3-16-845/7

Haldusasi nr 3-16-845 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 11.05.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-16-845 Haldusasi Jalgrattaabi OÜ kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus Jalgrattaabi OÜ-le.
2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse peale võib kaebuse tagastamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Jalgrattaabi OÜ esitas 01.05.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 04.05.2016.a) Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevusele. Kaebaja ei ole rahul uurijate tegevusega, kes on toime pannud „uurimise umbejooksutamise katsed“, millega on talle tekitatud otsene kahju.
4. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5. Kohus saab esitatud kaebusest aru selliselt, et kaebaja eesmärgiks on nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Menetluskorra süütemenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks näeb ette 01.05.2015.a jõustunud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille kohaselt otsustab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle üldkohus (SKHS eelnõu seletuskiri, p. 2.3, kättesaadav http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f4eb3b6d-fc0b-4cc79452-98dc0db0e448/S%C3%BC%C3%BCteomenetluses%20tekitatud%20kahju%20h%C3%BCvi tamise%20seadus/). SKHS eelnõu seletuskirja kohaselt nähakse kahju hüvitamine ette kahe suure juhtumite grupi korral. Esimese grupi moodustavad juhtumid, mil isiku suhtes on kohaldatud süüteomenetluse meedet, mis intensiivselt riivas tema põhiõigust (vahistamine, kinnipidamine, ametikohalt kõrvaldamine, elukohast lahkumise keeld, vara arestimine), kuid mille talumise kohustus ei ole menetluse lõpptulemust arvestades proportsionaalne – eelkõige kui isik on õigeks mõistetud või lõpetatakse tema suhtes menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Hüvitamise õigust andva põhiõiguse riivena käsitletakse selle juhtumite grupi all ka ebamõistlikku menetlusaega. Teise grupi moodustavad juhtumid, mil menetleja (prokuratuur, uurimisorgan, väärteo kohtuväline menetleja) on süüliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja sellega põhjustanud isikule kahju. Eeltoodust lähtuvalt, kui kaebaja on seisukohal, et uurimisasutus on kriminaalmenetluse alustamata jätmisega või muul moel süüliselt rikkunud menetlusõiguse normi ning põhjustanud seeläbi kaebajale kahju, on tal õigus esitada taotlus kahju hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile või väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale SKHS
6. peatükis „Kahju hüvitamise menetlus“ sätestatud korras.
7. Kuivõrd seadus näeb esitatud kaebuse menetlemiseks ette teistsuguse menetluskorra, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.
8. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys