Tsiviilasi nr: 2-15-5064 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-5064 Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 15 lg 3 p 1 mõttes selge. Saneerimisnõustaja kinnitusel oleks ajutise halduri nimetamine ennatlik, sest võlgnikul on olemas likviidsed vahendid võlausaldaja nõude koheseks tasumiseks.

1. Võlgnik ei esitanud kuni 11.02.2016 määratud eelistungini vastuväidet, küll aga saatis võlgniku nõukogu esimees T. Motte maakohtule võlgniku poolt 14.01.2016 pankrotihoiatusele esitatud vastuse (tl 85). Kohtueelistungil märkis võlgniku esindaja, et võlgnik on kõnealuse lepingu kohtus vaidlustanud 11.02.2016 esitatud hagiga ja leiab, et lepinguga kokkulepitud tasumäär ei ole mõistlik.
2. Võlgniku suhtes kehtib Pärnu Maakohtu 03.07.2015 määrus saneerimiskava kinnitamise kohta, mis on kõrgema astme kohtutes vaidlustatud. Maakohtu määrus
3. Pärnu Maakohus jättis võlausaldaja avalduse alusel võlgnikule ajutise pankrotihalduri nimetamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4. Võlgnik pole esitanud pankrotiavaldusele

§ 12lg 2 kohast vastuväidet.

See ei tähenda siiski, et kohus ei peaks pankrotiavalduse läbivaatamisel arvestama objektiivsete asjaoludega. Maakohtu hinnangul on võlgnik sisuliselt vaidlustanud sama lepingu, mille alusel võlausaldaja taotleb pankroti väljakuulutamist.

§ 15

lg 3 p 1 on tavapäraselt rakendatav olukorras, kus võlgnik esitab õigeaegselt vastuväite ja seab kahtluse alla võlausaldaja nõude. Käeoleval juhul ei ole võlgnik küll õigeaegselt vastuväidet esitanud, kuid on esitanud hagiavalduse. Tõenäoliselt pole alust hagiavalduse (mis on registreeritud kohtuinfosüsteemis tsiviilasjana nr 2-162243) menetlusse võtmisest keeldumiseks. Seetõttu pole maakohtul selles menetluslikus olukorras võimalik asuda seisukohale, et võlgnik ei vaidle nõudele põhjendatult vastu. Juhul kui nimetatud menetluses leiab tuvastamist, et vaidlusalust teenust ei osutatud, või et teenuse hind oli ebamõistlikult suur, puudub alus ka käesoleval pankrotiavaldusel. Sellised tuvastused aga eeldavad tõendite uurimist, milleks käesoleva piiratud ajaressursiga pankrotiavalduse läbivaatamise menetluses võimalusi ei ole. Ka saneerimisnõustaja on seisukohas leidnud, et vaidlus konkreetse lepingu sisu ja arvel märgitud teenuse nõude osas tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 2

§ 15lg 3 p 1 ega nimetanud esitatud pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit.

Määruskaebus

1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse võlausaldaja, kes palus maakohtu määruse tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule ajutise pankrotihalduri nimetamiseks.
2. Ajutise halduri nimetamata jätmine vaid hagiavalduse esitamise tõttu pole õige, sest ainuüksi hagiavalduse esitamine ega isegi selle menetlusse võtmine ei näita, et olemas on

§ 15lg 3 p 1 sätestatud alus jätta ajutine haldur nimetamata.

Selleks et hinnata, kas võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu või mitte, peab kohus hindama ja analüüsima võlgniku vastuväiteid ning esitatud tõendeid ja ei saa lähtuda muudest asjaoludest või menetlustest.

§ 15

lg 3 p 1 mõtte kohaselt tulnuks kohtul ajutise halduri määramata jätmiseks tuvastada, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ning esitada kohtumääruses argumendid, st asjaolud ja tõendid, mis näitavad vaidluse põhjendatust.

1. Saneerimisnõustaja on pärast eelistungit esitanud kohtule seisukoha, mille kohaselt satub võlgnik lähiajal ilmselt püsiva maksejõuetuse olukorda. Võlausaldaja hinnangul annab see veelgi tunnistust, et kergekäeliselt ajutise halduri nimetamata jätmine vaid põhjendusel, et võlgnik on esitanud kohtusse hagi sissenõudja vastu, võib tuua kaasa tõsised tagajärjed kõigi võlgniku võlausaldajate jaoks. Menetluse edasine käik
2. Saneerimisnõustaja esitas maakohtule seisukoha, milles märkis, et võlgniku majandusseis järjest halveneb. Saneerimisnõustaja jääb oma 13.02.2016 esitatud arvamuse juurde, et võlgnik on maksejõuetu

§ 1lg 3 mõttes.

1. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata võlausaldaja pankrotiavalduse uueks menetlemiseks tagasi samale maakohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.
4. Maakohus on jätnud

§ 15

lg 3 p-le 1 tuginedes ajutise halduri nimetamata põhjendusel, et võlausaldaja vastu hagi esitamine on

§ 15lg 3 p 1 mõttes 3

§ 15

lg 3 p 1 kohaldamiseks peab kohus kontrollima võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust ka siis, kui selle nõude vaidlustamiseks on võlgnik esitanud hagi ja kohus on võtnud selle menetlusse. Kui kohus leiab, et võlgniku vastuväited nõudele on põhjendatud ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, jätab kohus ajutise halduri nimetamata (vt selle kohta nt Riigikohtu 10.04.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-21-32-07, p 12). Maakohus on eelmärgitut arvestades kohaldanud

§ 15lg 3 p 1 valesti.

Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Tsiviilasi tuleb saata võlausaldaja pankrotiavalduse uueks menetlemiseks tagasi samale maakohtule. 17. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võlgniku vastuväidete põhjendatust sisuliselt kontrollida. Juhul kui kohus leiab, et võlgniku vastuväited nõudele on põhjendatud ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, esineb

§ 15lg 3 p 1 kohaldamiseks. Ajutise halduri nimetamata jätmise otsustust tuleb maakohtul määruses Ts

MS § 436, § 463 lg 2 ja § 465 lg 2 p 8 nõuetele vastavalt põhjendada. Kolleegium märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Pärnu Maakohus 01.03.2016 tsiviilasjas nr 2-16-2243 tehtud määrusega keeldunud võlgniku poolt võlausaldaja vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest, osundatud kohtumäärus on jõustunud.

1. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse eespool märgitud põhjendustel, ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida määruskaebuse muid väited.
2. Menetluskulude jaotuse üle otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest.
3. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada (

§ 5lg 2 koosmõjus saneerimisseaduse § 49 lg-ga 7).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 4