Väärteoasi nr. 4-16-450 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2016.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-450 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Liis Landsmann Kohtuasi Marje Piirisilla (Piirisild; väärteokaebus nr 4-16-450 Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.01.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2302,14,005511 Asja läbivaatamise kuupäev 14.03.2016.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Marje Piirisild kohtuvälise menetleja, PPA Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu isikukood: 46301170281) RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.01.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2302,14,005511 ning lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 2302,14,005511 VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 13 alusel jätta väärteomenetluse kulud, s.o valitud kaitsjale makstud tasu summas 96 eurot, kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 15.04.2016.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja A. Askileiskiri koostas 09.12.2015.a. väärteoprotokolli AB 1469228 Marje Piirisillale selle eest, et tema, 05.04.2015.a. kella 12:20 ajal Tallinnas, Gonsiori 2 juures, juhtis ta mootorsõidukit Renault Clio reg nr XXX, enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja sooritas vasakpööret, keeras ette vastassuunast otse liikunud sõidukile Opel. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le Lukuvana ja XXX. Nimetatud tegevusega rikkus Marje Piirisild väärteoprotokolli kohaselt LS § 33 lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist M. Pihli poolt 07.01.2016.a. koostatud otsusega määrati Marje Piirisillale väärteoasjas nr. 2302,14,005511 karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, summas 300 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ning hüvitada tema poolt kantud kulud. Kaebuse kohaselt sooritas M. Piirisild vasakpööret, veendus manöövri ohutuses ja soovis sõita parkimiskohale. Teine sõiduk ootas 2025m eemal ja alustas liikumist alles siis, kui kaebuse esitaja sõiduk oli juba manöövrit alustanud ja sellega samal trajektooril. Kaebuse esitaja on seisukohal, et teise sõiduki juht pidi nägema, mis tema auto ees toimus, kuna ta peatas oma sõiduki enne kaebuse esitaja sõidukit. Kaebuse kohaselt põhjustas Opeli juht XXX tahtlikult liiklusõnnetuse, tegu oli liiklusraevu ilminguga, mis oli tingitud sellest, et XXX jäi ilma parkimiskohast, kuhu kaebuse esitaja oli oma sõidukiga ette jõudnud. Kaebuses märgitakse, et politsei ei ole võtnud arvesse kaebuse esitaja ütlusi, mille kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjustajaks teise sõiduki juht. Samuti ei ole üle kuulatud kaht liiklusõnnetust pealt näinud tunnistajat. Kaebuse kohaselt ei ole piisavalt analüüsitud ka sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitut, kuna Opeli pidurdusjälgedele (0,9m) ja pidurdusteekonnale (1,9m) vastav Opeli kiirus pidi olema väike ning seega ei oleks saanud tema sõiduki 5,3 meetri pikkused lohisemisjäljed sedavõrd väikesel kiirusel tekkida. Samuti asus Opeli esiosa vastu kaebuse esitaja sõidukit ning seega ei toimunud kokkupõrke tagajärjel autode eemalepaiskumist. Kaebuse kohaselt peatus Opel 1,5–2m kaugusel ja raevu sattununa vajutas Opeli juht gaasipedaalile, lükates tema sõidukit enda ees 5,3 meetrit. Kaebuses juhitakse tähelepanu ka sellele, et antud väärteoasja menetlemine on kestnud pikka aega ja väärteoprotokoll koostati 1 aasta ja 8 kuud pärast sündmust. Seega on kaebuse esitajal takistatud oma süütuse tõendamine, kuna väärtegu aegub
- aprillis. Kaebuse kohaselt ei ole ka politsei oma ülesandeid täitnud, kuna on alusetult karistanud kaebuse esitajat ja lasknud tahtlikult tema auto lõhkunud Opeli juhil vabalt ringi sõita. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas teise sõiduki juht, kes sõitis tahtlikult vastu tema sõidukit, tegu oli parkimiskohast ilma jäämise tõttu tekkinud liiklusraevuga. Kaebuse esitaja selgitas, et ta sõitis Laikmaa tänavale, sooviga parkida Tallinna Kaubamaja kõrval, tema jaoks vastassuunavööndis asuvale parkimiskohale. Ta veendus, et otsesõitvaid autosid ei ole, eemal seisis kaks autot ning ta sooritas vaskpööret parkimiskohale. Kui ta oli oma manöövrit lõpetamas, nägi ta endast paremal heledat Opelit ning arvatavasti oli tegemist autoga, mis enne seisis eemal. Opeli juht andis talle tugevalt signaali, vehkis kätega ja pidas auto kinni. Seejärel Opeli juht vajutas uuesti gaasi ja sõitis 2 tema auto küljele sisse. See kestis 4-5 sekundit. Ta arvas, see isik tahab tema auto ära lõhkuda, kuna ei saanud parkimiskohta ning soovib tema auto sealt minema pukseerida, et ise antud kohale parkida. Kaebuse esitaja palus kaebus rahuldada ning ühtlasi avaldas seisukohta, et tegelik süüdlane jääb praegusel juhul karistamata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus menetluse lõpetamiseks seoses väärteokoosseisu puudumisega on põhjendamatu, sest sündmuskohast tehtud fotod räägivad kaebuse esitaja versioonile vastu, isiku süü on tõendatud. Fotol on näha pidurdusjälgi, mida liiklusraevu puhul seal ei oleks. Esindaja märkis, et vasakpöördel tuleb anda teed, see on üldreegliks. Kui keegi oma sõidukiga kedagi sihilikult rammib, siis pidurdusjälgi ei ole, kuni kontaktini, kuni mõni teine auto ta seisma sunnib. Esindaja leidis, et kuivõrd väärtegu aegub peatselt, tuleks menetlus lõpetada koheselt seoses süüteo aegumisega või alternatiivselt lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid: - väärteoprotokolli (tl 67-68; väärteotoimik lk 30, 30 pö); - sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 21-24; väärteotoimik lk 1); - sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi ja fototabeliga (tl 27-28; 29; 30-41 ; väärteotoimik lk 4-5; 6; 7-18); - indikaatorvahendi kasutamise protokolle (tl 51-52; 53-54; väärteotoimik lk 21-21pö; 22-22pö); - kohtuvälise menetleja 07.01.2016.a. otsust (tl 87-88; väärteotoimik lk 45); - karistusregistri väljavõtet (tl 89; väärteotoimik lk 46); Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks ja seoses väärteokoosseisu puudumisega menetluse lõpetamiseks alust ei esine. Kaebuse esitaja oma kaebuses ja kohtus talle süüks pandava rikkumise toimepanemist ei tunnistanud ning leidis, et liiklusõnnetuse põhjustas teise sõidukijuhi tahtlik käitumine, mis oli tingitud selle isiku liiklusraevust. Kohus märgib esmalt, et väärteoasjas kogutud objektiivsed tõendid kinnitavad M. Piirisilla süüd antud süüteo toimepanemises ega toeta tema versiooni selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustas teise sõiduki juht. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest koos skeemi (tl 29) ja fototabeliga (tl 3041) nähtub liiklusõnnetuse sündmuskoht avarii toimumise järgselt. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et antud sündmust fikseerivad tõendid ei kajastaks objektiivselt sündmuskoha olustikku. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud skeemist (tl 27-28, 29), et sellesse on kantud ka fotodel kujutatud liiklusõnnetuse järgne olukord (tl 7-18). Antud tõendid toetavad kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis ja väärteootsuses esitatud seisukohta, et M. Piirisild sooritas oma sõidukiga Renault vasakpööret (parkimiskohale) ning tema sõidukile sõitis küljelt sisse otse liikunud sõiduk Opel. Kaebuse esitaja on seejuures kohtuistungil antud ütlustes möönnud, et ta sooritas vasakpööret kaubamaja kõrval asuvale parkimiskohale, kui teine sõiduk tema sõidukit tabas (tl 98). Kohus leiab, et selles osas on kaebuse esitaja ütlused kooskõlalised teiste asjas uuritud tõenditega, millest nähtuvad nii sündmuse toimumisaeg ja- koht, osapoolte andmed (21-22; 51-54), kui ka selles osalenud sõidukite ja tekkinud vigastuste paiknemine (tl 27-41). Kohus ei pea aga usaldusväärseteks M. Piirisilla ütlusi osas, mis 3 puudutavad tema versiooni sellest, kuidas liiklusõnnetuse teise osapoole, XXX, juhitud sõiduk rammis tahtlikult M. Piirisilla sõidukit. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist, et Opeli ratastest on tekkinud pidurdusjäljed nii esi-, kui tagarattast, mis lõppevad enne asukohta, kus sõidukid on peatunud (tl 27, 40, 41). Asjaolu, et pidurdusjäljed esinesid vahetult sõidukite kokkupõrkejärgse asukoha ees, ei ole kooskõlaline kaebuse esitaja seisukohaga, nagu oleks teise osapoole sõiduk esmalt peatunud ja seejärel kaebuse esitaja sõidukit ramminud. Kohtu hinnangul ei ole tõenditest nähtuvalt alust ka M. Piirisilla poolt kaebuses märgitul selle kohta, et Opeli pidurdusjäljed ei ole kooskõlas Opeli võimaliku kiiruse ja Renault lohisemisjälgedega. Kohus rõhutab siinkohal, et kuna pidurduse intensiivsus võib olla erinev, ei pruugi pidurite rakendamisest ka koheselt pidurdusjälgi tekkida ja ning need tekivad ainult selle pidurdusmaa ulatuses, mil pidurdati intensiivsemalt. Kõike eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et sündmuse olustiku fikseerimine peegeldab objektiivselt toimunut ning M. Piirisilla poolt liiklusõnnetuse põhjustamine, mis oli tingitud vasakpöörde sooritamisel vastassuunas liikunud sõidukile ette pööramisest, on tõendamist leidnud. M. Piirisilla poolt toimepandud süüteo asjaolud on menetleja poolt korrektselt fikseeritud ja kohtul puudub alus selles kahelda. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (tl 67) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (tl 87-88). Kohus asub seisukohale, M. Piirisilla poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtuliku menetluse käigus ei leidnud tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Isik on väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhina pidi isik teadma, et vastassuunda vasakpööret sooritades tuleb olla eriliselt hoolikas ning enne manöövri sooritamist on vajalik veenduda selle ohutuses ja vasakule pöörates tuleb vastutulevale liiklejale teed anda. Seda arvestades pidi M. Piirisild antud rikkumiste toimepanemisel pidama võimalikuks varalise kahju (liiklusõnnetuse) põhjustamise võimalikkust ja seda ka möönma. LS § 33 lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 3 rikkumiste tulemusel teisele isikule varalise kahju põhjustamine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Eelnevat arvestades peab kohus siiski võimalikuks nõustuda kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole käesoleval ajal M. Piirisilla karistamine antud väärteo toimepanemises otstarbekas. Kohus märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt võib väärteomenetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 31-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb pidada isiku süüd väikeseks. Antud asjas tuleb tähele panna, et väärtegu pandi toime pea kahe aasta eest ning liiklusõnnetuses tekkinud kahjuks on vähene materiaalne kahju. Samuti ei ole M. Piirisilda varem ühegi süüteo toimepanemise eest karistatud (tl 89). Kohus arvestab nimetatud asjaolusid M. Piirisilla süü suuruse määratlemisel. Avaliku menetlushuvi suuruse hindamisel tuleb arvestada ka rikutud õigusnormi poolt kaitstavate hüvedega. Kohus leiab, et avalik menetlushuvi asjas ei ole suur, kuivõrd tegu on kahe juhi osalusel tekkinud väheste kahjudega liiklusõnnetusega, milliseid toimub Tallinnas tahes-tahtmata pidevalt. Kohus asub seisukohale, et LS § 223 lg 1 alusel isikute vastutusele võtmisel seisneb avalik huvi ennekõike tõsisemate liiklusrikkumiste tulemusel toimunud ja/või suuremate kahjudega õnnetuste põhjustanud isikute vastutusele võtmises, praegusel juhul selliseid kaalutlusi ei esine. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, otstarbekuse kaalutlusel. Kohtumenetluses on kaebuse esitaja taotlenud õigusabikulude hüvitamist, toimikumaterjalide kohaselt on kuludeks väitud kaitsjale makstud tasu summas 96 eurot. Kohus viitab, et VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud 4 alustel. VTMS § 30 lg 13 alusel jäävad VTMS § 30 lg-s 1 nimetatud alusel väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse kulud menetlusaluse isiku kanda. Seega antud juhul, lõpetades väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, ei kuulu kaitsjatasu hüvitamisele. Kohus juhindub VTMS § 23; § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-
- Merle Parts kohtunik 5