← Eesti

3-15-1126/24

Obsah (4)§ 155§ 46§ 152§ 124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1126 Haldu

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. EE esitas 21.06.2013 Haapsalu Linnavalitsusele kahju hüvitamise taotluse summas 3814 €.
  2. EE esitas 19.03.2014 Haapsalu Linnavolikogule kahju hüvitamise taotluse summas 5038,76 €, väites, et kukkus 24.05.2012 OÜ-le Revalconnect kuulunud kinnistul lahtisesse kaevu ja seeläbi tervisekahjustuse, mistõttu tekkis talle varalist ja mittevaralist kahju. Haapsalu linn jättis tegemata piisava järelevalve, et tagada ehitise ohutus.
  3. Haapsalu Linnavalitsuse 02.04.2014 kirjaga nr 16-1.4/1224 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Linnavalitsus märkis, et on ehitusjärelevalvet läbi viinud, nõude alus ja õiguslik põhjendus jäävad selgusetuks ning Pärnu Maakohtu 21.06.2013 otsuse nr 2-12-39771 kohaselt ei ole kahju tekkimine OÜ Revalconnect territooriumil tõendatud. 3-15-1126
  4. EE pöördus 08.04.2014, 21.05.2014 ja 23.05.2014 uuesti Haapsalu Linnavalitsuse poole sama nõudega. Haapsalu Linnavalitsus vastas 03.06.2014 kirjaga nr 21.2-7.1/1759, märkides, et on korduvalt esitanud seisukoha, et ei aktsepteeri kahjunõuet.
  5. EE esitas 14.08.2014 Pärnu Maakohtule riigi õigusabi taotluse (tsiviilasi nr 2-14-55959), millega taotletakse riigi õigusabi andmist muu hulgas Haapsalu linna poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks („Avalduse vormistamine ja esitamine halduskohtusse riigivastutuse seaduse rakendamiseks“).
  6. EE esitas 20.02.2015 Haapsalu Linnavalitsusele ja Haapsalu Linnavolikogule kahju hüvitamise taotluse summas 3510,27 €.
  7. Haapsalu Linnavalitsuse 23.03.2015 protokollilise otsuse nr 14 p-ga 2 peeti õigeks kahju mitte hüvitada.
  8. EE esitas 29.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Haapsalu Linnavalitsuse 23.03.2015 protokollilise otsuse nr 14 p 2, kui kohus leiab, et nimetatud otsus on haldusakt, mõista Haapsalu Linnavalitsuselt kaebaja EE kasuks välja kahjuhüvitis 3510,27 eurot ja kohustada Haapsalu Linnavalitsust tasuma kaebajale kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintressi 0,78 eurot päevas.
  9. Tallinna Halduskohtu 19.11.2015 määrusega loeti kaebus esitatuks kaebetähta rikkumisega ja anti kaebajale tähtaeg kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
  10. EE palus 10.12.2015 taotluses lugeda kaebus tähtaegseks või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebus on tähtaegne. Haapsalu Linnavalitsuse 02.04.2014 kirjast nähtub, et vastustaja ei pidanud seda pöördumist kahju hüvitamise taotluseks. Menetluses jäid välja selgitamata olulised asjaolud. Linnavalitsuse kirjad ei ole haldusaktid. Lähtuda tuleb kahju hüvitamise üldisest 3-aastasest tähtajast. Tähtaja ennistamist õigustavad vastustaja kirjades vaidlustamisviidete puudumine, kaebaja kogenematus õiguslikes küsimustes ja osapoolte vahel dialoogi pidamine, et leida tekkinud olukorrale lahendus.
  11. Tallinna Halduskohus jättis 18.02.2016 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas asja menetluse. Kaebaja pidi kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul Haapsalu Linnavalitsuse 03.06.2014 vastuse saamisest (seega hiljemalt 03.07.2014), millega jäeti kaebaja 19.03.2014 kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Ka eeldusel, et Haapsalu Linnavalitsuse vastus sellele pöördumisel ei olnud nõuetekohane, tuli kaebus esitada hiljemalt 03.07.2014 (30 päeva jooksul vastustajale taotluse lahendamiseks antud tähtaja möödumisest). Kaebaja 19.03.2014 pöördumine linnavolikogu esimehe poole oli kahju hüvitamise taotlus RVastS § 17 lg 1 tähenduses. Kohaldatav pole seetõttu

§ 46lg-s 4 sätestatud tähtaeg, vaid RVast

S § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg. Vastustaja asus õigesti seisukohale, et kaebaja järgnevate pöördumiste eesmärk ei erinenud 19.03.2014 taotluse eesmärgist. Ka juhul, kui 19.03.2014 avaldusele järgnenud taotlusi käsitada seda taotlust täpsustavatena, oli taotluse lahendamise viimane päev 23.07.2014 ning kaebetähtaeg möödus 22.08.2014. 2

(6)3-15-1126 Ekslik on väide, et kaebaja õiguskindlust on rikutud puuduliku menetluse läbiviimise tagajärjel. RVastS § 18 lg 2 seob kaebetähtaja kulgemise kahju hüvitamise taotluse haldusorganile esitamise korral sellise taotluse esitamisega. Tähtaeg ei sõltu sellest, kas või kuidas haldusorgan taotlusele reageerib. Tähtaja ennistamist saavad üldjuhul õigustada vaid objektiivsed takistused. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada. Vaidlustamisviite puudumine vastustaja 02.04.2014 ja 03.06.2014 otsustes ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on 02.10.2013 määruses haldusasjas nr 3-13-1012 leidnud, et HMS § 57 lg 3 ei reguleeri kahju hüvitamise taotluse lahendamist RVastS § 18 alusel ning RVastS § 18 lg 2 kohaselt saab kannatanu, kelle taotlus rahuldamata jäeti, pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudega, esitamata kaebust tema kahjunõude lahendamisel tehtud haldusorgani otsuse kui haldusakti peale. Isikul tuleb RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse läbimisel pöörduda menetluse tulemusega mittenõustumise korral halduskohtusse RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ka siis, kui haldusorgan ei ole taotlusele üldse vastanud ega seega täitnud ka selgitamiskohustust edasikaebe korra osas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-428). Teatud juhtudel võib tähtaja ennistamiseks olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Kaebaja ei ole kohtuga suhtlemisel päris kogenematu (tegemist ei ole esmakordse kohtusse pöördumisega), lisaks ei ole tegemist kaebuse esitaja esmakordse kokkupuutega halduskohtumenetlusega (kaebaja on olnud menetlusosalise esindajaks haldusasjas nr 3-08-135). Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2009 määruse kohtuasjas nr 3-3-1-75-08 p-s 17 asunud seisukohale, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi ning vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kaebetähtaja jooksul esitas kaebaja maakohtule riigi õigusabi taotluse, millest nähtub muu hulgas selge soov esitada kaebus halduskohtule Haapsalu Linnavalitsuse poolt ehitusjärelevalve mitteteostamise tagajärjel kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse alusel. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi usutavat põhjust, mis takistanuks tal esitada kaebetähtaja järgimiseks kohtule esialgne kaebus vastavalt enda oskustele ja võimetele ning seda hiljem advokaadi abiga täiendada. Pärnu Maakohtule 14.08.2014 esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt sai kaebaja aru kahju hüvitamise kaebuse esitamise vajadusest. Kaebuse esitamist ei saa mõistlikult eeldada muu hulgas juhul, kui kaebaja on asunud oma õigusi kaitsma muul moel ning tal on põhjendatud lootus, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida või see heastada teisel teel kui kaebusega kohtu poole pöördudes. Põhimõtteliselt võib seega pooltevaheline kohtuvälise kompromissi otsimine olla tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, ent seda üksnes juhul, kui kaebuse esitajal oli selliste läbirääkimiste kulgu arvestades põhjust kohtuvälise lahenduse leidmist eeldada või vähemalt mõistlikult loota. Selleks oleks põhjust vaid juhul, kui haldusorgan on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel väljendanud põhimõtteliselt nõusolekut kahju hüvitada. Kaebaja ei ole sellist asjaolu praegusel juhul tõendanud. Kaebajat teavitati 03.06.2014, et vastustaja tema vastu esitatud kahjunõuet ei aktsepteeri. Eitav vastus ei saanud kuidagi kaebajat eksitada ja tähtaegset kohtusse pöördumist takistada. Seega pidi kaebaja olema juba hiljemalt juunis 2014. a teadlik sellest, et vastustaja kahju hüvitama ei asu. Vastustaja on 17.12.2014 seisukohas kinnitanud, et kaebaja ja vastustaja vahel ei ole peale 03.06.2014 vastustaja poolt saadetud vastust olnud mingitki dialoogi või arutelu kahjunõude osas. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. 3
(6)3-15-1126 Kaebus on seega esitatud tähtaega rikkudes ning mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

  1. EE esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Halduskohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES
  2. EE palub 05.03.2016 määruskaebuses (täiendatud 07.03.2016, 31.03.2016, 04.04.2016 ja 21.04.2016) halduskohtu 18.02.2016 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja pöördus korduvalt Haapsalu linna poole lahenduse leidmiseks. Terve aja kuni kahju hüvitamise nõude esitamiseni 20.02.2015 toimusid kaebaja ja Haapsalu linna vahel läbirääkimised kahju hüvitamiseks. Kaebaja esitas kohe pärast linnavalitsuselt eitava vastuse saamist oma vastuväited. Linnavalitsus leidis, et küsimusega peaks tegelema linnavolikogu. Puhkuste perioodil ei olnud võimalik küsimusega tegeleda, sest vajalik oli ekspertide kaasamine. Volikogu sügisene töö oli seotud eelarvearuteludega ning seetõttu lahendati küsimus
  3. a veebruaris. Linnal puudus ehitusjärelevalvega tegelenud ametnik ning pidevalt arutati võimalusi lahendise leidmiseks. Õiguskantsler juhtis vastustaja tähelepanu vajadusele vastata kirjalikult ja korrektselt. Haapsalu Linnavalitsuse 03.06.2014 kirja ei saa pidada keelduvaks otsuseks, sest linnavalitsus ei saanud enda väitel ka ise aru, millisele taotlusele ta vastab. Vastustaja ei ole teinud analüüsi ega põhjendanud oma seisukohti. Kui vastustaja oleks keeldunud kahjunõude rahuldamisest, ei oleks volikogu komisjonis 23.03.2015 läbi viidud hääletust.
  4. Haapsalu linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ja vastustaja ei ole kahju hüvitamise nõude osas 03.06.2014–20.02.2015 läbirääkimisi pidanud. Mõne volikogu liikme poolt läbirääkimiste pidamist ei saa samastada linnaga läbirääkimiste pidamisega. Läbirääkimiste pidamise kohta tuli tõendid esitada kaebetähtaja ennistamise taotluses. Määruskaebuse esitamisel ei ole lubatud tõendeid enam esitada, sest neid oli võimalik esitada varem. Esitatud kinnitused ei ole lubatavad tõendid ka TsMS § 251–305 kohaselt. Määruskaebuse esitaja väited muudes menetlustes vastustaja poolt talle pandud kohustuste rikkumise kohta ei ole asjassepuutuvad ega õiged. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 18.02.2016 määrus muutmata.
  6. EE 19.03.2014 kirjas Haapsalu Linnavolikogule palutakse abi tekkinud olukorra lahendamisel, seejuures pakuti lahendusena, et Haapsalu linn tasub kaebaja kohtukulud 1579,96 € ja õnnetusega tekitatud kahju 3461,80 €. Haapsalu Linnavalitsuse 02.04.2014 vastuses märgiti, et linnavalitsus ei näe võimalust EE pöördumises esitatud nõuet kohtukulude kompenseerimiseks ja kahju hüvitamiseks täita. Seda otsustust ei ole võimalik mõista teisiti kui 4

(6)3-15-1126 kahjunõude rahuldamata jätmisena. Tähtsust ei oma, milliseid asjaolusid vastustaja kahju hüvitamise taotlust lahendades tuvastas või kas taotluse rahuldamata jätmist oli nõuetekohaselt põhjendatud. Halduskohus luges kaebetähtaja kulgema hakkamise hiliseimaks ajaks Haapsalu Linnavalitsuse 03.06.2014 kirja kättesaamise aja. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja 08.04.2014–23.05.2014 esitatud pöördumisi ei ole võimalik mõista teisiti kui kahjunõudena. Neis on üksikasjalikult kirjeldatud kahju tekitanud sündmust, kaebajale kahju tekkimist ja selle suurust, vastustaja väidetavalt õigusvastast käitumist ja põhjuslikku seost vastustaja käitumise ja kaebajale kahju tekkimise vahel. 03.06.2014 vastusest nähtub, et linnavalitsus ei aktsepteeri kahjunõuet ning ei maksa küsitud summat. Kaebetähtaeg ei saanud hakata kulgema hiljem kui 03.06.2014 kirja kättesaamisest. Vastustaja kirjast ei saa järeldada, et kahju hüvitamise taotluse läbivaatamist jätkatakse.
  1. Kaebaja pöördus Pärnu Maakohtusse riigi õigusabi taotlusega, milles sisaldus kahju hüvitamise nõue, 14.08.2014, seega enam kui 30 päeva pärast 02.04.2014 kirja ja 03.06.2014 kirja kättetoimetamist.
  2. RVastS § 18 lg 2 ei sätesta vaidemenetluse või analoogse menetluse läbiviimist haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise järel enne halduskohtusse pöördumist. Kaebajal tuli esitada kaebus vastustaja kirja, millega keelduti kahjunõude rahuldamisest, saamise järel 30 päeva jooksul.
  3. Halduskohus jättis õigesti rahuldamata ka kaebetähtaja ennistamise taotluse. Põhimõtteliselt võib õigustada kaebetähtaja ennistamist kohtuvälise lahenduse saamise lootus. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 15.11.2004 määruses asjas nr 3-3-1-58-04 (p 12), et katsed kasutada kohtuvälise õiguskaitse abinõusid ei saa kaasa tuua kaebuse esitamise tähtaja ennistamist olukorras, kus täitevvõim kohtuvälise lahenduse otsimisel ei viinud haldusakti adressaate eksitusse või ei andnud neile mõistlikku lootust lahendada olukord kohtuväliselt. Praegusel juhul ei nähtu tõenditest, et kaebajat oleks kaebetähtaja kulgema hakkamise ja Pärnu Maakohtusse riigi õigusabi taotluse esitamise vahel eksitatud või talle antud lootust kahjunõue vähemalt osaliselt rahuldada. Tõendid kinnitavad küll kaebaja poolt kohe pärast 03.06.2014 kirja saamist asja edasise arutamise taotluse esitamist ja volikogu kaks liiget kinnitasid ka edasiste läbirääkimiste pidamist, ent ringkonnakohtu arvates ei tõenda need veenvalt, et Haapsalu Linnavalitsus või Haapsalu Linnavolikogu oleks teinud mingeid menetlustoiminguid, millest saanuks järeldada, et kahju hüvitamise nõue võidakse rahuldada. Haapsalu Linnavolikogu esimehe 22.03.2016 teatest nähtub, et kaebaja ei ole linnavolikogu poole juunis, juulis ega augustis 2014 kahju hüvitamise nõudele kohtuvälise lahenduse leidmise eesmärgil pöördunud ning linnavolikogu ei ole pidanud kaebajaga läbirääkimisi ega volitanud ka ühtegi linnavolikogu liiget seda tegema. VM selgitusest („Vastused EK küsimustele“) nähtub, et arutelu toimus vahetult pärast kukkumist – see leidis aset juba
  4. a kevadel – ning otsustamine jäeti sügisesse. Volikogu liikmete omavaheliste arutelude toimumist, linnavalitsuse ametnike omavaheliste arutelude toimumist ega volikogu liikmete arutelusid abilinnapea PV-ga, kes ise eitab mistahes läbirääkimiste pidamist, ei saa pidada selliseks lootuse andmiseks kahju hüvitamise nõude kohtuväliseks rahuldamiseks, et see õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Mõne linnavolikogu liikme poolt küsimuse arutamine kaebajaga või teiste volikogu liikmetega ei ole piisav, et õigustada kaebetähtaja ennistamist. Volikogu ei ole ka mitte mõnes komisjonis küsimust vaadeldaval perioodil arutanud, mõnda volikogu liiget läbirääkimiste pidamiseks volitanud ega teinud otsust kahjunõue uuesti läbi vaadata. Vallavalitsuses kahjunõude uue arutamise kohta puuduvad usaldusväärsed tõendid. Ühtegi tõendit selle kohta, et haldusesiseselt oleks koostatud dokumente, mis kahju hüvitamise taotluse rahuldamist põhjendatuks peavad, või oleks kaebajale selliseid kirju koostatud või planeeritud taotluse peatset läbivaatamist, pooled kohtule ei ole esitanud. 5
(6)3-15-1126 20. Mõistlik isik ei saa jääda ootama, et kahjunõude rahuldamata jätmise korral edasiste arutelude toimumine päädiks kahju hüvitamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, mis puudutavad kahjunõude kohta tehtud otsustes vaidlustamisviite puudumist. Seetõttu ei ole kaebetähtaja ennistamiseks põhjust. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.