p-le 12 on käesolev määrus lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtule on 16.05.2016.a. saabunud Leonid Smolnikov’i kaebus Harju Maavalitsuse kantselei õigustalituse nõuniku Ahto Pahk’i 14.05.2016.a. määrusele nr 6-4/121 väärteoasjas 6-4/85
lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega ja seoses asjaoluga, et asjas puuduvad tunnistajate ütlused. Määruse motiivid Kohus märgib esmalt, et kohtuvälise menetleja tegevusele esitatud kaebuse lahendamise menetluse (
-80) eesmärk on tagada esitatud kaebuste kiire läbivaatamine (
lg 1), mistõttu erineb see oluliselt tavapärasest, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebemenetlusest (
Seetõttu puudub kohtul kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse korral võimalus kaebuse käiguta jätmiseks ning seeläbi kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseks. Seega lähtub kohus kaebusest selle olemasolevas sõnastuses, mis antud juhul on raskesti mõistetav. Vastavalt
78 lg-le 1 võib isik esitada kaebuse juhul, kui ta ei nõustu
lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud küll kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele, kuid kaebusest ei nähtu, milles seisneb konkreetselt kaebuse esitaja õiguste või vabaduste rikkumine, mida kohus saaks praeguses menetluses lahendada. Vastavalt
lg-le 2 vaadatakse kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebus läbi üksnes kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes kaebus see on esitatud. Kaebuses sisaldub argumentatsioon selle kohta, kuidas väärteomenetluses kogutud tõendid ei toeta L. Smolnikov’ile süüks arvatava väärteo sõnalist kirjeldust. Kohus rõhutab, et väärteo toimepanemine ei ole käesoleval ajal ühegi lahendiga kinnitust leidnud. Seega, sisuliselt lähtuvad kaebuses esitatud taotlused arusaamast, et asjas kogutud tõendid ei toeta kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis esitatud väärteo toimepanemise kahtlustust ja seetõttu tuleks menetlus käesolevas kaebemenetluses lõpetada. Samas ei nähtu kaebusest see, kuidas kohtuvälise menetleja senine tegevus seoses nimetatud tõenditega võiks väärteomenetluse raames rikkuda kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Erinevalt kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise kaebemenetlusest (
jj) ei toimu asja väärteoasja arutamist täies ulatuses, nagu seda näeb ette
Lähtudes kaebusest ja selles selgesõnaliselt väljendatud taotlustest, ei ole kohtul
-80 järgi kaebust lahendades võimalik asuda hindama väärteomenetluses kogutud tõendeid ja teha sellest järeldusi selle kohta, kas asjas esineb mõni väärteomenetluse lõpetamise alus, sh
Kohus märgib sedagi, et kaebuse kohaselt ei ole kohtuvälise menetleja juhi 14.05.2016.a. määrusega lahendatud mõningaid 11.05.2016.a. kohtuvälisele menetlejale esitatud kaebuses tõstatatud seisukohti (kaebuse p-s 4 esitatud seisukohad) ja seega ei ole kohtuväline menetleja korrektselt lahendanud isiku 11.05.2016.a. kaebust. Seega peab kohus järgnevalt vajalikuks peatuda ka küsimusel, kas praegusel juhul on vaidlustatud kohtuvälise menetleja juhi 14.05.2016.a. määrusega lahendatud kõik asjakohased küsimused, mille menetlusalune püstitas 11.05.2016.a. kaebuses. Käesolevas kaebuses on märgitud, et videosalvestised, millel väärteoprotokoll põhineb, on isikuandmeteks. Kohus leiab, et kohtuvälisele menetlejale 11.05.2016.a kaebuses esitatud viited selle kohta, et menetlusalune isik ei ole saanud nimetatud salvestistega tutvuda, on asjakohatud, sest isik on nende sisu juba oma 11.05.2016.a. kaebuses kirjeldanud. Samuti, menetlusalune isik on 11.05.2016.a. kaebuses viidanud, et videosalvestuse eesmärk oli tema jälgimine (tl 3pö) ja ta on enda sõnade kohaselt pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni poole, seoses võimaliku isikuandmete kaitse seaduse nõuete rikkumisega (tl 3). Sellega seonduvalt tuleb asuda seisukohale, et teostatud järelevalve käigus (s.o haldusmenetluses) võimalike isikuandmete kaitse seadusest tulenevate nõuete rikkumine ei ole küsimus, mida menetleja juht saanuks väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamisel lahendada. 11.05.2016.a. kaebuses märgitut selle kohta, et isik ei saanud väärteoprotokollis oma seisukohta avaldada ja ütlusi anda, ei saa pidada samuti asjakohaseks, kuna väärteoprotokollile (tl 7, väärteotoimiku lk 13) on märgitud, et isik keeldus protokolli allkirjastamast. Siinkohal tuleb tähele panna, et väärteoprotokoll vastab selles osas ka
-lg-st 2 tulenevale nõudele, mille kohaselt, kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Kohtuvälise menetleja 14.05.2016.a. määruse kohaselt lahkus isik koos väärteoprotokolliga (tl 5pö). Kohus märgib, et nii 11.05.2016.a kui ka 16.05.2016.a. kaebuses tehtud viited sellele, nagu annaks
Vastavalt
lg 1-le 1 selgitatakse isikule üksnes vastulause esitamise õigust, mitte ei anta võimalust selle esitamiseks väärteoprotokollis.
lg-st 6 tulenevalt esitatakse väärteoprotokollile vastulause üldreeglina 15 päeva jooksul ning selle sätte koosmõjust
lg-ga 1 tulenevalt on ilmne, et kuna väärteoprotokoll on juba vormistatud, esitatakse vastulause eraldi dokumendina. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et esitatud kaebusest ei nähtu kohtuvälise menetleja tegevuses rikkumisi, mis tingiks kaebuse rahuldamise ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja määruse tühistamise. Kohus leiab, et Harju Maavalitsuse kantselei õigustalituse nõuniku Ahto Pahk’i poolt 14.05.2016.a. koostatud määrus on põhjendatud ning nõustub nimetatud määruses toodud motiividega ega pea neid vajalikuks kohtumääruses enam korrata. Kohus juhindub
Merle Parts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.