) käsundita asjaajamise sätetele. Toimiku materjalides on olemas 02.05.2012 ja 24.11.2014 sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingud (tl 52-53), mis tõendavad poolte vahelisi lepingulisi suhteid. Järelikult ei ole tegemist lepinguvälise võlasuhtega ja aegumisele ei kohaldu 10 aastane tähtaeg. Seega on tegemist tehingust tuleneva nõudega, mis aegub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aasta jooksul. Aegumise kohaldamisel on määrava tähendusega see, millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sisse nõutavaks (TsÜS § 154 lg 1). Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on korduvate kohustustega, st. kostja pidi hagejale esitatud arvete alusel tasuma igakuiselt. Järelikult algas igal aastal esitatud arvetest tuleneva nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest.
Lepingu p. 6 kohaselt esitab võrguettevõtja tarbijale arveid eelneva kalendrikuu kohta 15 kalendripäeva jooksul peale arvestusperioodi ja tarbija tasub soojusenergia kasutamise eest võrguettevõtjale 15 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Kostja ei ole peale aegumise vastuväite võlgnevusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Tuvastatud on, et kostja on maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole tarbitud soojusenergia eest tasunud. Kuivõrd kostja ei ole omapoolset kohustust täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega
Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (
Asjaolu, et kostja korteris elab teine isik, ei tee olematuks kosta kohustust poolte vahelist lepingut täita, st. tasuda lepingujärgset tasu. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2466, 84 eurot perioodi 31.01.2012- 31.03.2015 eest. 7. Lepingu p. 6 kohaselt on arve mittetähtaegsel tasumisel õigus rakendada viivist 0, 2% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest ning tarbijal on kohustus see tasuda. Hageja palub välja mõista kostjalt vastavalt
§-le 113 lg 1 sissenõutavaks muutunud viivise summas 58, 76 eurot perioodi 26.04.2015-11.08.2015 eest ja alates 12.08.2015 3 2-15-108532 viivise põhinõudelt (2466, 84 eurot)
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (
lg 1 p 6).
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista nii sissenõutavaks muutunud viivis kui ka viivis, mis ei ole veel sisse nõutavaks muutunud. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab võlgnik arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 58, 76 eurot perioodi 26.04.2015-11.08.2015 eest ja alates 12.08.2015
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 455 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses 22.04.2015 tasutud riigilõiv 116, 92 eurot, hagi esitamisel 11.08.2015 tasutud täiendav riigilõiv 158, 08 eurot, õigusabikulud 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot ning viivise menetluskuludelt. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja esindaja vastavat kinnitust esitanud ei ole. Seega mõistab kohus esindaja kulud hageja kasuks välja ilma käibemaksuta. Väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu“ (RKTKm 3-2-1-4-15 p 13). Käesolevas asjas on hageja õigusabikulu (150 eurot) märkimisväärselt madalam kui hagi hind (2724, 18 eurot). Kohus leiab, et hageja õigusabikulud 150 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Hageja esindaja on koostanud hagiavalduse, esitanud seisukoha kostja vastusele ja kompromisslepingu. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 4 2-15-108532 tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
MS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku 425 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 116, 92 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 158, 08 eurot ja õigusabi kulud 150 eurot käibemaksuta ning viivise menetluskuludelt (425 eurolt) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.