Obsah (6)

§ 37§ 63§ 38§ 67§ 39§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 25. aprill 2016 3-15-2765 XXi (X) kaebu

) § 37 lg 1 ning Tartu Vangla direktori

1. veebruari
2. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud "Tartu Vangla kodukorra" p-i 1.6.
3. rikkumise eest distsiplinaarkorras (tl-d 13-15).

§ 37

lg 1 rikkumise eest karistati XXi viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega neljakuulise katseajaga. Kodukorra p-i 1.6.

1. rikkumise eest karistati XXi noomitusega.
2. XX esitas vaidlusaluse käskkirja peale
3. septembril
4. a vaide, mis registreeriti numbriga 1-11/574-1 (tl-d 16-19). Tartu Vangla jättis oma
5. oktoobri
6. a otsusega nr 111/574-2 XXi vaide rahuldamata (tl 4).
7. Tartu Halduskohtusse saabus
8. novembril 2015 XXi kaebus Tartu Vangla
9. augusti
10. a käskkirja nr 6-2/1066 ja
11. oktoobri
12. a vaideotsuse nr 1-11/574-2 tühistamiseks (tl-d 13).
13. Tartu Halduskohus jättis
14. novembri
15. a määrusega XXi kaebuse käiguta ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja 10 päeva alates nimetatud määruse kättesaamisest (tl 40). Tartu Halduskohtusse saabus
16. novembril 2015 XXi avaldus, milles kaebaja teatab, et tema eest on tasunud riigilõivu kolmas isik (tl 43).
17. Tartu Halduskohus võttis
18. novembri
19. a määrusega XXi kaebuse menetlusse (tl 46).
20. Vastustaja palus
21. detsembri
22. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata (tl-d 5556). Vastustaja jääb
23. oktoobri
24. a vaideotsuses nr 1-11/574-2 toodud seisukohtade juurde.
25. Tartu Halduskohus määras
26. detsembri
27. a määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses (tl 68). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
28. Kaebaja taotleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatule. Lisaks on haldusakt kaalutlusvigadega. 2) Kaebajat on meelevaldselt käsitletud kui kinnipeetavat, kes väldib vangla tööhõives osalemist. 3) Tartu Vangla meditsiiniosakond on hinnanud puudulikult kaebaja tervislikku seisundit. 4) Tööle sundimine läbi valude on kohatu ja kannatust tekitav. 5) Allkiri käskkirjaga tutvumise kohta ei ole võrdsustatav käskkirjaga nõustumise või mittenõustumisega.
29. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõttes järgmised väited. 1) Kuigi kaebaja on toonud välja võimalikke ravivigu, mida Tartu Vangla meditsiiniosakond on väidetavalt teinud, ei kuulu sellesisuliste vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. 2 2) Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kool kinnitab, et ta on saatnud üksusele elektroonse kooskõlastuse kinnipeetava majandustööle määramiseks
30. juunil 2015 (pärast perearst T. Külaga konsulteerimist). MRT uuring toimus
31. juunil 2015 ning vastus oli vanglale pildipangas loetav samal päeval. Sissekanne meditsiinikaarti on tehtud hiljem,
32. juunil
33. Meditsiinikaardi kande kohaselt oli MRT uuring õlast normis ning otsuseks oli see, et kinnipeetav võib töötada. Seega on XXi majandustööle määramine meditsiiniosakonnas enne vastava käskkirja koostamist kooskõlastatud ja XX ei ole tööle määramise käskkirja vaidlustanud. XX oli küll esitanud pöördumise tööle määramise käskkirja täitmise peatamiseks, kuid selline nõue ei murra kehtiva tööle määramise käskkirja õigusjõudu. 3) Alusetu on kaebaja väide, et vangla oleks pidanud andma talle võimaluse uueks tervisekontrolliks ja uuringuteks. Kaebaja poolt kohtule edastatud meditsiinikaardi väljavõttest nähtub selgelt, et XXi õlaprobleemi näol on tegemist ammuse vigastusega ning kaebaja on ka varasemalt selle probleemiga meditsiiniosakonna poole pöördunud. 4) Usutavad ei ole kaebaja väited, et kirurg uuris teda valest kohast. Praegused otsused on tehtud objektiivsete uuringute põhjal ja kuna õlaliigese funktsioon on vaba, siis ei ole põhjendatud ka tööst vabastamine. Olenemata kaebaja arvamusest selle kohta, kuidas ja millisest kohast tuleks temale uuringuid teostada, ei sea vastustaja kahtluse alla kahe kirurgi, perearsti ning meditsiiniosakonna juhataja hinnanguid kaebaja võimelisusele osaleda kergetel vangla majandustöödel. 5) Tööst keeldumise järgselt võimaldati kaebajale
34. juulil 2015 kontrolli meditsiiniosakonnas. Tervisekaardist nähtub kanne, et objektiivselt tuvastati kinnipeetaval paremal käel küünarvarrel sisemisel pool hematoom. Hematoomi suurus oli 9×15 cm. Hematoom oli minimaalselt 3-4 päeva vana. Vastuvõtu järgselt tehti otsus, et XXil puudub näidustus töölt vabastamiseks. Eeltoodust nähtub, et kaebajale võimaldati pärast tööst keeldumist kontrolli meditsiiniosakonnas ning meditsiiniosakond ei tuvastanud ka siis, et kaebaja tervis oleks takistanud töö tegemist. 6) Vangla majandustööde näol on tegemist kergete töödega (lapiga tolmu pühkimine, põranda pühkimine jms), mis ei nõua kinnipeetavatelt suurt füüsilist pingutust. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
35. Asja materjalidest nähtuvalt esitas XX halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
36. augusti
37. a käskkirja nr 6-2/1066 ja
38. oktoobri
39. a vaideotsuse nr 1-11/574-2 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga karistas vangla kaebajat distsiplinaarkorras.
40. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist. 12.

§ 63

lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.

1. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus. 3
4. Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud

§ 37

lg-s 1 sätestatud töökohustuse nõude rikkumise eest ja Tartu Vangla kodukorra p-i 1.6.3. rikkumise eest. 15. Kinnipeetava töökohustus tuleneb

§ 37

lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui samast seadusest ei tulene teisiti. See säte on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lg-ga 2 ning ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ei ole kinnipeetavate töö sunnitöö, mis oleks keelatud. Nimelt ei hõlma konventsiooni art 4 lg 3 p a järgi sunniviisiline või kohustuslik töötamine töid, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel.

§ 38

lg 1 järgi kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

§ 37

lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.

§ 37lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

16.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud (
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06 (p 14),
4. novembri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12 (p 17) ja
6. septembri
7. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15 (p 17)), et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

1. Poolte vahel pole vaidlust selles, et Tartu Vangla määras
2. juuni
3. a käskkirjaga nr 63/109 kinnipeetav XXi vangla majandustööle, abitöölise ametikohale alates
4. juunist kuni
5. septembrini 2015 tunnitasuga 64 senti (tl 6). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajale tutvustati nimetatud käskkirja (tl 6p). HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerumiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Tööle määramise käskkirja näol oli tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik ja seda vaatamata, sellele, et kaebaja ei nõustunud tööle määramise käskkirjaga. 19.

§ 63

kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas

1. juuni
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu. 20.

§ 39

lg 1 sätestab: "Kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused." Kinnipeetava tööle vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS § 1 lg 3 p 1). Nimetatud seaduse § 14 lg 5 p 4 annab 4 töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Töötaja peab sellest viivitamata teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Riigikohus leidis 30. mai 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-14-12, et TTOS § 14 lg 5 p 4 laieneb ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav

§ 67p-s 1 sätestatud kohustust.

Seega on asja lahendamiseks tarvis selgitada, kas kaebaja sai praegusel juhul tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le

2. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kool on
3. juunil 2015 (pärast perearst T. Külaga konsulteerimist) kinnitanud elektroonse kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks (tl-d 58-64). Tervisekaardi andmetel viibis kaebaja
4. juunil 2015 MRT uuringul (õla piirkond). Patoloogilist leidu ei esinenud. Perearst tegi uuringu vastuse põhjal otsuse, et kaebaja võib osaleda kergel füüsilisel tööl. Ka kirurgi hinnangul võib kaebaja osaleda majandustöödel (tl 58).
5. Tartu Vangla IV üksuse vanemvalvur L. Saksa
6. juuli
7. a ettekandest nr 3615 nähtub, et kaebaja keeldus
8. juulil kella 15.00 paiku tööle minemast (tl 24). Vanemvalvur tuvastas kinnipeetava paremal käel verevalumi, mistõttu käis ta kaebajaga meditsiinilises kontrollis. Meditsiiniosakonnas kaebaja ärritus ja rääkis meditsiinitöötajatega valjenenud hääletooniga ja sõimas neid ebakompetentseteks. Meditsiiniosakonnas kinnipeetav tööst vabastust ei saanud. Kinnipeetav keeldus ka pärast meditsiiniosakonnas käimist tööle minemast.
9. Vanemõe A. Schmidti
10. juuli
11. a ettekandest nr 3615-A nähtub, et
12. juulil 2015 toodi kella 15.15 ajal meditsiiniosakonda kinnipeetav XX, kuna ta ei olnud nõus tervislikel põhjustel tööle minema (tl 57). Vanemõde hindas kinnipeetava tervislikku seisundit ning ei andnud tööst vabastust meditsiinilistel näidustustel. Seepeale kinnipeetav ägestus ning hakkas valjuhäälselt rääkima, kasutades ka vandesõnu.
13. Kohtul pole mingit põhjust arvata, et vanglas töötavad meditsiinitöötajad ei tea, missuguseid tööülesandeid peab kinnipeetav ruumide koristamisel täitma ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega toime tulla ilma tervist ohtu seadmata ja endale ülemääraseid kannatusi tekitamata. Kohtul puudub alus kahelda arsti otsuses, kuna ainult arst võib kinnipeetava tervisliku seisundi hindamisel otsustada isiku töövõimelisuse. Seetõttu ei olnud kaebajal
14. juulil 2015 alust tööst keeldumiseks.
15. Kaebaja on saanud distsiplinaarkorras karistada ka seetõttu, et ta rikkus Tartu Vangla kodukorra p-i 1.6.
16. Tartu Vangla direktori
17. veebruari
18. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p-i 1.6.
19. kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja viibis
20. juulil 2015 Tartu Vangla meditsiiniosakonnas. Seal tekkis kaebajal verbaalne konflikt meditsiiniosakonna töötajatega. Tartu Vangla meditsiiniosakonna vanemõe A. Schmidti ja vanemvalvur L. Saksa ettekannetega ning kaebaja enda seletusega on tõendatud kaebaja ebaviisakas suhtlemine. Kohus nõustub vastustajaga, et kõrgendatud häälel ning väljendi „kuradi“ kasutamine väljub tavapäraselt viisakaks peetava suhtluse raamest ega ole seetõttu kooskõlas Tartu Vangla kodukorra p-s 1.6.
21. sätestatud reegliga. Kaebaja väidetest ja asja materjalidest ei nähtu ka selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks kaebaja öeldut tõlgendada teisele isikule arusaadava naljana või muul viisil, mis lubaks kaebaja käitumist pidada viisakusreeglitele vastavaks. 5
22. Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud

§ 63lg-s 1.

Määratav karistus peab olema proportsionaalne.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel.

§ 64lg 4 2.

lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Seadusega pandud töökohustuse mittetäitmist loetakse vanglas raskeks rikkumiseks, kuna see näitab, et kinnipeetav vanglas kehtivast korrast lugu ei pea. Kohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki.
2. Sellistel eeldustel on õigustatud valida karistuse liik, mille tagajärg on kinnipeetavale vahetult tunnetatav. Vastasel juhul ei pruugi karistus omada vajalikku eripreventiivset mõju. 29.

§ 63

lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni neljakümne viieks ööpäevaks. Kaevatava käskkirjaga määrati kaebajale viie ööpäevane kartserikaristus neljakuulise katseajaga ja noomitus. Vangla leidis kartserikaristuse määramisega seoses, et juhul, kui kaebaja katseajal uusi rikkumisi toime ei pane, siis karistust täitmisele ei pöörata. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja karistuse kestvus on proportsionaalne. 30. Kohus leiab, et Tartu Vangla 13. augusti 2015. a käskkirjaga nr 6-2/1066 ei ole rikutud haldusorgani sise- ega välispädevust. Käskkiri on antud kehtiva

§ 63lg 1 p-i 4, § 64 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel ning sellega kooskõlas.

Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja ise. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Karistuse määramist on põhjendatud teiste karistuste mitte-eesmärgipärasuse ning rikkumise raskusega. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane.

1. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt kaebaja distsipliinirikkumist menetletud õigusaktides sätestatud korras ja kaebajale määratud karistus on kohane ja proportsionaalne. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Tartu Vangla
2. augusti
3. a käskkiri nr 6-2/1066 on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja tühistamiseks.
4. Kaebaja on taotlenud ka
5. oktoobri
6. a vaideotsuse nr 1-11/574-2 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane. 6
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkiri/ Kadri Palm kohtunik 7