lg 1 p 1, § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Aivar Veerva suhtes Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri poolt 03.03.2015 tehtud otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.
alusel pööratakse Aivar Veervale mõistetud rahaline karistus 240 (kakssada nelikümmend) eurot Eesti Vabariigi tuludesse.
Kohus ei tähelda ka
Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus kinnitab, et trahv ja informatsioon isiku õigusest trahvi vaidlustada anti Aivar Veervale isiklikult kätte, Aivar Veerva trahvi ei vaidlustanud. Lähtudes
lg 1 p 1, § 50872 asub kohus seisukohale, et tuleb tunnistada Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri 03.03.2015 otsuse täitmine lubatavaks.
lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. Liiklusseaduse (LS) § 34 lg 14 kohaselt toimub ohtliku veose vedu autoveoseaduse alusel kehtestatud korras. Ohtlikku veost vedaval sõidukil peab olema ettenähtud kohtades asjakohane ohumärgis ja ohtliku veose tunnusmärk. Autoveoseaduse (AutoVS) § 23 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kehtestada eri liiki veoste veoeeskirju; veose laadimise ja kinnitamise eeskirja. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 51 lg 6 p 15 kohaselt on kõrgendatud ohuga seotud rikkumiseks vedu ohumärgiste ja tunnusmärkidega tähistamata sõidukiga. AutoVS § 3111 lg 3 sätestab, et ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveole kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui tegemist oli inimese tervisele või keskkonnale kõrgendatud ohuga seonduvate nõuete rikkumisega, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskirja § 17 lg 2 kohaselt peab veose kinnitus ja katmine tagama, et veos ei lohise, ei ole kukkumisohus, ei kuku sõidukilt, ei tekita tolmu ega ülemäärast müra. LS § 238 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Eeltoodust tulenevalt on Aivar Veerva teod Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel kvalifitseeritavad AutoVS § 3111 lg 3 ja LS § 238 järgi. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 2 KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. AutoVS § 3111 lg 3 näeb maksimaalse karistusena ette rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Järelikult vastab Aivar Veervale Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri poolt karistuseks mõistetud 240 eurot siseriiklikus õiguses sellise teo eest mõistetud karistusele ega kuulu
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri 03.03.2015 otsuse täitmine rahalise karistuse osas tuleb tunnistada lubatavaks täies ulatuses.
kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Aivar Veerval Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri 03.03.2015 otsusega väljamõistetud rahaline karistus summas 240 eurot kanda Eesti riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.