← Eesti

3-13-2410/41

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2016, Tallinn Haldusasja

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-13-2410 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) 18.11.2013 ettekirjutusega nr 1-5/3682 kohustati rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 38 lg-te 1, 3 ja 4, § 41 lg-te 1, 2 ja 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 17 lg 1 alusel Lyumivest OÜ juhatuse liiget Sergey Lyubichit esitama hiljemalt 26.11.2013 perioodil 01.01.2013-08.10.2013 OÜ Lyumivest ja OKEAH LLP vahel toimunud tehingute kohta kogu dokumentatsioon, mille alusel on toimunud OÜ Lyumivest arvelduskontole nr 17001157369 Nordea pangas OKEAH LLP poolt rahade laekumised, ja muud dokumendid, mis kajastavad kauba vahendamist kliendile OKEAH LLP kuni kauba lõpliku üleandmiseni kliendile. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et selle tähtajaks täitmata jätmise korral võib RAB vastavalt RahaPTS § 38 lg-le 4 rakendada sunniraha tasumise kohustust, esimesel korras summas 1300 eurot ja järgnevatel kordadel 6000 eurot.
  2. Lyumivest OÜ esitas 29.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 26.02.2014 ja 29.04.2014) RAB 18.11.2013 ettekirjutuse nr 1-5/3682 tühistamiseks. RAB 18.11.2013 ettekirjutus nr 1-5/3682 on ebaseaduslik, kuna selles ei ole õigesti välja toodud haldusakti seaduslik alus, sellega kohustatakse kaebajat toime panema õigusrikkumine, see ei ole proportsionaalne, on kaalutlusvigadega ega vasta vorminõuetele. Ettekirjutusest jääb arusaamatuks, kes on haldusakti adressaat. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas ta peab täitma ettekirjutuse kohustatud isikuna RahaPTS § 10 mõttes või kolmanda isikuna. Kaebaja ei ole menetluses kolmas isik. RAB ei ole selgitanud, milline on kaebaja staatus menetluses. Vastavalt HMS § 63 lg 2 p-le 2 on haldusakt, millest ei selgu haldusakti adressaat, tühine. RAB on selgelt öelnud, et kaebaja tegevuse suhtes on kuriteokahtlus. RAB pole kaebajale selgitanud dokumentide nõudmise tegelikku eesmärki. Kaebaja esitas RAB-le dokumendid raha päritolu kohta, RAB aga pikendas omavoliliselt pangakonto käsutamise piirangut 60-ks päevaks. Ettekirjutusega sunnitakse kaebajat tunnistama iseenda vastu. Sellega rikub RAB põhiseaduse § 22 lg-tes 2 ja 3 sätestatut, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Kaebaja sai rahapesukahtluse kontrollimenetluse alustamisest teada 08.10.
  3. Eksitav ja vale on vastustaja väide, et kaebaja teadis oma staatusest kogu menetluse vältel. Tõele ei vasta väide, et vaidlustatud ettekirjutus on tänaseks täidetud. Kaebaja poolt 17.12.2013 esitatud dokumendid olid seotud teiste ettevõtete ja tehingutega, kogu nõutud perioodi kohta dokumente ei esitatud.
  4. RAB vaidles 27.01.2014 ja 14.04.2014 kirjalikes vastustes kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Ettekirjutusest on selge, et RAB alustas rahapesukahtluse kontrolli Lyumivest OÜ suhtes, kelle esindajaks on S. Lyubich. Seega on ettekirjutuse adressaat menetlusalune isik. RAB-l tekkis tehingute iseloomust tulenevalt kahtlus, et kaebaja on suure tõenäosusega kohustatud isik RahaPTS § 3 lg 1 p 2 järgi, sest tehingute iseloom viitas finantsteenusele. Rahapesukahtluse kontrolli puhul on üldjuhul tegemist varjatud haldusmenetlusega, kus menetlusalune isik allutatakse menetlusse ainult erandjuhtudel - kui rakendatakse tema vara 2

(6)3-13-2410 suhtes piiranguid või vastavalt HMS §-dele 38 ja 40 nõutakse temalt dokumente ja teavet. Üldjuhul ei pruugi ta kontrollimenetlusest isegi teada saada. Kaebaja sai menetlusaluse isiku seisundist teada vähemalt siis, kui ta sai teada RAB 08.10.2013 ettekirjutusega nr 1-7/3182 rakendatud piirangust tema kontole. Kõigis järgnevates menetlustoimingutes, kuhu kaebaja oli kaasatud, oli tema menetluslik seisund menetlusaluse isikuna üheselt selge. Kuna RAB omas kaebaja suhtes teavet rahapesu kahtluse kohta, avas ta kontrolltoimiku, sest ilmnes vajadus koguda täiendavat informatsiooni. Kogutud andmetest nähtuvalt piirdus kaebaja tegevus Eestis off-shore ettevõtetelt välisriigist rahaülekannete saamisega, Eestis sularahaks muutmisega või edasisaatmisega teistele ettevõtetele peamiselt välisriikidesse. Kuna kaebaja 09.10.2013 esitatud dokumendid ei olnud usaldusväärsed ja süvendasid rahapesukahtlust, ei lõpetanud RAB piirangut. Teise osa dokumente esitas S. Lyubich RAB-le isiklikult, selgitades, millise skeemiga toimub kaebaja äritegevus. Kuna skeem oli keeruline, majanduslikult põhjendamata ega olnud täielikult dokumentidega kaetud, jätkas RAB piirangut. RAB selgitas, et kogu skeem tuleb dokumentaalselt tõestada. Kaebaja dokumente ei esitanud ning RAB oli 18.11.2013 sunnitud vajalikud dokumendid välja nõudma vaidlustatud haldusaktiga. Kaevatav haldusakt on seaduslik, selle andmise eesmärgiks rahapesukahtluse kontrollimisel oli saada tõendeid vara päritolu legaalsuse kohta. Vastustaja arvates on S. Lyubich juba täitnud vaidlustatud ettekirjutuse, esitades 02.12.2013 täiendavad selgitused ja 17.12.2013 täiendavad dokumendid, mille põhjal RAB pidas võimalikuks lõpetada piirangu kaebaja varale. 4. Tallinna Halduskohus jättis 18.05.2015 otsusega Lyumivest OÜ kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus kaebajaga, et kaevatavas haldusaktis ei ole selle andmise õiguslik alus nõuetekohaselt esitatud. Tegemist on põhjendamispuudusega, mis ei too HMS § 58 kohaselt kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. RahaPTS § 37 lg 2 kohaselt analüüsib ja kontrollib RAB teavet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud seotud vara säilitamiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele. RAB-l on temale seadusega seatud ülesannete täitmiseks õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist. Nimetatud õigus tuleneb RahaPTS § 2 lg 2 ja § 38 lg 1 ning HMS § 38 lg 1 koostoimest. Seetõttu on liigne kaebaja arutlus selle üle, kas ta on ettekirjutuse adressaadiks kohustatud isikuna RahaPTS § 10 mõttes või kolmanda isikuna. Kaevatavast ettekirjutusest nähtub ja puudub vaidlus selles, et nimetatud ettekirjutus on kaebajale tehtud 19.07.2013 alustatud rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1302283 raames. Muude kaebuse väidetega kohus ei nõustu. Ettekirjutusega kaebajale pandud kohustus on selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Ettekirjutusest nähtub, et kaebajat on kohustatud esitama perioodil 01.01.2013 kuni 08.10.2013 OÜ Lyumivest ja OKEAH LLP vahel toimunud tehingute kohta kogu dokumentatsioon, mille alusel on toimunud OÜ Lyumivest arvelduskontole nr 17001157369 Nordea pangas OKEAH LLP poolt rahade laekumised, ja muud dokumendid, mis kajastavad kauba vahendamist kliendile OKEAH LLP kuni kauba lõpliku üleandmiseni kliendile. Kaebaja on talle tehtud ettekirjutust tegelikult mõistnud, sest on 17.12.2013 esitanud RAB-le dokumendid, mis on võimaldanud vastustajal lugeda ettekirjutuse eesmärgi saavutatuks. Sunnivahendi rakendamise hoiatusega teabe nõudmine ei ole kohtu arvates enese mittesüüstamise privileegi rikkumine, kuid sellena on võimalik näha dokumentide esitamata jätmise eest sunnivahendi rakendamist ning saadud teabe kasutamist tõendina kriminaalmenetluses. Dokumendinõude tegemist põhistavad faktilised asjaolud on kajastatud ettekirjutusega samal päeval koostatud eraldi dokumendis. Esitatud põhjendus on 3
(6)3-13-2410 ettekirjutuse tegemiseks piisav. Tegemist on kohase meetmega RAB-le seadusest tulenevate ülesannete täitmise tagamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Lyumivest OÜ palub 12.06.2015 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 18.05.2015 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus on otsuses märkinud, et RAB-l on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist ning viidanud seejuures RahaPTS § 2 lg-le
  2. Nimetatud säte reguleerib järelevalve teostamist kohustatud isikute tegevuse üle ja sellele saaks viidata, kui RAB teostaks kaebaja üle järelevalvet. Ettekirjutus on antud aga rahapesukahtluse kontrolltoimiku raames. Rahapesukahtluse kontroll ja järelevalve teostamine on erinevad haldusmenetluse liigid. Halduskohus ei ole välja selgitanud, millise kontrolliga on tegemist. Kaebaja ei saanud olla RahaPTS § 41 lg-s 1 nimetatud subjekt, kuna ajavahemikus 01.01.2013-08.10.2013 ei olnud kaebaja kohustatud subjekt. Kaebaja ei saanud olla RahaPTS § 41 lg-s 4 nimetatud kolmas isik, kuna RAB-l oli avatud rahapesukahtluse toimik kaebaja tegevuse suhtes. Seega on kaebaja kontrollitava isiku staatuses. Kontrollitava isiku suhtes on RahaPTS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud pööratud tõendamise kohustus. Kontrollitav isik peab esitama ise tõendeid vara päritolu kohta. RAB-l peab olema põhjendatud kahtlus konkreetse vara suhtes, mida tuleb kontrollida. Omavoliline ja alusetu piirangu seadmine on ebaseaduslik. Kohus ei uurinud eelnimetatud fakte. Kohus on jätnud tähelepanuta, et RAB on kaks korda kohtule kinnitanud, et kaebaja tegevuse suhtes on kuriteotunnused. Seega oli RAB-l kohustus viivitamatult edastada dokumendid uurimisasutusele, mida tehtud ei ole. Sellest võib järeldada, et tegelikult ei olnud kuriteokahtlust ja seda väideti kohtuniku mõjutamiseks. Kohus ei ole uurinud ja selgeks teinud kõiki rahapesu kontrolltoimikuga nr 1302283 seotud asjaolusid. Rahapesukahtluse kontrollitoimiku raames kontrollis ning analüüsis RAB ettevõtte majandustegevust. Tänase päeva seisuga ei ole kindlaks tehtud, kas RAB-l oli rahapesukahtlus toimiku avamiseks või oli see tellimustöö, millele viitab tahe saada kätte ettevõtte dokumendid
  3. ja
  4. a kohta. Haldusasjas nr 3-13-2220 on kindlaks tehtud, et aktiivse menetluse staadiumi aluseks olev ettekirjutus nr 1-7/3182 on õigusvastane, seega muutuvad automaatselt kõik järgnevad ettekirjutused ebaseaduslikuks. Lisaks ei anna RahaPTS § 41 õigust teha ettekirjutust täiendava informatsiooni esitamiseks isikule, kelle tegevuse suhtes on rahapesukahtlus.
  5. RAB vaidleb 29.07.2015 ja 19.04.2016 kirjalikes vastustes apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus on põhjendamata. Vaidlustatud haldusakt on seaduspärane, tänaseks täidetud ja eesmärgi saavutanud. Kaebaja on ekslikult leidnud, et halduskohtu viidatud RahaPTS § 2 lg 2 reguleerib ainult järelevalve teostamist kohustatud isikute tegevuse üle. Isegi sama paragrahvi lg 1 viitab sellele, et RahaPTS alusel läbiviidavad menetlused on haldusmenetlused. Riiklik järelevalve ei ole lihtsalt kontroll kohustatud isikute üle konkreetse seaduse täitmisel. Antud juhul saab ka rahapesukahtluse kontrollimenetlust nimetada riiklikuks järelevalveks majandustegevuse üle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. Seega ei ole vahet, kas tegemist on rahapesukahtluse kontrolliga või järelevalvetegevusega kitsamas mõttes. 4
(6)3-13-2410 Kaebaja enda käitumine tõendab, et ta oli kohustatud isikuks. Kohustatud subjektid määratletakse mitte tegevusloa või registreeringu olemasolu, vaid tehingute sisu järgi. Registreeringute vormistamisega määratles ta ka ise end selliselt. Seega vastasid haldusakti andmise alused tegelikule olukorrale. RAB-l oli vaidlustatud haldusakti andmise hetkel peale rahapesukahtluse ka kahtlus, et kaebaja osutab ka sellist finantsteenust, mis pole 15.10.2013 omandatud registreeringutega majandustegevuse registris kaetud, vaid oleks sel ajal nõudnud Finantsinspektsiooni tegevusluba, mida kaebajal ei olnud. Kohus ei hinda kogu haldusmenetluse käiku kontrollitoimiku nr 1302283 raames, samuti ei ole halduskohtu pädevuses viidatud kahtlustus tellimustöös haldusorgani poolt. Praegusega analoogilises vaidluses on Riigikohus teinud 11.04.2016 otsuse nr 3-3-1-75-15 (pd 23 ja 24).
  1. Lyumivest OÜ esitas 14.08.2015 ja 26.04.2016 oma seisukohad, milles märgib, et vastustaja eksib selles, et vahet pole, kas tegemist on rahapesukahtluse kontrolliga või järelevalve tegevusega kitsamas mõttes. Antud juhul on tegemist rahapesukahtluse kontrolliga ja ettekirjutus ei hõlma endas teavet, mis seonduks järelevalvemenetluse eesmärgiga. Viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-75-15 on ettekirjutus tehtud järelevalvemenetluse eesmärgiga. Ettekirjutuse tegemisel ei saanud kaebaja aru, kes on selle adressaat ja milline on tema staatus – kas ta on kohustatud isik, kelle üle teostatakse järelevalvet või on ta rahapesukahtluse raames kontrollitav isik. Arusaamatuks jääb, millisel alusel nõutakse dokumente. Vaidlust ei oleks, kui RAB küsiks kaebajalt dokumente tehingute kohta, mis on läbi viidud kohustatud isikuna ehk pärast tegevusloa saamist ning mille suhtes ta ei oleks kontrollitav isik. Vastustaja nõuab aga dokumente perioodi kohta, mil kaebaja ei olnud kohustatud isik. Ühes ja samas menetluses ei saa olla rahapesukahtluse kontrolli raames kontrollitav isik ja kohustatud isik, kelle käest sunni ähvardusel dokumente nõuda. Kuna kohus lähtub uurimispõhimõttest, pidi kohus uurima kõiki menetluse raames tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ja kontrollima kontrolltoimiku nr 1302283 raames tehtud menetlustoiminguid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. OÜ Lyumivest apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ega halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
  3. Kaebaja poolt tehtud vahetegu rahapesukahtluse kontrolli ja riikliku järelevalve menetluse vahel on kunstlik ning sellest ei sõltu kaevatud ettekirjutuse õiguspärasus. RahaPTS
  4. ptk reguleerib kohustatud isiku (s.o RahaPTS § 3 lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud isiku) tegevusi rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral ega ole praeguses asjas asjakohane. See tähendab, et praeguses asjas ei ole vaidluse all kaebaja kui kohustatud isiku poolt mingi talle RahaPTS
  5. ptk-s pandud kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.
  6. Kaevatud ettekirjutus on kaebajale ettekirjutuse sisust nähtuvalt tehtud RahaPTS § 41 lg 1 alusel, mis sätestab, et RAB-l on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet Finantsinspektsioonilt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta. Sellest sättest nähtub üheselt, et RAB võib rahapesukahtluse kontrolliks küsida kohustatult isikult teavet sellise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja 5
(6)3-13-2410 isikute kohta ning rahapesukahtluse kontrollide läbiviimine on üks osa RAB poolt teostatavast riiklikust järelevalvest. Õige ja põhjendatud on PPA seisukoht, mille kohaselt ei tule RahaPTS § 41 lg-s 1 sätestatud kohustatud isikut käsitada üksnes RahaPTS § 3 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikutena, vaid kohustatud isik RahaPTS tähenduses võib ka olla isik, kes oma tegevuse ja tehingute kaudu on hõlmatud kohustatud isiku mõistega RahaPTS tähenduses. RAB on oma 29.07.2015 vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et on menetluse algusest saadik olnud positsioonil, et kaebaja näol on tegemist kohustatud isikuga RahaPTS tähenduses ning seda on tõendanud kaebaja enda käitumine. Aktiivne menetlus piirangu seadmisega algas 08.10.
  1. Majandustegevuse registri andmetel oli kaebajal finantsteenuste osutamiseks vajalikud registreeringud, millega ta ise tunnistas ennast seaduse kohustatud subjektiks, olemas alates 15.10.
  2. Kaebaja on esitanud RAB-ile üle 90 teate sularahatehingute kohta, mis ületavad RahaPTS § 32 lg-s 3 toodud piirnormi ning mis on esitatud seaduse kohustatud subjektina, finantsteenuste osutajana. Saadetud teadetes esinenud tehingute sisu ei erine RAB poolt kontrolltoimiku nr 1302283 raames kontrollitud tehingute sisust. Niisiis on põhjendatud RAB seisukoht, et kaebaja oli ka vaidlustatud haldusakti andmise hetkel RahaPTS mõttes kohustatud subjektiks.
  3. Seisukohta, et RahaPTS kohustatud subjektid määratletakse mitte vastava tegevusloa või registreeringu olemasolu, vaid tehingute sisu järgi, on kinnitanud Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-75-
  4. Selle otsuse p-s 23 on Riigikohus sedastanud: „Järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutus teabe nõudmiseks saab hõlmata teavet, mis seondub järelevalvemenetluse eesmärgiga ning mille puhul on mõistlikult eeldatav, et isik seda valdab. Ettekirjutuse vormis esitatud teabenõue on vaieldamatult koormav haldusakt. Samas ei ole teabe küsimise mõju isikule üldjuhul intensiivne. Vaidlustatud ettekirjutuses nõutud teave seondub nii isiku määratlemisega kohustatud isikuna kui ka ettekirjutuse adressaadile kui potentsiaalsele kohustatud isikule kehtestatud nõuete täitmise kontrollimisega.“ Samad põhimõtted on kohaldatavad ka praeguses asjas. Taunitav on, et RAB kaevatud ettekirjutus on oma õigusliku aluse osas olnud niivõrd ebaselge (viidatud on nii RahaPTS § 41 lg-tele 1, 2 kui ka 4), kuid ainuüksi see ei saa kaasa tuua ettekirjutuse tühistamist. Ettekirjutus oli muus osas selge ja täidetav, mida näitab kasvõi asjaolu, et RAB kinnitusel on ettekirjutus selle adressaadi poolt täidetud ning mingeid pretensioone selles osas RAB kaebaja suhtes ei oma. Kaebaja vastupidised väited on ringkonnakohtu arvates otsitud.
  5. Enese mittesüüstamise privileegi seotuse kohta teabe saamiseks antava ettekirjutusega on Riigikohus oma 3-3-1-75-15 otsuse p-s 24 märkinud, et enese mittesüüstamise privileegile võib ettekirjutuse saaja tugineda teabe andmisest keeldumisel, mitte aga teabe nõudmise ettekirjutuse vaidlustamisel. Mittesüüstamise privileegi kasutamise võimalus ei tähenda, et teabe küsimine oleks iseenesest õigusvastane. Seetõttu ei mõjuta kaebaja väide ettekirjutuse õiguspärasusele antavat hinnangut ega ole selle vaidluse lahendamisel asjakohane. Ka kaebaja ülejäänud väited on asjakohatud ega anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
  6. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

PPA võimalikud menetluskulud jäävad

§ 109lg 1 alusel vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.