lg 1 tähenduses hageja õigustatud huvi esitada kohtule kostja vastu hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. 14.10.2015.a. esitas hageja täpsustatud hagiavalduse ja taotluse täitemenetluse peatamiseks. 14.10.2015.a. jättis Pärnu Maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. 14.10.2015.a. võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 08.12.2015.a. eelistungil kohus määras menetlustähtajad, mille järgi võisid kohtumenetluse pooltel esitada seisukohti, taotluseid hiljemalt 30.12.2015.a. ja vastuväiteid võis esitada teise poole seisukohtade suhtes kuni 06.01.2016.a. mis oli ka eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks. Kostjate seisukoht Kostjad on 05.11.2015.a. esitanud kohtule seisukoha, mille järgi jääb arusaamatuks hageja käsitlus laenulepingu 27.05.2008 lisast tuleneva kohustuse mittetagatusest hüpoteegiga. Vastavalt hüpoteegilepingu p-s 2.2.1 sisalduvale tagatiskokkuleppele on hüpoteegiga tagatud mh laenulepingu lisadest tulenevad kohustused. Vastab tõele Hageja väide, et kinnistul toimus kindlustusjuhtum, kuid Kostjad ei nõustu Hageja ülejäänud väidete ja nõuetega. Tegelikkuses kuna Hageja kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks kinnistul asuvat hoonet kindlustanud ei olnud, tegi seda Kostja 1, ehk siis kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kehtivast kindlustuslepingus oli nii kindlustusvõtjaks kui ka soodustatud isikuks Kostja 1. Seega ei olnud Hageja kindlustuslepingu pooleks ja ei saa seetõttu võlaõiguslikule lepingule tugineda. Ehk siis, kuna Hageja ei olnud kindlustusvõtjaks ega soodustatud isikuks, ei ole tal ka õigust tugineda kindlustushüvitise valele määramisviisile või hüvitise suurusele. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 3401 lg 2 alusel, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse juba menetlusse võetud avaldus läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on 08.12.2015.a. toimunud eelistungil hagejale selgitanud, et hageja ei ole põhjendanud tuvastushagi esitamiseks nõutavat õigustatud huvi olemasolu, samuti on hagiavalduses esitatud kohtule ebaselgeid ja vastukäivad asjaolusid. Kohus andis tähtaja kuni 30.12.2015.a. nõude ja hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamiseks. 1. Hageja on palunud kohtul tuvastada Estemare OÜ ja kostja I AS Swedbank vahel 19.02.2007.a. sõlmitud laenulepingu nr. * ja laenulepingu lisast nr 1 tulenev põhinõude ja kõrvalnõuete puudumine hageja suhtes, sest hageja ja kostja I vahel 19.02.2007.a. (tarbija)käendusleping on hageja hinnangul tühine. Kohtumenetluse poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Estemare ja kostja I vahel on 19.02.2007.a. sõlmitud laenuleping nr. *, mille kohaselt andis Kostja I OÜ-le Estemare laenulimiiti summas 38 346 eurot (tagastamise tähtaeg 19.02.2014.a.). Hageja ja kostja I on laenu tagamiseks 19.02.2007.a. sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu punkt 2.1 alusel seati kostja I kasuks lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga 1 miljon krooni (63 911,60€), millega olid tagatud laenulepingust tulenevad nõuded OÜ Estemare vastu, samuti nõuded hageja vastu, mis tulenevad kostjaga I sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Laenulepingu nr * 27.05.2008.a. lisa nr 1 kohaselt muutsid Estemare OÜ ja Kostja I laenulimiiti summale 35 680 eurot. Hageja leiab, et võttes arvesse asjaolu, et lepinguga on Hageja eraisikuna taganud Estemare OÜ laenu ja tulevikus tekkida võivaid kohustusi, on tegemist füüsilise isiku kohustuste osas tegemist tingimusliku käendamisega Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 2 mõistes. Kohus on 08.12.2015.a. 3 2-15-9530 eelistungil selgitanud hagejale, et asjaõigusleping nr *, mis on sõlmitud 19.02.2007.a. ei ole käendusleping, so on asjaõiguslik leping, millega on seatud hageja kinnistutele hüpoteek. Hageja pidi kohtule esitama sisulised asjaolud asjaõiguslepingu alusel, mida ta ei teinud. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all käendusleping, vaid hüpoteegi seadmise leping ja sellest tulenevad kohustused. VÕS § 143 lg 1 alusel kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Antud juhul on aga sõlmitud asjaõigusleping Asjaõigusseaduse § 325 lg 1 tähenduses, millega hüpoteegipidaja (kostja I) kasuks on kinnistu omanik (hageja) seadnud lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteegi ning igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Ka ei ole laenulepingu näol tegemist tarbijakrediidiga, kuna laenusaajaks oli äriühing (VÕS § 402). Asjakohased ei ole hageja viited tarbijakrediidi sätetele, seega puudub hagejal õigustatud huvi nn (tarbija)käenduse tühisuse tuvastamiseks, sest sellist lepingut ei ole sõlmitud (
Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tõendite kogumiseks, so AS Swedbank (kostja I) ja Swedbank P&C Insurance AS-lt (kostja 2) kindlustusjuhtumijuhtumi nr * materjalide väljanõudmiseks, sest kohus jätab hagiavalduse läbivaatamata. 4. Kohtule 25.06.2015.a. esitatud hagiavalduse kohaselt ei või tarbijakrediidilepingute puhul võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕA § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Laenulepingu * punktis 2.15 on ette viivise määraks ette nähtud 0,15% päevas. Võttes aga arvesse, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga (vt põhjendusi määruse p. 1), siis on hageja nõue tarbijakrediidilepinguga ette nähtud viivise määra tuvastamiseks põhjendamatu, seetõttu puudub hagejal õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks (
Menetlusse võetud hagiavalduses ei ole hageja osutanud asjaolule, et viivis on ebamõistlikult suur – hageja palus hagis „… vähendada viivisemäära seadusega lubatud määrani.“ Hageja on 06.01.2016.a. esitanud avalduse viiviste vähendamiseks, mille on oluliselt muutnud nii hagi asjaolusid kui ka hagieset, sest hageja soovib vähendada kosta I poolt täitmisele esitatud viivisenõuet. Kostjad ei andnud 08.12.2015.a. eelistungil nõusolekut hagi muutmiseks. 5 2-15-9530 Kohus leiab, et hageja 06.01.2016.a. kohtule esitatud seisukohad vajavad veelkordset selgitamist, sest vaatamata kohtu poolt eelistungil antud selgitustele ei ole hageja ammendavaid seisukohti kohtule esitanud. Hageja ei ole esitanud avaldust, millest nähtuks hageja kohustuse täitmise ulatus, kostja I õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslik seisund – nimetatud asjaolud vajaksid väljaselgitamist, sest hageja ei ole kohtu osundatud asjaoludele vajalikku tähelepanu pööranud. Kohtu hinnangul ei võimalda hageja esitatud faktiväited muudetud hagi lahendada kiiremini ega ka säästlikumalt, seetõttu ei anna kohus nõusolekut hagi muutmiseks. Kohus on eelistungil hagejale selgitanud, et tuvastushagi esitamisega ei ole võimalik hagiga soovitud eesmärgi saavutada, sh täitmiseks esitatud viivisenõude vähendamist. Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel (vt RKTKo nr 3-2-1-113-10, p 10). Hageja ei ole esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest hagis nimetatud nõuded käsitlevad üksnes õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamist. Hageja ei ole ka kohtu poolt antud täiendava tähtaja jooksul pärast eelistungit selgitanud, milles seisneb tema tuvastushuvi, jäädes selle juurde, et kohus vähendaks viivist, mida ei ole võimalik selles menetluses teha. Kohus leiab, et hageja A.-K. Õunapi hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata (
Tulenevalt
lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, seega tuleb hagejal endal esitada kohtule vajalikud seisukohad. Hagiavalduse lisas 7 on hageja esitanud kohtule kostja I 26.11.2014.a. kirja hagejale, mille järgi on laenulepingust tulenev nõue 48 135,72 EUR (s.h. põhiosa võlgnevus 24 067,86 EUR, viivis põhiosa võlgnevuselt 20 910,78 EUR, intresside võlgnevus 2 162,16 EUR, leppetrahvi võlgnevus 639,12 EUR, kindlustuse võlgnevus 355,80 EUR). Hageja ei ole kohtule selgitanud, miks ta ei saa ise tõendeid esitada ja taotleb kohtult tõendite kogumist (
Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kostja I kohustamiseks viivisearvestuse esitamiseks, sest hagejal on viivise suurus teada ja saaks ise esitada seisukohti, kas sellises suuruses esitatud viivis on põhjendatud. Asjas ei oma tähtsust tõik, et kõnealune kinnistu ei olnud mingil perioodil hageja valduses – see ei mõjuta viivise arvestamist, sest lepingus ette nähtud kohustusi see ei muuda. Menetluskulud
lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus määras 08.12.2015.a. eelistungil kirjaliku menetluse ja taotluste esitamise tähtaja. Määratud tähtajaks ei esitatud kohtule menetluskulude hüvitamise taotlusi.
alusel võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.