← Eesti

1-16-2657/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 1-16-2657 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. aprilli 2016 määrus riigi õigusabi andmata jätmise kohta Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kalle Rääk, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. aprilli 2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu Kalle Rääk määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
  4. Viru Maakohtu 02.10.
  5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-535 tunnistati K. Rääk süüdi KarS § 113 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 aastat 3 kuud. Karistusaja alguseks loeti K. Rääki vahistamise päev 18.08.
  6. Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2014 otsusega jäeti Viru Maakohtu 02.10.2014 otsus muutmata. K. Rääki kaitsja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, mis jäeti menetlusse võtmata 07.04.2015 määrusega. Seoses sellega jõustus Viru Maakohtu 02.10.2014 otsus 07.04.
  7. 31.03.2016 saabus Viru Maakohtule K. Rääki taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib õigusabi, et koostada kaebus ja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks.
  8. Osundades Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35, leidis kohus, et antud juhul on otsuse tegemist möödunud enam kui 6 kuud, mistõttu on kaebetähtaeg ületatud. Kaebetähtaja ennistamist EIK-i pöördumisel ei ole ette nähtud. Kuna konventsiooni art 35 nõuded on täitmata, tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata.
  9. K. Rääk vaidlustas maakohtu määruse ja taotleb selle tühistamist, samuti tema taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamist, et koostada uus kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus EIK-i pöördumiseks. Määruskaebus ise seisneb kokkuvõtlikult järgmises. 4.1 K. Rääk ei nõustu kohtuga selles, et õigusabi saab jätta andmata üksnes põhjusel, et 6kuuline kaebetähtaeg on möödunud. K. Rääk kirjutas ka oma taotluses, et talle anti riigi õigusabi korras kaitsja K. Kooga, kes esitas kaebuse EIK-i, ent see oli puudustega. K. Koogat aga karistati advokatuuri aukohtu otsusega distsiplinaarkorras. Et oma õigusi kaitsta, oli K. Rääk sunnitud esitama EIK-ile teabenõude. Viimane teatas, et advokaat esitas 03.08.2015 avalduse seoses K. Rääki süüdimõistmisega See aga loeti vastuvõetamatuks, kuna avaldus ei olnud nõuetekohane. Advokaadile saadeti kiri, milles selgitati, et võimalusel tuleb kohtule esitada uus avaldus. EIK-i 02.12.2015 kirjast selgub, et K. Kooga avaldust ei esitanud. Seega ei ole Eesti riik tõhusalt kaitsnud K. Rääki õigusi. 4.2 K. Rääk leiab, et advokatuuri 18.02.2016 aukohtu otsus on piisav kaebetähtaja ennistamiseks ja uue kaebuse koostamiseks. K. Kooga selgitustest advokatuuri aukohtule võib välja lugeda, et 14.12.2015 K. Rääki vanglas külastades tegi viimane ettepaneku uue kaebuse koostamiseks ja tähtaja ennistamiseks. Antud ajal teostati K. Kooga suhtes distsiplinaarjuurdlust ja ilmselt ei soovi K. Rääk tema teenuseid kasutada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ning K. Rääki määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on õigesti märkinud art 35 nõuete formaalsete eelduste täidetus, et 6-kuune tähtaeg on käesolevas asjas ületatud ning iseenesest ei kuuluks K. Rääki taotlus riigi õigusabi saamiseks seetõttu rahuldamisele. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada aga järgmist. Nagu nähtub kohtuinfosüsteemist, on K. Rääkile antud Viru Maakohtu 08.06.2015 määrusega riigi õigusabi asjas nr 1-14-535 seoses pöördumisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Õigusabi teenust asus osutama vandeadvokaat Kaido Kooga. Ei riigi õigusabi taotlusest, ega ka K. Rääki kaebusest nähtu, et kaitsja oleks keeldunud või lõpetanud K. Rääkile õigusabi andmise (RÕS § 19) või et riigi õigusabi andjat oleks vahetatud (RÕS § 20). Samuti ei ole K. Rääk taotlenud advokaadi kõrvaldamist riigi õigusabi osutamiselt. Advokaadi distsiplinaarkorras karistamine ei vabasta teda riigi õigusabi andmise kohustusest. Seega on K. Rääki kaitsjaks endiselt talle Viru Maakohtu 08.06.2015 määrusega riigi õigusabi korras määratud kaitsja.
  11. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg-st 1 ja § 390 tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja K. Rääki määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 2 /allkiri/ Mati Kartau 2 /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.