← Eesti

3-15-3162/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3162 Haldusasi IA kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – IA Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 01.03.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus IA määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta IA määruskaebus rahuldamata.
  3. Muuta Tallinna Halduskohtu 01.03.2016 määruse haldusasjas nr 3-15-3162 resolutsiooni p 1 ning jätta IA kaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. IA esitas 17.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju väljamõistmiseks seoses sellega, et ajavahemikul 23.01.2012-17.02.2012 kartserikambrites nr 73 ja nr 74 viibides tekkis talle külma tõttu ajutine tervisekahju. Tervisekahju seisnes selles, et kaebajal oli külm ning ta ei saanud seetõttu öösel magada ja pidi magama päeval. Kaebaja käed ja jalad külmetasid, ta pidi terve ööpäev olema riietes, mistõttu nahk sügeles. Tallinna Vangla oli eelnevalt jätnud 07.12.2015 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna tervisekahju tekkimise kohta tõendid puuduvad ja selle tekkimine ei ole usutav; külma tundmise ja lisateki puudumise tõttu on kaebajale hüvitis kohtu poolt välja mõistetud. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse käiguta 19.01.2016 määrusega, kus leidis, et vangla 07.12.2015 vastusest kahju hüvitamise taotlusele ja haldusasjast nr 3-13-238 nähtub, et kaebaja esitas juba 10.08.2012 vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses 3-15-3162 sellega, et ta viibis 22.01.2012-24.01.2012 kartserikambris nr 73 ja 24.01.2012-17.02.2012 kartserikambris nr 74 tingimustes (külm), mis alandasid tema inimväärikust. Lisatekki kaebajale ei väljastatud. Tallinna Vangla tunnistas 29.01.2013 otsusega nr 5-18/33313-6 lisateki hilinemisega väljastamise õigusvastaseks, kuid leidis, et kaebaja inimväärikust ei alandatud ning jättis kahjunõude rahuldamata. Kaebaja esitas 04.03.2013 kaebuse halduskohtule (haldusasi nr 3-13-238). Tallinna Halduskohtu 30.04.2013 otsusega jäeti kaebus tervisekahju tekkimise osas läbi vaatamata, kuna kaebaja ei olnud läbinud kohtueelset menetlust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.11.2013 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja oleks pidanud tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude vanglale esitama juba 10.08.2012, sest siis oli kaebajale selge, et kahju on tekkinud, või siis oleks pidanud selle esitama hiljemalt 10.08.2015 (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3). Kaebaja esitas nõude alles 07.12.2015, seega kaebetähtaega rikkudes. Halduskohus andis kaebajale võimaluse esitada tähtaja ennistamise taotlus. IA esitas 27.01.2016 tähtaja ennistamise taotluse, märkides, et ta sai alles
  5. a lõpus aru, et asi nr 3-13-238 ei ole lõpuni lahendatud. Tallinna Vangla palus jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Väidetav tervisekahju pidi kaebajale teatavaks saama hiljemalt kartserikaristuse ärakandmisel 17.02.2012 ning sellest ajast hakkas kulgema 3-aastane kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg.
  6. Tallinna Halduskohus jättis 01.03.2016 määrusega tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et eelnevalt on esitatud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotlus vanglale. Tegemist on kohustusliku kohtuvälise menetlusega. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kanntanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seoses vaidlusalusel perioodil kartserikambrites viibimisega esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse vanglale juba 10.08.2012, väites külma tõttu inimväärikuse alandamist. Vangla tunnistas oma eksimust lisateki väljastamata jätmisega seoses, kuid jättis rahalise hüvitise välja mõistmata. Tallinna Halduskohtu 30.04.2013 otsusega haldusasjas nr 3-13-238 jäeti kaebus tervisekahju puudutavas osas läbi vaatamata, sest kohtueelne menetlus oli läbimata. Kaebaja sai tervise kahjustamisest tuleneva mittevaralise kahju nõude esitada vanglale koos inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega, s.o hiljemalt 10.08.
  7. Juba siis oli kaebajal tekkinud veendumus kahju tekitamisest. Tarbetu on tuvastada, kas kaebaja oli väidetava kahju tekkimisest teadlik veelgi varem. Kaebaja sai seega vanglale kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt esitada kuni 10.08.2015 ning 07.12.2015 esitatud nõue ei ole tähtaegne. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks tähtaeg mööda lasti. Asjakohatu on selgitus, et kaebajale selgus alles
  8. a lõpus, et tema asja ei lahendatud haldusasja nr 313-238 raames lõpuni. Kaebuses märgitud kahju tekkimine pidi olema kaebajale tuntav vahetult, mitte selguma aastaid hiljem. 2

(3)3-15-3162 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. IA palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 01.03.2016 määrus tühistada ja kaebetähtaeg ennistada. Tallinna Halduskohus märkis määruses ebaõigesti, et kaebaja viibis kartseris kuni 27.01.2012, õige kuupäev on 17.02.
  2. Ka haldusasjas nr 3-13-238 on märgitud kuupäev 17.02.
  3. Kartserikambris oli külm täisriietuses ja kahe tekiga. Kaebajal on tuvastatud puue (spetsiifiline käitumishäire), mis avastati 21.01.2015 kriminaalasja nr 1-15-1007 raames. Enne seda kaebaja arvas, et ta on terve. Mitmete dokumentidega on tuvastatud, et vaidlusalused kartserikambrid ei vastanud nõuetele ning alandasid kinnipeetavaid. Haldusasjas nr 3-13-238 mõisteti kaebajale välja vaid 24 eurot, mis ei ole piisav. Kaebaja ei olnud kindel, kas kartseri olmetingimused vastavad nõutele, mittevastavus tuvastati alles hiljem.
  4. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti leidnud, et kahju hüvitamise taotlus oli vanglale esitatud hilinemisega. Vastava taotluse esitas kaebaja vanglale 06.10.
  6. Ringkonnakohus leiab, et tervisekahju, mida kaebaja kirjeldab (külmetamine, magamatus ja naha sügelemine) pidi ilmnema kohe kartserikaristuse kandmise ajal ja kahjunõude esitamise 3-aastane tähtaeg hakkas kulgema kartserist vabanemise järgselt, s.o 17.02.
  7. Isegi juhul, kui lähtuda halduskohtu käsitlusest, et kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema 10.08.2012, mil kaebaja esitas samade faktiliste asjaolude põhjal mittevaralise kahju hüvitamise nõude inimväärikuse alandamise tõttu, on 06.10.2015 taotlus esitatud hilinemisega. Kaebaja poolt esile toodud asjaolud ei ole tähtaja ennistamise aluseks. Mittevaralise kahju esinemine ei saanud kaebajale selguda erinevatest raportitest või analüüsidest, samuti mitte tal käitumishäire diagnoosimise järgselt. Samuti ei lükkunud tähtaja kulgema hakkamine edasi põhjusel, et haldusasjas nr 3-13-238 mõisteti kaebajale välja tema hinnangul liiga väike hüvitis.
  8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on menetluse vääralt lõpetanud HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kuna vanglale kahju hüvitamise nõude hilinenult esitamisel on kaebaja rikkunud kohustusliku kohtueelse menetluse korda, oleks kaebus tulnud jätta läbi vaatamata vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 4 ja § 151 lg 1 p-le
  9. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.