← Eesti

3-13-1886/91

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 175§ 118§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2016. a, Tallinn

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus 3-13-1886 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. KL (sündinud XX.XX.XXXX) omandas 25.11.2009 korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepinguga (I kd tl 56p-66) Harjumaa Tallinna linn XXX asuva korteriomandi hinnaga 1 010 000 krooni.
  2. KL ema EE esitas 06.05.2010 Mustamäe Linnaosa Valitsusele (LOV) avalduse (I kd, tl 53), milles palus anda luba XXX asuva korteri müümiseks või vahetamiseks. Avalduses märgiti, et korter on ostetud EE raha eest ning müügist saadud raha eest soovib avaldaja soetada samaväärse elamispinna Mustamäe või Õismäe piirkonnas, kus asuvad sügisest õppima tema lapsed. Avaldusest nähtub, et EE kardab enda ja oma laste turvalisuse pärast, kuna elab endise mehe HL, kes viibib kinnipidamisasutuses, ahistamise ja vaimse terrori all. KL 05.05.2010 allkirjastatud avalduses Mustamäe LOV-le on märgitud, et: „Annan enda emale EE-le loa teha korteriga XXX kõiki vajaminevaid tehinguid, mida ta otstarbekaks peab (vahetus, müük ja üürile andmine). Tema ei kahjusta nendega minu huve. Eesmärk on soetada paremasse kohta uus kodu ja koolile lähemale.“ Avaldusele on 06.05.2010 lisatud märge „Olen nõus, et ema müüb mulle kuuluva korteri XXX“ (I kd tl 66p).
  3. Mustamäe linnaosa vanema 11.05.2010 korraldusega nr 1-1/230 „Vanemale loetletud tehinguks loa andmine“ (I kd tl 153) anti KL seaduslikule esindajale EE-le alaealisele kuuluva vara, milleks on korteriomand Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXXX) müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise luba tingimusel, et müügist saadud tulu eest soetatakse lapse nimele samaväärne elamispind (p 1). Korralduse p-s 2 märgiti, et eluaseme müük on vajalik EE ja laste kaitseks, kuna antud korteri läheduses elab KL isa vend, kelle vahendusel püüab kinnipidamisasutuses viibiv HL oma endist naist ja lapsi terroriseerida.
  4. Kuna Mustamäe linnaosa vanema 11.05.2010 korraldus nr 1-1/230 ei puudutanud müügiobjektiks olevat panipaika üldpinnaga 3,50 m2, esitas EE 24.05.2010 Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonnale uue avalduse (I kd tl 22), milles palus anda luba müüa XXX asuv ja avalduse esitaja lapse KL nimel olev korter. Avalduses märgiti, et müügist saadud raha eest soetatakse uus samaväärne elamispind KL nimele.
  5. Mustamäe linnaosa vanema 07.06.2010 korraldusega nr 1-1/277 „Vanemale loetletud tehinguteks loa andmine“ (I kd tl 24) tunnistati kehtetuks Mustamäe linnaosa vanema 11.05.2010 korraldus nr 1-1/230 (p 1) ning anti KL seaduslikule esindajale EE-le alaealisele kuuluva vara müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise luba tingimusel, et uus elamispind soetatakse KL nimele samaaegselt olemasoleva eluaseme müügiga või hoiustatakse müügist saadud tulu notari deposiidis ja kasutatakse raha lapsele uue eluaseme soetamisel (p 2). Korralduse p-s 4 märgiti, et eluaseme müük on vajalik EE ja laste kaitseks, kuna antud korteri läheduses elab KL isa vend, kelle vahendusel püüab kinnipidamisasutuses viibiv HL oma endist naist ja lapsi terroriseerida. Pere on pöördunud abi saamiseks politseisse ja prokuratuuri. 2

(11)3-13-1886
  1. KL (seaduslik esindaja EE) võõrandas 17.06.2010 korteriomandite müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingutega XXX korteriomandi hinnaga 1 250 000 krooni (I kd tl 25-27p). Sama kuupäeval omandas KL (seaduslik esindaja EE) Sakus XXX asuva korteriomandi hinnaga 1 020 000 krooni (I kd tl 177-181).
  2. Tartu Halduskohtu 18.06.2012 otsusega haldusasjas nr 3-11-2994 tunnistati õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse toimingud, millega HL ei kaasatud korteri XXX võõrandamiseks loa andmise menetlusse. Kohtuotsus on jõustunud.
  3. HL esitas 30.05.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks. Tartu Halduskohtu 10.09.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-1164 eraldati HL nõue (varalise kahju nõue summas 34 768 eurot, millele lisanduvad intressid 8% aastas) iseseisvasse menetlusse haldusasja numbriga 3-13-
  4. Tartu Halduskohtu 10.09.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-1886 anti eraldatud haldusasi nr 3-131886 kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule. Tartu Halduskohus leidis, et kaebajaks varalise kahju 34 768 eurot hüvitamise nõudes ei ole mitte HL, kes on Viru Vangla kinnipeetav, vaid tema kaebuse esitamise ajal alaealine poeg KL, kelle seaduslikuks esindajaks oli HL.
  5. KL esitas vastuseks Tallinna Halduskohtu kohtunõudele 10.06.2014 kaebuse täpsustuse (I kd tl 94-95p; täiendatud 16.12.2015, II kd tl 130-135), milles taotles Mustamäe LOV tekitatud varalise kahju summas 34 768 eurot hüvitamist ja viivise väljamõistmist. Mustamäe linnaosa vanema 07.06.2010 korralduse nr 1-1/277 väljaandmisega on KL-le tekitatud varaline kahju seetõttu, et vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel väljastatud korralduse alusel võõrandati ilma igasuguse reaalse vajaduseta KL-le kuulunud XXX korter, ning soetati KL nimele uus madalama väärtusega korter. Kaebaja jäi ilma müüdud ja ostetud korterite maksumuste vahest. Samaaegselt XXX korteri müügiga ostis EE aadressil XXX asuva korteri alaealise KL nimele. Ostu-müügi tehing sõlmiti notari juures. Kuna soetatud korter oli odavam müüdud korterist (vahe oli 495 000 krooni), siis tekkinud vahesumma kanti notari nõusolekul KL ema EE kontole, kes koos oma elukaaslase RM-ga selle ära kulutas. Kaebaja taotleb vastustajalt kahe kõnesoleva korteri hindade vahesumma hüvitamist, samuti viivise väljamõistmist. Enne Mustamäe LOV poole pöördumist üritas EE tehinguks luba saada Saku Vallavalitsuselt, aga sai sealt keelduva vastuse (Saku Vallavalitsuse 04.05.2010 korraldus nr 350, I kd tl 17 ja pöördel). Korralduse andmisel on Saku Vallavalitsus arvestanud lapse mõlema vanema seisukohtadega. Mustamäe LOV lähtus loa andmisel ainult ühe vanema, lapse ema soovist. Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 49 ega § 50 lg 2 ei sätesta sõnasõnalt, et alaealise varaga tehtavas tehingus peavad alaealist esindama mõlemad vanemad koos. Seadust saab tõlgendada selliselt, et kui on olemas eestkosteasutuse nõusolek vara võõrandamiseks, piisab tehingu tegemiseks sellest, kui last esindab notaris üks vanematest. Selline oli ka üldlevinud praktika analoogsete notariaalsete tehingute tegemisel enne 01.07.
  6. Eestkosteasutus pidi välja selgitama, kas tehing on vajalik ja vastab lapse huvidele, samuti peab eestkosteasutus määratlema piisava täpsusega tehingu tingimused, et vältida lapsele kahju tekkimist. PKS § 99 lg 1 p 1 eesmärgiks on tagada, et alaealisele kinnisvara võõrandamisega ei tekitataks kahju. Juhul, kui kinnisvara võõrandatakse eestkosteasutuse loas sätestatud tingimustel ja tehingu tagajärjel tekib kahju, siis on vastutav eestkosteasutus. Mustamäe LOV korralduses sätestati, et samaaegselt XXX korteri müügiga soetatakse uus korter või alternatiivselt hoiustatakse müügist saadud raha notari deposiidis. Seda ka tehti – samaaegselt korteri müügiga soetati Saku alevikus asuv korter. Seega notari tehing tehti ühel kahest alternatiivsetest võimalustest ning notaripoolne tehingu tõestamine ja tehingu 3
(11)3-13-1886 tingimused olid kooskõlas 07.06.2010 korralduses sätestatud tingimustega. Võimalik, et ettevaatamatusest jäeti uuest 07.06.2010 korraldusest samaväärse korteri nõue välja. See võimaldas aga korteri müügiraha kasutada odavama korter ostmiseks – korraldusega ei olnud välistatud juhtu, kui tekib vaheraha ühe korteri müügi ja teise korteri ostu vahel ja ei olnud sätestatud ka piiranguid võimaliku vaheraha kasutamisele. Sellised korralduse puudused võimaldasid lapse seaduslikul esindajal EE-l saada vaheraha enda arvele (raha oleks olnud EE käsutuses ka juhul, kui raha oleks kantud KL arvele – lapse seaduslikul esindajal on õigus lapse arve käsutamiseks). See lõi eeldused EE poolt vaheraha lapse huvidele mittevastavaks kulutamiseks ja sellega lapsele kahju tekkimiseks. Vahesumma kandmine EE kontole ei olnud vastuolus korralduse tingimustega, kuivõrd korraldus võimaldas raha kandmist ema kontole ja seega ka selle hilisemat raiskamist. Ilma korralduseta ei oleks kahju tekkimine olnud võimalik. Vastustaja, EE ja RM tekitasid kahju solidaarselt, solidaarse kahju tekitamise korral võib kahju hüvitamist nõuda igalt kahju tekitajalt. Vastustaja korraldus on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega – see oli asjaoluks, ilma milleta ei oleks olnud võimalik KL raha väärkasutus. Sarnasel seisukohal oli ka Tartu Halduskohus 18.06.2012 otsuses nr 3-11-
  1. Kohus leidis, et vastustaja toiming, millega jäeti HL kaasamata XXX korteri võõrandamise menetlusse, on õigusvastane ning selle tõttu on KL-le tekitatud oluline kahju.
  2. Tallinna linn palus 24.11.2014 kirjalikus vastuses (II kd tl 3-5; täiendatud 16.02.2015, II kd tl 141-143) jätta kaebus rahuldamata. XXX korteriomand võõrandati 17.06.2010 hinnaga 1 250 000 krooni. Samal päeval tõestatud lepinguga omandas KL XXX, XXX korteriomandi hinnaga 1 020 000 krooni. Tõendamata on kaebaja väited sellest, et Sakus asuv korteriomand maksis lepingus märgitust vähem ning seega tuleb tehingute vaheraha arvestada lepingusummade vahena. Vaidlust ei saa olla selles, et EE ja KL elasid ja kuuldavasti elavad seniajani perekonnana koos. Kaebaja poolt esitatud tõendid KL arveldusarvele tehtud ja EE arvelduskontolt tehtud kannetest ei tõenda, et korteriomandite ostu-müügitehingutest jäänud vaheraha ei kasutatud KL huvides või tema ülalpidamiseks. On ilmne, et ka alaealise kontol tuhandete kroonide või eurode olemasolul ei osta ta selle eest piima-leiba ega sooja söögi valmistamiseks vajalikke toiduaineid. Ka EE ütlused sellest, et tema tollane elukaaslane RM ei käinud tööl, ei maksnud arveid ega omanud rahalisi vahendeid, on tõendamata. Seadusandja ega täitevvõim ei ole määratlenud, kuidas peab alaealise vara võõrandamiseks loa andmise menetlus toimuma. Antud juhul on teada, et EE valetas KL vara võõrandamiseks loa saamise eesmärgil oma lastele, eksabikaasale, politseiprefektuurile, Saku Vallavalitsusele, Mustamäe LOV sotsiaaltöötajatele jne. Ehkki on teada, et Saku Vallavalitsus kohtus alaealise vara võõrandamiseks nõusoleku andmise menetluses KL-ga, ei tuvastanud ka vallaametnikud selles vestluses, et EE on asjaolude osas valetanud. Teada pole seegi, et HL kaasamine menetlusse oleks kahju ära hoidnud. Ka praeguse kohtumenetluse käigus ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et XXX asuv korter osteti HL äripartneri raha eest või et EE KL ülalpidamiseks vahendeid ei vajanud; et pere turvalisus ei vajanud lisameetmeid vmt. Lapse vara võõrandamiseks nõusoleku andmise menetlus on paljuski pelgalt tunnetuslik. Valdavalt on omavalitsus sunnitud lapsevanema poolt esitatud väidete õigsust eeldama. Kaebajale tekkinud kahju ei ole otseses põhjuslikus seoses KL korteriomandi võõrandamiseks loa andmisega Mustamäe LOV poolt. PKS §-st 49 ja § 50 lg-st 2 tulenevalt oleks pidanud notar kaasama alaealise varaga tehtavate tehingute tõestamiseks nii HL kui EE. Kuna notar HL tehingutesse ei kaasanud, on KL-le tekkinud kahju põhjustatud pigem notari tegevusest. 4
(11)3-13-1886 Lisaks ei sisaldanud 07.06.2010 korraldus regulatsiooni juhuks, kui tehingutest tekib vaheraha. Antud olukorras puudus seega notaril õigus kanda tehingust tekkivaid rahalisi vahendeid EE arvelduskontole. Notar oleks pidanud hoiustama kõnealuse summa oma deposiitarvel seniks, kuni sellega seonduvad korraldused antakse. Samas rikkus EE PKS § 50 lg-s 2 toodud kohustusi ning tekkinud kahju on ka tema tegevusega otseses põhjuslikus seoses. HL menetlusse kaasamata jätmine Tallinna linna poolt ei tekitanud KL-le kahju vahetult ega vältimatult. Kahju ei tekkinud KL-le vahetult ja vältimatult ka notari tegevusest. Asjas ei ole tõendatud, et KL-le on üldse kahju tekkinud. Kui kahju siiski on tekkinud, siis on sellega otseselt ja vahetult seotud üksnes EE, kelle teadlik tegutsemine vastab karistusseadustiku §-s 209 sätestatud kelmuse, §-s 2172 sätestatud usalduse kuritarvitamise ja §-s 201 sätestatud omastamise tunnustele. Välistada ei saa ka võimalust, et kahjunõue on n-ö konstrueeritud. EE ja HL abielu lahutati juba 24.10.2006 ja neist kumbki tunnistajana andis mõista, et sellega nende suhe ka lõppes. Samas, nähtuvalt Tartu Halduskohtu 29.03.2012 otsusest asjas nr 3-11-1772 ja Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2013 otsusest asjas nr 3-11-1772, on EE koos lastega käinud pikaajalisel kokkusaamisel HL-ga ka veel
  1. a novembris, misjärel HL asus vanglat suhete purunemises süüdistama. HL ei astunud ka pärast tehingutest teadasaamist samme nendest taganemiseks ega esitanud kuriteoteadet EE ega RM tegevuse suhtes.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 20.03.2015 otsusega (parandatud 20.03.2015 määrusega) KL kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Mustamäe LOV andis loa tol ajal alaealisele KL-le kuuluva korteriomandi müügiks lapse emale EE-le kui alaealise seaduslikule esindajale, millest tulenevalt EE võis müüa korteri ning müügist saadud raha eest samaaegselt osta KL nimele uue korteri või siis notar hoiustab müügist saadud tulu notari deposiidis ning raha kasutatakse lapsele uue eluaseme soetamiseks. Kuna jutt käis samaväärsest korterist, millest EE sai adekvaatselt aru, siis ei hakatud muid variante loa andmise korraldusse sisse kirjutama, kuna muid võimalusi ei olnud korralduse andmise hetkel võimalik ette näha. Vaheraha tekkimise võimalust ei saanud ette teada, seega ei olnud vastustajal ka võimalik sätestada korralduses tingimused, kus vaheraha raiskamine oleks olnud välistatud. Vastustaja ei ole loonud tingimusi, võimaldamaks EE-l kulutada vaheraha lapse huvidele mittevastavalt. Haldusorgan eeldas õigustatult, et alaealise õigused ja huvid saavad tehingu tegemisel kaitstud tema seadusliku esindaja (ema) kaudu. Vastustajal ei olnud põhjust kahelda lapse ema heauskses käitumises oma lapse vara käsutamisel, kui otsustas anda alaealise seaduslikule esindajale loa lapse vara müügiks. Edasine tehing (uue korteri ost) enam vastustajat ei puudutanud. Kuna uue korteri ostutehing vormistati notari juures, siis oli notar see isik, kes pidi kontrollima, et lapse õigused saaksid tehingu tegemisel kaitstud. Notar ei pidanud olukorda, kus tehingute tulemusel tekkis vaheraha, tavatuks ning pidas võimalikuks ilma kohaliku omavalitsuse loata kanda vahesumma lapse ema kontole, mitte jätta see notari deposiiti hoiule uute asjaolude väljaselgitamiseni. Notar oli teadlik sellest, et lapse isalt ei ole nõusolekut tehingu tegemiseks küsitud, kuna vastav dokument puudus, samas ei pidanud notar vajalikuks ise pöörduda lapse isa poole nõusoleku saamiseks või kohaliku omavalitsuse poole isalt nõusoleku küsimiseks. Alaealise lapse vara käsutamiseks peaks küsima mõlema vanema nõusolekut, elimineerides sellega lapse õiguste ja huvide kahjustamise võimalikkuse. Notar ei teavitanud sotsiaalhoolekande osakonda tekkinud olukorrast, mis väljus antud loa piiridest. Notar oleks pidanud teavitama kohalikku omavalitsust ning küsima nende seisukohta vaheraha osas, kuna 5
(11)3-13-1886 loa andmise korralduses sellest juttu ei olnud, ning kandma vahesumma notari deposiiti asja lahendamiseni. Kohus nõustub vastustaja väitega, et ei saa öelda, kas HL kaasamine menetlusse oleks kahju ära hoidnud. Käesoleva juhtumi puhul ei saa üheselt väita, et HL kaasamine oleks viinud teistsuguse sisuga korralduse andmiseni ning müügitehinguks loa andmisest keeldumiseni. Menetleja eeldas heas usus, et lapse ema räägib tõtt ning tehinguks loa andmine on hädavajalik nii lapsele endale kui ka tema perele. Menetlejale (KK) tundusid põhjendused usutavad, seega ta neid üle kontrollima ei hakanud, mida ta kinnitas ka kohtus. Vaidlustatud müügitehinguks loa andmise korraldus ei ole põhjuslikus seoses väidetava kahju tekkimisega. Korralduses ei ole seatud tingimusi uue korteri ostmiseks, s.t milline peab olema omandatav korter (millises hinnaklassis, kui suur jms), kuna seda ei ole hoolekandeasutus pädev määratlema. Väidetav kahju on tekkinud mitte korteri müügist, vaid seoses uue korteri ostuga, mis oli odavam müüdud korterist. Sellest tekkinud vahesumma, mis oleks pidanud antud juhul minema notari deposiiti asjaolude väljaselgitamiseni, kanti notari nõusolekul lapse ema kontole, mis võimaldas emal lapsele kuuluvat raha piiramatult ja oma huvides kasutada, mida kinnitavad käesolevas asjas kogutud nii suulised kui kirjalikud tõendid. Vastustaja ei ole andnud luba eelkirjeldatud tegevuseks. Seega puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks ning vastustajalt kaebaja kasuks varalise kahju väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. KL palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.03.2015 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, ning kui kohus leiab, et see on täiendavalt vajalik, siis tuvastada vaidlustatud korralduse õigusvastasus. Kaebaja jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohus ei ole tuvastatud asjaolude osas otsust piisavalt põhjendanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole piisavalt jälgitav. Põhjusliku seose hindamisel tuleb vaadelda vastustaja õigusvastast tegevust tervikuna (s.t korralduse andmise eelsel ja järgsel ajal).
  2. a kevadel-suvel puudus reaalne vajadus tol hetkel 13-aastase kaebaja korteri võõrandamiseks. Vastustaja poolt läbi viidud puudulik haldusmenetlus tõi kaasa ebaõige haldusakti, millega anti luba korteri müügiks ja edasine tekkinud kahju on vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärg. Vastustaja õigusvastane tegevus (tegevusetus) oli mitme-etapiline, kus üks õigusvastane samm viis teiseni. Kahju ei oleks tekkinud või oleks see väiksem, kui vastustaja oleks menetluse käigus lõpetanud õigusvastase tegevuse. Kohus ei ole neid asjaolusid hinnanud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei pea arvestama Tartu Halduskohtu 18.06.2012 otsusega nr 3-11-2994, millega tunnistati õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse toimingud, millega HL ei kaasatud korteri võõrandamiseks loa andmise menetlusse ning millega vastustaja keeldus teabenõudele vastamast. Nimetatud otsuses tuvastati, et vastustaja tegevus korteri võõrandamiseks loa andmisel oli õigusvastane. Kohus leidis ka, et kaebajale on tekitatud sellega kahju. Seega on tuvastatud riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 7 sätestatud eeldused kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et Tallinna korteri müük oli vajalik ja XXX korteri ost oli kaebaja teadlik valik. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud tunnistaja KK ütlustega, mille kohaselt kaebaja ema avaldas, et tal on uus elukaaslane ja ta soovib elamistingimusi parandada. See asjaolu viitab, et loa andmisel ei lähtutud lapse huvidest. 6
(11)3-13-1886 Kaebaja elamistingimusi ei olnud vaja parandada, sest kaebaja elas alates
  1. a-st ning vaidlusaluste tehingute sooritamise ajal Sakus koos venna ja emaga kaebaja vanaemale kuuluvas kõigi mugavustega korteris, kus 2006-
  2. a-l oli tehtud remont. Kaebaja oleks võinud seal elada kooli lõpetamiseni. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et vastustaja ametnik võis eeldada EE heausksust ja ei pidanudki tegema täiendavaid toiminguid korteri müügi vajaduse välja selgitamiseks. Esinesid asjaolud, mida pidi kontrollima ja mis võisid tekitada kahtlust. EE kinnitas, et elati üüritud korteris. Vastustaja ei pidanud vajalikuks kaebaja elamistingimusi kontrollida ning jäi tuvastamata, et kaebajal oli võimalik tasuta kasutada heas korras kaebaja vanaemale kuulunud korterit. Vastustajale oli teada, et kaebaja ja tema ema elukoht oli XXXX. Arusaamatu on, kuidas sai sellisel juhul olla häiriv kaebaja onu elamine XXX korteris. EE 06.05.2010 avaldus on võrreldes hilisemate andmetega vastuoluline – välja on toodud, et politseist pole ta abi saanud ja soovib osta korterit Õismäele või Mustamäele, samas kui KL soovis koolis käia XXXX. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et vahesumma tekkimine ei saanud vastustajale olla ettenähtav. Vahesumma tekkimine oleks olnud välistatud, kui uude korraldusse oleks jäänud vana korralduse regulatsioon, mille kohaselt ostetav korter pidi olema samaväärne müüdava korteriga. Põhjendamata on seisukoht, et kuna EE-l pidi olema adekvaatne arusaam ostetavast korterist, siis sellest piisab ja korralduses ei pea midagi täpsustama. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et notar pidi küsima mõlema vanema arvamust. Seda oleks pidanud tegema vastustaja, kui otsustas nõusoleku andmise korteri müügiks. Notar tegutses vastavalt vastustaja korralduses sätestatud tingimustele, vaheraha tekkimise võimaluse oleks pidanud korraldusega välistama. Tekitatud kahjuks on müüdud korterite hinnavahe, mida ei kulutatud kaebaja huvides 495 000 krooni ja tehingu kulud 49 000 krooni, kokku 544 000 krooni ehk 34 768 eurot. Kaebaja taotleb ka viivise välja mõistmist kuni kahju hüvitamiseni tasumata summalt, kuid mitte üle 34 768 euro. Õiguslikult on tegemist viivitusintressiga. Kui kohus leiab, et intressi saab välja mõista muul õiguslikul alusel, siis palub kaebaja seda teha. Kaebaja palub

§ 175

alusel jõustunud otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega ning mitte avaldada isikukoodi ja muid andmeid, mis võimaldaksid teda üheselt identifitseerida, samuti mitte avaldada andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada kaebaja eraelu puutumatust (sh kaebaja vanemate isikuandmed, andmed võõrandatud ja ostetud korterite kohta). Kuna kaebaja oli toimunud sündmuste ajal alaealine, palub kaebaja võimalusel kohtuotsust mitte avaldada või avaldada ainult otsuse resolutiivosa. 13. Tallinna linn palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohus on tuvastanud kõik olulised asjaolud ning kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme õigesti. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et Tartu Halduskohus on juba haldusasjas nr 3-11-2994 tuvastanud, et Tallinna linn on õigusvastaseks tuvastatud toimingutega tekitanud KLle olulist kahju. Tartu Halduskohus analüüsis vaid alaealisele kuulunud kinnisasja võõrandamise menetlust ega andnud hinnangut Tallinna linna toimingute ja väidetavalt tekitatud kahju vahelise põhjusliku seose kohta. Tõendamata on kaebaja väited, et Sakus asuv korteriomand maksis lepingus märgitust vähem ning seega on kahe tehingu vaheraha suuruseks 230 000 krooni ehk 14 699,68 eurot. 7

(11)3-13-1886 Kaebaja ei ole enda seadusliku esindaja kaudu teinud endast olenevat kahju ärahoidmiseks. EE oli RVastS tähenduses kannatanu seaduslikuks esindajaks ja oli kohustatud vältima kaebajale kahju tekkimist. Kohus on õigesti leidnud, et vaheraha tekkimise võimalust ei saanud vastustaja ette teada. Seda kinnitab ka EE avalduses toodud märge, et asemele soetatakse samaväärne korter. On ilmne, et kui kaebajale üldse kahju tekkis, on EE seadusliku esindajana tahtlikult või raskest ettevaatamatusest ise kahju kaebajale tekitanud. Kuigi uus korter soetati lapse huve silmas pidades Saku alevikku, siis EE konto väljavõttest nähtub, et uue korteri soetamisest järelejäänud raha ei ole täismahus kulutatud lapse huve arvestades. Seega ei ole EE heaperemehelikult käsutanud oma alaealise lapse vara, jättes ise tegemata kõik vajaliku kahju tekkimise ärahoidmiseks. Selline kahju ei kuulu RVastS alusel hüvitamisele. Müügitehinguks loa andmise korraldus ei ole põhjuslikus seoses väidetava kahju tekkimisega. Kuigi vastustaja möönab, et kaebajale võis tekkida kahju kahe korteri müügist saadud vaheraha kulutamisel EE poolt, siis vastustaja ei ole loonud tingimusi, võimaldamaks EE-l kulutada vaheraha lapse huvidele mittevastavalt. Vastustaja sai anda vaid nõusoleku eestkostetava kinnisasja võõrandamiseks. Seega sai väidetav kahju tekkida üksnes seoses uue korteri ostuga, mis oli müüdud korterist odavam ning mille tulemusena tekkis vaheraha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. KL apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, sest halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et Mustamäe LOV 07.06.2010 korralduse ja tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Ringkonnakohus lisab sellele seisukohale täiendavalt, et isegi kui möönda põhjusliku seose olemasolu, tuleks kahjunõue jätta rahuldamata RVastS § 13 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.
  2. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et Mustamäe LOV 07.06.2010 korraldus oli õigusvastane osas, mis puudutas HL akti andmise menetlusse kaasamata ja tema ärakuulamata jätmist. See on tuvastatud Tartu Halduskohtu 18.06.2012 otsusega asjas nr 3-11-2994, mis on jõustunud. Selle otsusega aga ei tuvastatud põhjusliku seose olemasolu Mustamäe LOV 07.06.2010 korralduse ja tekkinud kahju vahel. Kahjunõue ei olnud selles asjas vaidluse esemeks ning kohtuotsuses puudub ka vastavasisuline analüüs. PKS (kuni 30.06.2010 kehtinud redaktsioonis) § 99 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega. § 99 lg 3 sätestab, et eestkostja kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. PKS § 92 lg-st 1 ja § 98 lg-st 2 tulenevalt võib aru saada, et eestkosteasutuse nõusoleku andmise või andmata jätmise eesmärgiks on eestkostetava varaliste õiguste ja huvide kaitse, lähtudes eestkostetava huvidest. Milliseid asjaolusid eestkosteasutus seejuures tähtsaks peab, milliseid tõendeid kogub ja mil viisil ning millises ulatuses loa annab, on eestkosteasutuse diskretsiooni küsimus. Mingeid juhiseid või piiranguid ei tulenenud eestkosteasutusele ka Tallinna Linnavolikogu 16.11.2000 määrusega nr 41 kinnitatud „Eestkoste korraldamise juhendist“. Niisiis tuleb tõdeda, et eestkosteasutuse diskretsioon eestkostetava kinnisasja võõrandamise loa andmisel on lai. Arvestades eestkosteasutuse laia diskretsiooniruumiga, ei ole ringkonnakohtu arvates sugugi selge see, kas HL kaasamisel haldusmenetlusse oleks sama sisuga haldusakt välja antud või mitte. Tõendid, mille alusel Mustamäe LOV oma otsuse langetas, olid järgnevad: 8
(11)3-13-1886 1) EE 06.05.2010 avaldus Mustamäe LOV-le, millest nähtuvalt palus ta luba XXX korteri müügiks, eesmärgiga osta asemele uus ja samaväärne korter. Põhjendusena oli esile toodud hirm enda ja oma laste turvalisuse pärast, väites, et kinnipeetav HL ahistab neid oma venna ja sõprade vahendusel, kes elavad samuti XXX kandis (I kd tl 53); 2) EE 06.05.2010 avaldusele lisatud 29.04.2010 teade kriminaalmenetluse alustamata jätmisest, mille kohaselt pöördus EE 22.04.2010 Põhja Prefektuuri poole, kuna HL on teda lasknud jälitada alates 2005. a-st. Avaldusest nähtuvalt saatis HL ka EE ema EE-le ähvarduskirja (I kd tl 54); 3) EE 06.05.2010 avaldusele lisatud EE 22.04.2010 avaldus AS-le EMT, milles EE palus uurida, kuidas on HL-l olnud võimalik saada infot EE mobiiltelefoni numbri kasutuse kohta (kõnede eristus aastast 2006 ja saadetud ja vastuvõetud SMS-de sisu); 4) KL 05.05.2010 ja 06.05.2010 allkirjastatud avaldused, mille kohaselt ta palus anda oma ema EE-le luba teha korteriga XXX kõiki vajaminevaid toiminguid, mida ta otstarbekaks peab (vahetus, müük ja üürile andmine). Avalduses oli kirjas, et EE ei kahjusta sellega KL huve ning eesmärgiks on osta paremasse kohta uus kodu ja koolile lähemale (I kd tl 21); 5) EE 24.05.2010 avaldus Mustame LOV-le, millest nähtuvalt palus EE luba korteri müügiks ning kinnitas, et müügist saadud raha eest soetab ta KL nimele uue ja samaväärse elamispinna (I kd tl 22). Eelnimetatud dokumentaalsetele tõenditele lisanduvad EE poolt 03.12.2014 toimunud kohtuistungil ning KK poolt 28.01.2015 toimunud kohtuistungil antud ütlused, mis aitavad selgitada põhjusi, miks avaldus korteri müügiks Mustamäe LOV-le tehti ning kuidas mäletab toimunut asja menetlenud ametnik. EE sõnul: „Meile oli öeldud, et H ema võib meid välja tõsta oma korterist. XXX korteri kõrvalmajas elas H vend, arvasin, et ta hakkaks mind ahistama. /…/ RM tegi selle mulle selgeks, et H vend hakkab seal käima. /…/ Mustamäe LOV-ile ütlesin põhjenduseks, et mul oli hirm, et mind visatakse XXX korterist välja, ja et poeg ei taha kooli vahetada. XXX korter kuulus H emale, kes ise elas XXX. See ei olnud ei minu ega lapse korter ja tal oli õigus seda teha, kuna H-le ei meeldinud minu tollane suhe. /…/ Ametnikele rääkisin, et mul on hirm ja mul pole kindlustunnet selle korteri osas. Rääkisin, et mulle tehti ähvardavaid telefonikõnesid, et ma R-ga suhte lõpetaksin. /…/ Jätsin mulje, et korteri müük on ainuvõimalik variant minu ja laste jaoks. /…/ Enda arust ma seisingi oma laste eest, vahetades selle korteri XXX korteri vastu, et lapsed ei peaks kooli vahetama“ (I kd tl 100-102). KK ütlused: „E rääkis, et pere ei ela Tallinnas, et nad üürisid korterit ja kavatsesid osta suurema korteri ning olemasolevas korteris XXX ei saanud elada, kuna kõrvalmajas elavat lapse isa vend, kes jälitab neid. Selgitati välja EE info alusel, et lapse isa viibib vanglas. Ema avaldas, et tal on uus elukaaslane ja ta soovib elutingimusi parandada ning seetõttu on vaja luba lapse vara müügiks. /…/ Me eeldasime, et vanemad teostavad hooldusõigust koos. E ütles, et tema ja KL olid ühenduses HL-ga. HL poole me ei pöördunud, kuna arvasime, et tema nõusolek on olemas“ (I kd tl 126-127). Toodud dokumentaalseid tõendeid ja tunnistajate ütlusi koosmõjus analüüsides ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda üheselt seisukohale, et kui HL oleks menetlusse kaasatud, siis ei oleks Mustamäe LOV samasisulist haldusakti välja andnud. Asjaoludest nähtuvalt võis EE hirm olla tegelik ja tema tahe korteri müügiks ning uue ostmiseks laste elamistingimuste parandamise eesmärgil siiras. Igal juhul oli EE poolt esitatud põhjendused veenvad määral, mis tingis eestkosteasutuse poolt loa andmise. Teisisõnu ei ole täna võimalik hinnata, millise sisuga haldusakti oleks Mustamäe LOV vastu võtnud siis, kui menetlusse oleks kaasatud ka HL. 9
(11)3-13-1886 Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. aprilli 2002 lahendi nr 3-3-1-14-02 p-s 20 on kohus öelnud, et põhjuslik seos puudub, kui vaatamata menetlus- või vormiveale oleks samasisuline haldusakt tulnud ikkagi välja anda.
  2. märtsi
  3. a lahendi nr 3-3-1-77-04 p-s 16 on Riigikohus märkinud, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Kuivõrd ringkonnakohus on seisukohal, et ühelt poolt ei ole võimalik üheselt asuda seisukohale, kas Mustamäe LOV oleks samasisulise haldusakti vastu võtnud ka siis, kui HL oleks menetlusse kaasatud, ning teisalt ei saa asuda seisukohale, et Mustamäe LOV poolt antud korraldus oli oma sisult lapse huvidega vastuolus (vt ringkonnakohtu otsuse p-i 16), ei saa ringkonnakohtu hinnangul tuvastada põhjuslikku seost Mustamäe LOV 07.06.2010 korralduse ja KL vara vähenemise vahel.
  4. Isegi kui möönda põhjusliku seose olemasolu vaidlusaluse korralduse ja kahju vahel, on ringkonnakohus seisukohal, et Mustamäe LOV vastutust tuleb piirata määral, mis välistab kahju hüvitamise. RVastS § 13 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust ning õiguste rikkumise raskust. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kahju olnud välditav, kui Mustamäe LOV korraldust oleks täidetud viisil, nagu mõistlik inimene sellest aru oleks pidanud saama. Mustamäe LOV 07.06.2010 korraldusest nähtuvalt anti EE-le luba KL korteri võõrandamiseks tingimusel, et uus elamispind soetatakse KL nimele samaaegselt olemasoleva eluaseme müügiga või hoiustatakse müügist saadud tulu notari deposiidis ja kasutatakse raha lapsele uue eluaseme soetamisel. EE-le oli hästi teada, et korralduse mõtteks ja sisuks oli loa andmine samaväärse korteri ja mitte odavama korteri soetamiseks. See nähtub nii tema enda poolt Mustamäe LOVle tehtud avaldustest kui ka Mustamäe LOV 11.05.2010 korraldusest (I kd tl 153). Notarile pidi Mustamäe LOV 07.06.2010 korraldusest olema arusaadav, et juhul, kui korterite ostu ja müügi tehingutelt tekib vaheraha, tuleks see kanda notari deposiiti ja küsida edaspidiseid käitumisjuhiseid eestkosteasutuselt, mitte kanda raha lapse ema kontole. Niisiis ei saanud Mustamäe LOV-le olla ettenähtav see, et lapse ema võib asuda eestkosteasutuse poolt antud luba kuritarvitama või et notar tegema loa alusel toiminguid, mida luba ette ei näinud. Ka ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga selles, et loa andmine oli üldse põhjendamatu, kuna vajadus korteri müügiks puudus. Olukorras, kus laste ema koos lastega elab oma endise ämma korteris ning laste emal on tekkinud uus suhe, mis tema endisele ja vangis viibivale mehele ei meeldi, ei saa pidada põhjendamatuks laste ema soovi sellise eluaseme ostmiseks, kus ta ei sõltuks oma endisest mehest ega ämmast. Elukoht sooviti osta XXX, et laps ei peaks kooli vahetama. Kui lapse ema ja notar oleks toiminud Mustamäe LOV korralduse eesmärgist lähtuvalt, oleks lapsele ostetud XXX samaväärne korter. Ringkonnakohtu arvates ei saaks sellist tulemust lapse huvidega vastuolus olevaks hinnata. Olukorras, kus kahju tekkimist oleks saanud vältida korralduse eesmärgipärase täitmisega EE ja notari poolt, ei saa Mustamäe LOV poolset õiguste rikkumist (HL menetlusse kaasamata jätmine) pidada selliseks, mis tooks kaasa kahju hüvitamise. Mustamäe LOV vastutust tuleb piirata määral, mis välistab kahju hüvitamise konkreetsel juhul. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. PKS § 98 lg 2 kohaselt oli eestkostja kohustatud muu hulgas lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kui eestkostja aga seda ei teinud, võis eestkostetaval tekkida alus nõuda eestkostjalt eestkostetavale tekitatud kahju hüvitamist (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.11.2008 lahend nr 3-2-1-90-08). Eelnevast nähtuvalt on KL-l õigus nõuda kahju hüvitamist ennekõike oma emalt.
  5. Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et KL apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna Mustamäe LOV 07.06.2010 korralduse ja tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Isegi kui möönda põhjusliku seose olemasolu, tuleks Mustamäe LOV vastutust piirata määral, mis välistab kahju hüvitamise. 10
(11)3-13-1886 Kaebaja taotluse asendada jõustunud kohtuotsuse avaldamisel KL ja tema vanemate nimed initsiaalidega ja piirata otsuse avaldamist, on Tallinna Halduskohus lahendanud 19.03.2015 määrusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega korda neid ning rahuldab

§ 175

lg 3 alusel kaebaja taotluse, asendades jõustunud kohtuotsuses andmesubjektide nimed initsiaalidega. Menetlusosaliste ülejäänud väidete osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks seisukohta kujundada, kuna need ei oma asjalahendamisel otsustavat tähendust. 18. Tartu Halduskohus vabastas 17.06.2013 määrusega KL isa HL maksejõuetuse tõttu kaebuse esitamisel 34 768 eurot suuruselt nõudelt 750 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus jätkas 23.04.2015 määrusega kaebajale menetlusabi andmist, mistõttu oli ta riigilõivu tasumisest vabastatud ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 750 eurot, mille tasumisest KL oli menetlusabi korras vabastatud, jääb

§ 118lg 3 alusel riigi kanda.

KL kulud õigusabile jäävad aga

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Tallinna linna menetluskulud jäävad

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.