväitele selles osas maakohus ei reageerinud. Maakohus pidi

§ 392

alusel andma kostjale võimaluse täpsustada vastuhagi nõudeid koos võimalusega esitada täiendavaid nõudeid ja tõendeid.

  1. Maakohtu põhjendused ja järeldused on segased ja vastuolus asjas esitatud asjaolude, tõendite ning poolte seletustega. Maakohus on otsuses ebaõigesti väitnud, et kostja on kinnitanud, et muud vara, mida jagada, pooltel ei ole. 14.09.2015 kohtuistungil teatas kostja, et soovib esitada nõude ka korteri sisustuse jagamiseks. Samuti selgus kohtuistungil, et poolte ühisvarasse kuuluv sõiduk Audi A6 on hageja käes.
  2. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite, et hageja on oluliselt halvendanud Vormsi tänava korteri seisukorda, võrreldes sellega, mis oli ajal, mil kostja korterist lahkus. Oma väite kinnitamiseks esitas kostja ka tõendid, kuid maakohus on jätnud need tähelepanuta.
  3. Arusaamatu on, mille alusel on maakohus jõudnud järeldusele, et hageja on varem töötanud Soomes ja kasutanud vaidlusalust elamispinda Eestis viibides oma elukohana. Samuti on kummaline maakohtu seisukoht, et seda asjaolu on kinnitanud ka kostja väites, et tema korterisse saabumisel viibis seal ka hageja elukaaslane. Hageja teatas kostjale vaid, et hageja koos oma uue abikaasaga hakkab nädalavahetustel korteris elama. Kostja on kogu menetluse kestel avaldanud, et Narva on tema ajutine elukoht, kus ta elab hetkeni, millal ta saab vabalt ja ainuisikuliselt kasutada temale kuuluvat korterit, ilma, et hageja seda takistaks. Kostja ei pidanud elama üürikorteris Tallinnas selleks, et näidata oma soovi elada vaidlusaluses korteris. Ebaõige on maakohtu järeldus, et võtmete väidetav puudumine on kostja poolt otsitud põhjuseks. Hageja on andnud kostjale võtmed alles pärast hagi tagamise abinõu kohaldamist.
  4. Arusaamatu on, miks tuli enne otsuse tegemist esitada kohtule tõend panga nõusoleku kohta kohustuste ülevõtmiseks. Ühiskohustuse jagamine toimub PKS alusel ja panga 6

(9)(või teise võlausaldaja) nõusolekut ühiskohustuse jagamiseks PKS ei eelda. Samuti ei pea maakohus sekkuma sellesse, kuidas kostja täidab kohustust panga ees. Maakohus väitis, et kostja sissetulek on liiga väike pangalaenu tasumiseks. Siiski ei kahelnud maakohus, et kostja saab maksta hagejale välja kohe 11 298,24 eurot. Maakohus ei ole tuvastanud ka hageja võimekust laenu tasumiseks, sest hageja ei ole esitanud tõendit oma sissetuleku kohta.
  1. Maakohus on kostja alternatiivnõude (müüa korter enampakkumisel) läbi vaadanud pealiskaudselt. Alternatiivse nõude suhtes ei toonud maakohus ühtegi põhjendust. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, millist tähendust omab asjaolu, et korteri müügist saadud rahast ei piisa ühiskohustuste täitmiseks. Kostja leiab, et kinnistu müümine enampakkumisel on kõige õiglasem viis ühisomandi lõpetamiseks ja pooli kõige vähem koormav. Enampakkumiselt saadud rahaga saaks suures osas kustutada võlgnevuse panga ees ning ülejäänud kohustuse saaks jagada pooleks.
  2. Maakohtul ei olnud alust mõista välja kostjalt hageja kasuks kommunaalkulusid. Hageja esitas 07.09.2015 kommunaalkulusid kinnitavad tõendid vaid 1100 euro ulatuses, mistõttu ei ole arusaadav, mille alusel luges maakohus tuvastatuks, et hageja on tasunud kommunaalkulude eest 1633,82 eurot. Ka ei elanud kostja korteris, mistõttu ei pea ta ka hüvitama hagejale kommunaalkulusid. Kostja teatas 02.07.2015, et olles korteris koos hindamiseksperdiga, avastas kostja, et korteris elavad hoopis kolmandad isikud. Vastuapellatsioonkaebus
  3. Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude eest 2614 eurot. 31.

§ 164

lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesolevas asjas on tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, seega on põhjendatud

§ 164lg 2 kohaldamine.

Ennekõike peaks hageja hinnangul normi valik ja kulude jaotus sõltuma kohtuotsuse resolutsioonist. Olukord, kus hagi rahuldatakse täielikult ja vastuhagi jäetakse rahuldamata, on see piisavaks mõistlikuks põhjuseks jätta menetluskulud kostja kanda nagu näeb ette ka menetluskulude jaotuse üldnorm. Vaieldav olnuks olukord siis, kui nii hagi kui vastuhagi oleks rahuldatud osaliselt. Käesolevas menetluses on aga hagi rahuldatud täielikult ja vastuhagi jäetud rahuldamata. Seetõttu tulnuks maakohtul jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud välja. Nõustunuks kostja hageja menetluseelse kompromissiettepanekuga või hagiga, olnuks mõlema menetluskulud oluliselt väiksemad. Vastustajate seisukohad 32. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 33. Kostja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused 7

(9)34. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

35. Kostja on taotlenud saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, kui maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, mida pole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

§ 656

lg 1 järgi tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet, otsus on tehtud isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt, asja lahendas asja ebaseaduslik kohtukoosseis, poolt ei esindanud selleks õigustatud isik või otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ühtki sellist etteheidet kaebusest ei nähtu.

  1. Pooled vaidlevad selle üle, kas maakohus oleks pidanud jagama ühisvara kostja poolt soovitud viisil, see on jätma nii korteriomandi kui laenukohustuse kostjale, nagu soovis kostja vastuhagis. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks vastuhagi ei saa rahuldada, see on eelkõige põhjusel, et kostja pole esitanud panga nõusolekut võlakohustuse ülevõtmiseks kostja poolt. Käesoleval juhul on laenulepingu pooleks hageja üksinda. See tähendab, et kostja ei vastuta lepingulise solidaarvastutuse alusel panga ees ja pangal puudub ka lepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu. Seega pidanuks kostja kohustuse talle jäämiseks sõlmima pangaga kokkuleppe lepingu ülevõtmiseks või esitama panga nõusoleku kostja poolt kohustuste ülevõtmiseks, mida kostja ei teinud.
  2. Samuti arvestas maakohus põhjendatult asjaoluga, et laenulepingu täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek ka hageja emale kuuluvale korteriomandile. Vastavalt VÕS § 177 lg-e 2 teisele lausele kohustuse ülevõtmise korral, kui kohustuse täitmise tagamiseks on antud tagatis, mis ei ole kohustusega seotud, tuleb tagatis vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda. VÕS § 177 lg 3 sätestab, et seda regulatsiooni ei kohaldata, kui tagatise andja nõustub vastutama ka uue võlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja ei tõendanud, et pank oleks nõus tagatisest loobuma või hageja ema oleks andnud nõusoleku vastutada kostja kohustuste täitmise eest.
  3. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et maakohus on menetluse käigus eelistanud üht menetlusosalist teisele. Hageja 06.09.2015 hagi terviktekst oli esitatud kohtule ja kostjale õigeaegselt. Seega polnud maakohtu alust jätta sellega arvestamata. Maakohus ei rikkunud menetlusnormi sellega, et ei rahuldanud kostja taotlust tõendi kogumiseks hageja Soomes töötamise kohta, kuna see ei olnud asjakohane tõend

§ 238lg 1 mõttes.

Hageja Soomes töötamine mingil ajaperioodil ei oma ühisvara jagamise seisukohalt tähtsust. Samuti ei saa kohtu rikkumiseks lugeda kohtu keeldumist lükata 14.09.2015 istung edasi selleks, et kostja saaks täiendada oma vastuhagi. Viimasel kohtuistungil, kus oli juba varem määratud asja läbivaatamine lõpetada, soovis kostja jagada ka korteris olevat vara, mida ta oma vastuhagis esile ei toonud. Sellises olukorras leidis maakohus põhjendatult, et tegemist on menetlust venitava käitumisega kostja poolt. Kui kostja soovib jagada veel vara, mida käesolevas menetluses ei ole jagatud, saab ta selle kohta esitada uue hagi. Hageja väidetel on kodude sisustuse esemed poolte vahel juba varem kokkuleppel jagatud, kusjuures kostja sai valida, milliseid esemeid ta endale soovib. 39. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et maakohus oleks pidanud põhjalikumalt analüüsima kostja alternatiivnõuet lõpetada ühisomand korteriomandi panemisega 8

(9)enampakkumisele. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud, leides, et enampakkumine ei ole parim lahendus, sest korteriomandil lasuva hüpoteegi tõttu ei ole alust arvata, et avalikul enampakkumisel kujuneks korteri müügihind kõrgemaks ja tulemus pooltele soodsamaks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu põhjendusi ümber lükanud.
  1. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohtul ei olnud alust mõista välja kostjalt hageja kasuks kommunaalkulusid. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Ühisvara valitsedes tehtavate tehingute korral on abikaasad üldjuhul solidaarvõlgnikud ja solidaarvõlausaldajad (PKS § 29 lg 4) ning varaühisuse lõppedes ühisvara jagamise korral ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (PKS § 38 esimene lause). Tulenevalt PKS § 29 lg-st 4 on hagejal kostja vastu nõuded tulenevalt sellest, et hageja on kandnud korteriomandi valitsemisega seotud kulud (maksed korteriühistule korteriomandiga soetud teenuste eest) ja kostja solidaarvõlgnikuna on kohustatud hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist kostjale langeva solidaarkohustuse osa eest. Korteriomandi omanike paljususe korral vastutavad kõik omanikud korteriühistule majandamiskulude tasumise eest, kuid omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma VÕS § 69 lg 1 järgi võrdsetes osades. Maakohus tuvastas asjas esitatud arvete ja maksekorralduste alusel, et abikaasade ühisvara osas tuli teha kulutusi summas 1633,82 eurot ja neid kandis hageja üksi.
  2. Ringkonnakohtu arvates ei ole ka menetluskulude jaotuse kohta esitatud vastuapellatsioonkaebus põhjendatud.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab üldjuhul kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega. Seega on üldreeglist erinev jaotud kohtu õigus, mitte kohustus. Käesoleval juhul ei pidanud kohus vajalikuks teistsugust jaotust, kui

§ 164lg 1 ette näeb.

Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtudes pidanuks menetluskulud jaotama teisiti, ainuüksi asjaolu, et kohus jagas ühisvara nii nagu hageja seda soovis, mitte nii nagu kostja, selliseks asjaoluks ei ole. Ühisvara jagamine on vajalik mõlema poole huvides, mistõttu on põhjendatud, et kumbki pool kannab ise oma menetluskulud. 42.

§ 164

lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda, arvestades ka asjaolu, et mõlema poole apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.