lg 2 p 2 järgi Vladislav Vugt´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 08.08.2013.a otsusega nr 1-13-6674 mõistetud süüdi
lg 1, § 185 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja on selliselt isik, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
Süüdistatav Vladislav Vugt end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX Kohus uuris järgmisi dokumente: - Vladislav Vugt´i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 19-21); - Vladislav Vugt´i läbivaatuse protokoll (lk 18); - Joobeseisundi tuvastamise uuringuakt 524T ( lk 22); - narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN0279 (lk 23-25); - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni vastus järelepärimisele enam levinud narkootiliste ainete keskmise ühekordse koguse ja kümnekordse koguse kohta (lk 26-27); -Asitõendid (Vladislav Vugt´i kinnipidamisel leitud kilekott ja kirjaümbrik) ja nende vaatluse kohta koostatud protokoll (lk 28-30); -Asitõendid (Vladislav Vugt´i kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud mobiiltelefonid LG-D405 ja Samsung GT-E1200R) ning nende vaatluse kohta koostatud protokollid (lk 31-50); - Maksu- ja Tolliameti tõendid Vladislav Vugt´i 2013 ja 2014 aastal deklareeritud tulude ning tööandjate kohta (lk 51-53); - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 08.08.2013.a otsus nr 1-13-6674 (lk 54-56); - Harju Maakohtu Liivlaia kohtumaja 14.04.2015 määrus nr 1-15-2835 ja vara arestimise dokumendid (lk 57-63); -riigiõigusabiga seonduvad dokumendid (lk 64-77); - vahistamisega seonduvad dokuemdnid (lk 78-83); - karistusregistri väljavõte (lk 84-85); - Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 86-89); - XXX esitatud dokumendid ja skeem (lk 90- 96a); - ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt (lk 116-122); - päring ja vastus (lk 123-126); - ettekanne (lk 127); - ajaleheartiklid (lk 128-130); - Maksu- ja tolliameti otsus (lk 131); - MISP, rahvastikuregstri ja äriregistri väljavõtted (lk 153-155); - OÜ Lidiira majandusaasta aruanne (lk 157-170); - Riigi ilmateenistuse kuu kokkuvõte (lk 171); - V.Vugti iseloomustused (lk 172-175); - garantiikiri (lk 176); - Kaitseressursside Ameti kirjad (lk 177-178); - XXX pensioniraamat (lk 179-180); 2 - tervisedokumendid (lk 181-182); - fototabelid (lk 183-184). Kohus, kuulanud ära süüdistatava ning tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt leiti 09.03.2015 kell 07.00 V.Vugti jope sisetaskust rohelist värvi, tugeva lõhnaga taimne aine, mis oli apteegi logoga kilekotis. Antud aine on kaheksas fooliumkotis. Vladislav Vugti kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isikult võeti kinnipidamisel ära sularaha summas 1150 eurot, mobiiltelefonid Samsung, LG, paberümbrik, millele kirjutatud nimed ja numbrid. Leitud esmeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollides (lk 28-50). Ekspertiisiakti nr 15E-AN0279 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga 12,68 g pakendis nr 1 on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 16%; Valget värvi kilekotis kirjga „Apteek“ pakendist nr 2 leidub THC jälgi. Ekspertiisiakti uuringute osast selgub, et tegemist on kanepiõisikutega (marihuaanaga). EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtub, et marihuaana puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist. V.Vugti juurest leiti marihuaanat 12,68 g. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna Vladislav Vugtilt võeti ära narkootilist ainet marihuaanat kokku sellises koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 1,7 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et V.Vugtil oli eeltsiteeritud eesmärk. DNA ekspertiisiakti nr 15E-GE0319 eksperdiarvamuse kohaselt kilekotilt kirjaga Apteek võetud teisest proovist (proov A151131) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult.Vladislav Vugti DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Kilekotilt kirjaga Apteek võetud kolmandast proovist (proov A151132) saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult.Vladislav Vugti DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Kilekotilt kirjaga Apteek võetud esimesest proovist (sangadelt proov A151130) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmelt isikult. Saadud DNA-segaprofiilis ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suure arvu tõttu ei ole see DNA profiil kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. Eeltsiteeritud eksperdiarvamus ei kinnita ega lükka ümber süüdistusaktis toodud väiteid. Samas ei välista fakt, et saadud alleelide 3 suhteliselt suure arvu tõttu ei ole DNA proov kasutatav usaldusväärseks kindlakstegemiseks, et V.Vugt ei omanud kilekotiga mingit kokkupuudet. isiku Süüdistatava Vladislav Vugt ütluste kohaselt detsembri lõpp 2014 kuni 08.03.2015 narkootilisi aineid ei omandanud. 08.03.2015 oli XXX juures külas, jõid, siis sõitis Maardusse, et saada tuttavalt korteri võtmed. Kella 03.00 ajal kutsus endale takso, helistas XXX ja kutsus Aami pubisse oma sünnipäevale. Läks sinna, võttis paar pitsi ja rohkem ei mäleta. Edasi äratasid turvamehed teda. Seljas oli must nokamüts, must joppe kahel pool õlgadel kuldsed triibud, spordipüksid ja kollased jalatsid. LG on tema telefon, Samsung ei tea kelle oma. Öeldi, et oli baaris märatsenud, ei saanud märatseda, sest oli teadvuseta. Politseis mõõdeti alkomeetriga joove 1,5 promilli. Ise narkootikume ei tarbi, kuid oli viibinud isikute seltskonnas, kes tarvitasid. 2014 lõpus ja 2015 jaanuaris oli küllaltki külm, kandis mütsi. Ümbrikul olid kirjas vanad tööandjad, kes ei ole talle maksnud. Ei mäleta, mis baaris toimus kui ta turvameeste poolt kinni peeti ja politsei tuli. Kompvek võis tähendada ecstasy, ei oma kokkupuudet. Ei tea miks talle selliseid sõnumeid saadeti. Ei tea mida XXX 06.03 tooma pidi. Vasja huvitus kes võiks marihuaanaga tegeleda, seepärast saatis talle numbri et küsiks sealt. XXX ei käinud tema juures kodus. Oli tegelikult külas. Ei mäleta kes on XXX. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötas 08.03 õhtul Aami pubis baarmenina. Süüdistatav oli koos 2 inimesega. XXX ja XXX. Telliti õlut ja viina. Süüdistatav jõi ainult õlut. XXX ja XXX läksid varem ära. Süüdistatav jäi lauale toetudes magama. Hakkas süüdistatavat äratama, ärkas ja jäi uuesti magama. Kukkus laua alla, hakkas teda üles tõstma, kutsus turvamehed. Süüdistatavalt midagi maha ei kukkunud. Turvamehed äratasid ta üles ja viisid välja. Süüdistatava ema käis hiljem ühe neiuga kohal ja salvestas talle videosalvestuse mälupulgale. XXX ja XXX palusid tal anda süüdistatavale mobiiltelefon. Telefon oli musta värvi. Videolt oli näha kuidas pani süüdistatavale turvameeste juuresoleku telefoni jope vasakusse taskusse ja tasku kinni. Turvamehed kutsusid politsei. Ei kuulnud, mis juhtus turvameeste ja süüdistatava vahel. Süüdistatava jope oli eest kinni. Politsei sisenes tamburisse, vahetas käerauad ära, andis turvameestele kärerauad tagasi, pani omad peale ja viis ära. Baaris õhtul klientidel narkootikume ei märganud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli koos XXX ja Vladislaviga Aami bubis. Vladislav tuli hiljem kella 04-05 ajal. Ta oli veid võtnud. Jõid koos õlut ja viina. Läksid XXX kahekesi ära. Vladislav oli juba niivõrd purjus, et jäi laua taha magama. Tahtsid ta kaasa võtta, aga ta oli juba purjus. Ütles baarmenile, et las magab natuke, tunneb ennast paremini, et pärast läheb koju. Baaris võtsid joped seljast. Vladislavil oli must jope. Leidis laua alt telefoni ja andis selle edasi baarmenile, et see annaks Vladislavile kui viimane ärkab. See oli tavaline must telefon. Nuppudes ei ole 100 % kindel. Pubis kedagi narkootikume tarvitamas ei näinud. Pubis jõid 0,7 l viina ja mitu õlut. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 09.03.2015 kell 04.30 paiku tuli juhtimiskeskuse kaudu väljakutse jaoskonna kõrval olevasse pubisse, et seal on noormees, kes käitub üleolevalt nii klientide kui töötajatega. Kohal olid turvamehed, kes Vugti üle andsid, toimetasid jaoskonda.Vugti sõpru kohapeal ei märganud. Vugt oli alkoholijoobes ja lärmas. Lärm oli suunatud turvatöötajatele. Tuvastasid esmalt indikaatorvahendiga alkoholijoobe, mis oli veres umbes 3‰ ning otsustasid, et paigutavad ta kainenema. Süüdistatav oli adekvaatne, aga üleolev. Palusid tal asjad lauale panna. Vugt loopis üleolevalt pükstetaskutest raha lauale. Jope vaatas läbi Marko Kislenko. Kupüürid olid nii suured kui väiksed, kogusumma üle 1000 euro, n-ö summadena kokku nutsakatesse pandud. Sularaha kohta Vugt selgitusi ei andnud. Paarimees vaatas üle jope ning jope välistaskutest tuli sammoodi välja sularaha, ning vasakpoolses sisetaskus oli valge kilekott, südamemärk oli punane kirjaga apteek. Enamus raha oli pükste taskus, väiksemad kogused olid jope taskus, jopel oli sisevooder katki ja seal oli 50 eurone 4 kupüür. Põuetasku oli pigem lahtine, et kohe paistis valge kilekott. Kilekoti kohta ütles, et on sõbra oma mitte tema oma. Kotis oli 8 fooliumnutsukest ja koheselt oli tunda kanepile iseloomulikku lõhna. Fooliumi osad olid väga halvasti kokku kortsutatud ja ilma fooliumi avamata oli juba näha sealt fooliumi vahelt rohelist taimset purulist ainet. Ainet oli üle 10 grammi. Kui oli vormistatud ja nimesildid, siis läks aine jaoskonna korrapidaja kätte. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt sai teada, et Vladislav peeti kinni ja läks baari, et teada saada mis juhtus. 09.03.2015 ise baaris ei viibinud. Võttis kaasa XXXi. Vaatasid koos XXX videot, millelt oli näha, et Vladislav lamas umbes 3m baari letist. Video kesti 3,5 tundi ja oli väga vaikse heliga. Videol oli ka XXX, kes tõi jooke ja kes baarmeni sõnade kohaselt käskis ärgates Vugtile anda telefoninumbri ja veel mingid asjad. Kuskil 2 tunni möödudes salvestusel astus baarmen Vladislavi juurde, pani tema rinnataskusse mingi eseme. Helkiv pakk 5*10 cm, telefonisuurune. Olid kogu vaatamise ajal XXX koos ja baarmen oli ka. Vaatasid eraldi ruumis. Video pealt oli näha, et Vugt pidevalt lamas, ei liigutanud ja baarmen kutsus välja turvamehe, andis laksu vastu põski, sest ta hakkas maha kukkuma. Vladislav tuleb välja rahulikult ilmel, politsei veab ta minema, tal on unised silmad, ta ei osuta vastupanu, agressiivsust ei olnud. Said baarmenilt, XXXilt, videsalvestuse mälupulgale, mille andis mais uurijale. Dokumenti selle kohta ei vormistatud. On teinud avaldusi, millele keegi ei ole vastanud. Vladislav elas sel ajal tüdruku juures. See sõbranna kinkis talle hiljuti ühe telefoni Ercsoni/LG. Vladislav ei tarvitanud narkootikume ja ei olnud probleemi alkoholiga. Koolis oli tal tablettidega kokkupuude. Umbes 9 aastat tagasi viis ise poja politseist haiglasse ravile. Detsembri lõpus keegi peksis Vladislavi, tal oli kulm lõhki, ta häbenes neid arme ja seepärast kandis terve talv mütsi. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt kohtus tänaval XXX, kes palus, et läheks temaga Aami pubisse. Poeg olevat hätta sattunud. Jõudsid pubisse umbes kella 15.00 paiku. Vaatasid salvestust umbes 4 tundi kogu aeg koos XXX ja baarmeniga väikses ruumis, kus pidid seisma. Salvestuse hääl oli väga vaikne. Videolt nägi kuidas Vladislav lamas unises teadvuseta seisundis, tooli kõrval olnud pingi peal. XXX istus kõrval ja pidevalt toodi mingeid jooke. Baarmen ütles, et Vlad kukkus laua alla, veel ütles, et andis paar laksu mööda põski Vladile ja Vlad olevat ta endast eemale lükanud, siis kutsus ta välja politsei. Nägi kuidas Vlad lamas pingi peal, kui tuli politsei, siis pani baarmen midagi Vladile jope välistaskusse, politsei seisis eemal, aga ei näinud kuidas baarmen Vladile taskusse pistis. Ese oli 5*10 cm nagu sähvatus. Ei näinud, kust baarmen selle võttis. Ei tea kas see võis olla raha. Vladislav Vugt ei olnud sel hetkel teadvusel. Videol keegi Vladi äratada ei püüdnud. Baarmen kutsus politsei välja pärast seda kui Vladislav oli teadvusele tulnud. Oli 3-4 kaamera salvestused. Seda kuidas Vlad laua alla kukkus ei näinud. Osa salvestusest oli selleks ajaks juba kustunud. Politsei viis Vladi kaenla alt toetades baarist välja. Baaris olid sel ajal ainult baarmen ja Vlad. Turvamehi ei olnud. Ei näinud kas XXX ja baarmen omavahel suhtlesid. Video oli värviline ja Vladislavil olid must jope, mustad püksid ja beeži värvi talvejalatsid. Ku Vlad põrandal oli, siis XXX enam videol näha ei olnud. V.Vugti ütluste kohaselt ei kuulunud mobiiltelefon Samsung talle. Ei tea kuidas see telefon tema taskusse sattus. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt andis tema baarmeni s.o tunnistaja XXX kätte musta värvi telefoni, et viimane selle Vugtile ärgates edasi annaks. Tunnistaja XXX kinnitas, et pani Vugtile taskusse XXX poolt antud musta värvi telefoni. Tunnistajate XXX ja XXX ütlused kinnitavad, et videolt oli näha, kuidas baarmen pani midagi sähvatavat V.Vugti taskusse, kuid nad ei oska täpsustada, mis see võis olla. Nende poolt eseme kohta antud kirjeldus ei välista, et tegemist võis olla mobiiltelefoniga. Seega tunnistajate XXX ja XXX ütlused ei kinnita ega lükka ümber tunnistaja XXX ütlusi, et ta pani V.Vugti taskusse musta värvi mobiiltelefoni. Kuna musta LG telefoni puhul on tegemist nutitelefoniga, mille ühe poole moodustab ekraan, mis liigutades helgib, on eluliselt usutav, et just mobiiltelefoni liigutamisel tekkinud ekraani vilkumine oli see sähvatus, mida tunnistajad videolt nägid. Asjaolu, et V.Vugt tunnistajate ütluste kohaselt baaris mingi aeg magas, ei tähenda, et sel ajahetkel pani keegi talle narkootilist 5 ainet taskusse. Ei sündmuskohal viibinud baarmeni XXX ega ka videot vaadanud tunnistajate XXX ja XXX ütlused ei kinnita, et keegi oleks V.Vugtile viimase baaris viibimise ja magamise ajal midagi taskusse sokutanud. Tunnistaja XXX ütlused kinnitavad hoopis, et baarmen pani midagi helkivat Vugti taskusse ajal kui turvatöötajad (XXX nimetas neid küll politseinikeks) olid juba baaris. Arvestades, et Vugti taskutest leiti 1150 eurot, mis Vugti sõnade kohaselt pidigi ta taskutes olema, on väheusutav, et keegi oleks tema taskutes üldse sorinud, kuivõrd sorimise puhul oleks tõenäoliselt võetud ära ka raha. Asitõendite hulgas olev musta värvi mobiiltelefon on telefon LG, mis V.Vugti sõnade kohaselt kuulub talle. Arvestades, et mobiiltelefon Samsung on valget värvi ei ole tõendatud asjaolu, et keegi oleks pannud V.Vugti taskusse mobiiltelefoni Samsung (XXX ja XXX räägivad mustast telefonist). Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt helistas ta telefoninumbrile, mille kaart oli mobiiltelefonis Samsung, eesmärgiga osta narkootikume ja sellelt numbrilt vastanud isik müüs talle narkootilist ainet. Kuivõrd tunnistaja XXX tundis narkootilist ainet müünud isikuna ära V.Vugti, on tõendamist leidnud, et nimetatud telefon oli V.Vugti käes ja viimane müüs seda telefoni kasutades nakrootilist ainet kanep. Samsung mobiiltelefon on klahvidega odavat tüüpi mobiiltelefon, milles kasutati ZEN kõnekaarti ja just selliseid odavaid telefone kõnekaartidega kasutatakse üldteadaolevalt narkootiliste ainete edasimüügi. Arvestades asjaolu, et mobiiltelefoni oli salvestatud üle 200 mobiiltelefoni numbri, siis ei ole eluliselt usutav, et mõni narkodiiler peidaks oma telefoni narkootikumidega mitte seotud isiku riietesse/taskutesse. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist ja ei ole eluliselt usutav, et mobiiltelefon Samsung sattus Vugti taskusse juhuslikult ja tema teadmata. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt kutsuti politsei pubisse üksnes põhjusel, et V.Vugti käitumine tekitas probleeme. Tunnistajate XXX ja XXX ütlustest nähtub, et politsei tegeles üksnes Vugtiga ja mitte ühegi teise baarikülastajaga. Seega pakkus politseinikele huvi üksnes V.Vugt, mistõttu ei ole eluliselt usutav ja on välistatud võimalus, et keegi teine oleks politseinike saabudes proovinud vabaneda nii narkootilisest ainest kui telefonist ja peitis need V.Vugti taskusse. Eeltoodust tulenevalt ei ole V.Vugti väited, mille kohaselt keegi on talle taskusse pannud pakendi narkootilise ainega ja võõra mobiiltelefoni, põhjendatud ja eluliselt usutavad ja kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ei V.Vugti enda ega tunnistajate ütlustest ei nähtu, et XXX nimeline isik oleks koos V.Vugtiga sel õhtul baaris viibinud. V.Vugti ütluste kohaselt mäletab ta tolle õhtu sündmusi kuni baaris magama jäämiseni. Vugti ütlustest ei nähtu, et XXX või keegi teine oleks talle kuni magama jäämiseni mingit telefoni ja/või pakki andnud või taskusse pannud. Tunnistajate XXX ja XXX, kes vaatasid kõnealuse öö videosalvestust baaris toimunust, ütlustest ei nähtu, et magamise ajal oleks lisaks XXX (kes pani taskusse musta värvi mobiiltelefoni LG) pannud keegi midagi V.Vugti taskutesse. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt pani ta XXX palvel süüdistatava jope välistaskusse mobiiltelefoni. Ka tunnistaja XXX ütlused kinnitavad, et ta nägi videosalvestuselt kuida baarmen pani midagi V.Vugti jope välistaskusse. Seega kinnitavad tunnistajate kokkulangevad ütlused, et V.Vugti jope sisetaskusse, kust isiku läbivaatuse protokolli kohaselt leiti marihuana, ei pannud baarmen mitte midagi. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaks et V.Vugt magamise ajal oleks talle keegi baaris sokutanud taskusse narkootilist ainet. V.Vugtilt kinnipidamisel ära võetud ümbrik nimede ja numbritega viitab sellele, et V.Vugt pidas arvestust isikute üle, kes olid talle võlgu narkootiliste ainete eest. Summad 10 euri vastavad kanepi 0,5 g hinnale ja 20 euri 1 g kanepi hinnale. V.Vugti ütluste kohaselt kuulus mobiiltelefoni number XXXXXXX, mis on telefonis LG salvestatud nime all XXX, ammusele tuttavale XXX, kelle perekonna nime ei tea. Kohtus XXX 08.03. Suhtles ka 05.03 ja 06.03. 6 Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et numbrilt XXXXXXX on helistatud mobiiltelefonile LG 25.02 3 korda, 26.02 5 korda, 27.02, 28.02, 04.03. Vastamata kõne 25.02. Mobiiltelefonilt LG on helistatud numbrile XXXXXXX 07.03 5 korda, 05.03 2 korda, 04.03 4 korda, 03.03 10 korda, 26.02 4 korda, 25.02 2 korda ja 24.02 4 korda. Mõni kõne on küll vastamata kõne, kuid selline helistamiste tihedus näitab, et juhul kui see telefon oli kellegi käes, kellele Vugt helistas, ei olnud tegemist vähe tuttava isikuga. Telefonikõnede väljavõte lükkab ümber ka V.Vugti väite, et ta suhtles XXX nimelise isikuga üksnes paar korda kuus. Asjaolu, et V.Vugt on ka ise helistanud mobiiltelefonile numbriga XXXXXXX ja sellelt numbrilt on ka talle helistatud, tõendab, et see telefon ei olnud kogu aeg V.Vugti käes. Kuid asjaolu, et XXX helistas narkootilise aine ostmiseks numbrile XXXXXXX ja ta tundis müüjas ära Vugti ning telefon leiti kinnipidamisel Vugti käest, kinnitab, et ka Vugt ise kasutas mobiiltelefoni numbriga XXXXXXX. Lisaks nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et V.Vugt saatis 02.03.2015 Samsung mobiili abonentnumbri XXXXXXX numbri enda LG telefonilt sõnumiga edasi enda kontaktile XXX numbrile XXXXXXX. Vugti enda ütluste kohaselt saatis selle numbri edasi, kuna XXX huvitus, kust saab marihuaanat. Nimetatud asjaolu kinnitab, et V.Vugt oli väga hästi kursis, et telefoninumbrile XXXXXXX helistades on võimalik osta marihuaanat. Mobiiltelefoni LG asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et V.Vugtile on saadetud nime alt XXX järgmisi sõnumeid. 11.02.2015: „Tere sõber, mul on vaja enne nädala lõppu ära sõita … tahan kompvekke kaasa võtta umbes 10 … kas hinnaalandus tuleb???“ 08.02.2015 „Tule välja üheks minutikeseks“ Sõnumitest nähtub, et XXX või tema mees on käinud V.Vugti juures nii 08.02 kui ka 10.02. V.Vugt on XXX sõnumitele vastanud ja nende sõnumite sisust on näha, et V.Vugt teadis, miks tema juurde korraks tullakse. V.Vugti ütluste kohaselt mõeldi kompvekkide all exctasy tablette. Kohus ei loe usaldusväärseks V.Vugti väidet, et ta ei tea miks talle kirjutati. Nagu nähtub sõnumite väljavõtetest on V.Vugt eelnimetatud päevadel korduvalt suhelnud XXX ja ka hetkeks kokku saanud. Korraks kokkusaamine viitab narkootiliste ainete üleandmisele. Ka lause „Tule välja üheks minutikeseks“ on kohtule üldteadaolevalt narkootikumide osta-müüa soovivate isikute suhtluses märge narkootikumide ostmiseks. Inimesele, kelle kohta ei ole teada, et ta tegeleks narkootiliste ainete müügiga, ei saadeta koruvalt sõnumeid, mille sisuks on narkootilise aine ostmise soov. 06.03.2015 on XXX saatnud V.Vugtile sõnumi: „Sõber helista tagasi on mida sulle tuua“. Kohus ei loe usaldusväärseks V.Vugti väidet, et võimalik, et XXX pakkus tööotsa, ei tea mida tooma pidid. Eraldi võetuna ei tekitakski lause, et keegi midagi toob mingeid kahtlusi. Kuid koostoimes teiste tõenditega, mille kohaselt V.Vugtiga suhtlevate teiste isikute sõnumitest on näha narkootikumide küsimist ja V.Vugt peeti 09.03 s.o 2 päeva peale sõnumit, kus talle lubati midagi tuua, kinni narkootilise ainega, on loogiline järeldada, et ka see sõnum oli seotud narkootiliste ainete üleandmisega. Eeltoodud SMS sõnumite sisu kinnitab, et V.Vugt oli seotud narkootilise aine käitlemisega juba veebruaris 2015. Kuivõrd Vugti kasutuses olnud telefoni LG sõnumid kinnitavad, et Vugtiga ühendust võtnud inimesed soovisid temalt osta narkootilist ainet ja Vugti kinnipidamisel leiti tema juurest narkootilist ainet marihuaana, on tõendamist leidnud ja ka eluliselt usutav, et V.Vugt omandas suures koguses marihuaanat eesmärgiga see edasi müüa. Joobeseisundi tavastamise saatekiri-uuringuakt 524T kohaselt võeti V.Vugtilt proov 11.03.2015 ja selles tuvastatati tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH). Tunnistajate XXX ja XXX ütluste kohaselt ei näinud nemad sel õhtul baaris kedagi narkootilist ainet tarvitamas. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et THC-COOH sattus V.Vugti organismi baaris. Kuna Vugt oli enda ütluste kohaselt eelnevalt käinud mitmes seltskonnas, on eluliselt usutav, et 7 kanepiga puutus ta kokku juba enne Aami pubisse saabumist ja ka kanep oli tal pubisse saabudes juba taskus. Kohtu arvates on V.Vugti ütlused, mille kohaselt tema ei tea, kuidas marihuaana tema taskusse sai, vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, need ei ole eluliselt usutavad ja sellised ütlused on antud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Riigikohus on oma lahendites (N3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et keegi oleks võinud sokutada V.Vugtile salaja taskusse marihuaana. Vastupidiselt Vugti väidetele kinnitavad telefoni teel saadetud sõnumid ja ka osaliselt tema enda ütlused (saatis edasi mobiilinumbri, kuna sellele numbrile helistades võis saada marihuaanat) tema seotust narkootikumidega, mistõttu puudub alus rääkida põhjendatud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tarvitas 2014 keskelt kuni veebruarini 2015. kanepit. Tarvitas seltskonnas, 1-2 korda nädalas korraga 0,5 grammi. Kasutas telefoni XXXXXXX. Ostis erinevatelt isikutelt. Vugti numbri sai kuskil seltskonnas. Nime ei teadnud. Helistas Vugtile küsis kuidas tal läheb ja kus ta on. Kui kõik oli korras, siis sai aru, et kaup on olemas. Mitte kunagi ei küsinud otse. Ütles, et kõik on korras ja koha kus ta on. Kohtusid kuskil Lasnamäel. Mõlemad olid üksi. Seltskonnas oli Vugti enne näinud. Ostis temalt jaanuaris-veebruaris. Kohtumine toimus kiiresti, midagi ei ütelnud, andis raha ja sai kanepi. Pool grammi oli 10 eurot. Ei mäleta kas aine oli pakendis või fooliumis. Vugtil oli aine käes valmis. Vugtilt saadud aine mõju oli identne sellega, mida oli teistelt ostnud. Poolest grammist kanepist sai 2 või 3 suitsu. Mõjus kui kanep. Süüdistatav Vladislav Vugt eitab XXXile marihuaana müümist ja tema ütluste kohaselt ei ole ta XXXile narkootilisi aineid müünud ja temaga kunagi kohtunud. Ise narkootilisi aineid ei tarbinud. Detsembri lõpus sattus kaklusse, kulm löödi katki. Tehti 3 õmblust, 6 cm pikk haav. Vasak kulm raseeriti ära. Haav paranes jaanuari lõpus, isegi võibolla veebruari alguses. Võttis ise kodus õmblused ära. Talvel kandis mütsi, sest oli külm ja müts varjas haava. Kohtul ei ole alust kahelda XXX ütlustes, mille kohaset ostis V.Vugtilt jaanuaris-veebruaris 2 korda kanepit. Ütlustega, milles XXX võtab omaks narkootiliste ainete tarvitamise, süüstab ta ka iseennast, kuivõrd narkootiliste ainete tarvitamine on Eesti Vabariigis keelatud. Asjaolu, et menetleja ei karistanud XXX narkootilise aine tarvitamise eest ei muuda veel XXX ütlusi ebausaldusväärseks. Isikut saab väärteokorras narkootilise aine tarvitamise eest karistada siis kui narkootilise aine tarvitamine on tuvastatud ekspertiisiga. Kui tarvitamisest on möödas juba pikem aeg, ei ole võimalik enam ekspertiisiga tuvastatada narkootilise aine tarvitamist, mistõttu ei saa ka menetleja teha alati karistamisotsust. Asjaolu, et XXX ei mäletanud enam täpselt eeluurimisel toimunud menetlustoimingute järjekorda ja, et ta ei tee vahet: ülekuulamisel ja äratundmiseks esitamisel, ei tähenda, et tunnistaja ütlused oleks ainuüksi sellel põhjusel ebausaldusväärsed. XXX selgitas, et oli Vugti varem seltskonnas näinud ja tundis V.Vugti ära siilisoengu järgi. Kuigi kaitsja poolt esitatud lk 184 fotabelil olev foto nr 4 on veidi udune, on 8 fotolt siiski näha, et fotol olev isik on väga lühikese võib ka öelda siilisoenguga. V.Vugt kinnitas kohtuistungil, et fotol nr 4 olev isik on tema. Seega kinnitab foto, et V.Vugtil oli 2015 talvel siilisoeng ning on eluliselt usutav ja haakub teiste tõenditega XXXi väide, et ta tundis V.Vugti ära siilisoengu järgi. Ehkki V.Vugti ütluste kohaselt oli tal õues müts peas, millest võiks justkui järeldada, et XXX ei saanud tema soengut näha, nähtub XXX ütlustest, et ta oli enne kanepi ostmist olnud Vugtiga samas seltskonnas. Seega oli XXX olnud võimalik Vugti näha ilmselgelt ilma peakatteta, mistõttu on eluliselt usutav, et üheks asjaoluks, mille järgi XXX Vugti ära tundis oli süüdistatava soeng. Lisaks kinnitavad tunnistaja XXX ütlsued, et V.Vugt käis üldjuhul ilma mütsita. Asjaolu, et XXX ei mäleta V.Vugtil kulmu peal armi, kinnitab, et V.Vugti kulm oli veebruariks-märtsiks ära paranenud sellisel määral, et inimesed ei pööranud sellele tähelepanu. Seega ei tähenda fakt, et XXX ei nimetanud V.Vugti iseloomustavaks tunnuseks armi kulmul, et XXX Vugti ära ei tundnud. Tervisekaardilt (lk 182) on näha, et V.Vugtil oli lahtine haav silma piirkonnas 07.12.2014. Kui V.Vugtil õmmeldi kulmu pealt 07.12.2014 siis on eluliselt usutav, et jaanuaris-veebruaris 2015 oli haav paranenud juba sedavõrd, et inimesed ei märganud seda. Asitõendi vaatlusprotokolli (lk 41-50) kohaselt on V.Vugtilt kinnipidamise käigus äravõetud mobiiltelefoni Samsung GT-E1200R nr XXXXXXX nii Sim-kaardil kui telefonimälus olevate kontaktide seas märkega XXX number XXXXXXX. Samuti nähtub telefoni mälust, et sellelt numrilt on 04.03.2015 saadetud sõnum ja 27.02.2015 on saadetud numbrile XXXXXXX sõnum „sain terveks“ . Seega kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll XXXi ütlusi, et ta suhtles V.Vugtiga. Hinnates XXXi ütlusi koostoimes teiste tõenditega ja kuna XXXi ütlused haakuvad asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud teabega, ei ole kohtul alust kahelda XXXi ütlustes, mille kohaselt ta ostis 2 korda V.Vugtilt marihuaanat. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et V.Vugt müüs jaanuaris-veebruaris 2015 XXXile kahel korral kanepit poole grammi kaupa hinnaga 10 eurot pool grammi. V.Vugti käitumisest nähtub, et ta ise omandas marihuaanat (selleks, et marihuaanat müüa, tuleb see kõigepealt omandada), valdas seda ning teadlikult müüs raha eest marihuaanat edasi XXX, seega ta omandas, valdas ja andis kolmandatele isikutele narkootilist ainet kavatsetult. Harju Maakohtu 08.03.2013 kohtuotsusega tunnistati V.Vugt süüdi
lg 1 ja 185 lg 2p3 järgi suures koguses marihuaana omandamises, valdamises ja edasiandmises. Ka menetlusesemeks olevas kriminaalassjas süüdistatakse V.Vugit suures koguses marihuaana omandamises, valdamises ja edasiandmises. Kuna V.Vugti taskust leiti suures koguses marihuaanat, siis esineb lisaks kohtu poolt eespool käsitletud tõenditele kaudse tõendina ka modus operandi olemasolu. V.Vugt on jätkanud peale vanglast vabanemist marihuaana müüki. Seega on tõendamist leidnud, et V.Vugt omandas, valdas ja andis edasi narkootilist ainet marihuaana koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust s.o V.Vugt käitles narkootilist ainet suures koguses. Alates 01.01.2015 kehtiva
lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omamine, valdamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kuigi V.Vugt ise eitab narkootilise aine käitlemist, kinnitab tema käitumine (narkootilist ainet saab edasi müüa ainult teadlikult ja selleks, et ainet edasi müüa, tuleb see eelnevalt teadlikult omandada), et ta ise teadlikult omandas antud kriminaalasjas tuvastamata isiku käest 9 marihuaanat, valdas seda ja müüs seda edasi, seega ta omandas, valdas ja andis edasi narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud
süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele.
V.Vugti valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad nii narkootilise aine omandamine, valdamine ja edasiandmine. Seetõttu on täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. Harju Maakohtu 08.08.2013 kohtuotsusega on V.Vugt tunnistatud süüdi
lg 1 ja § 185 lg 2p3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, seega on V.Vugti puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud
12 ptk 1 jaos sätestatud kuriteo. Eeltoodust tulenevalt tuleb Vladislav Vugti tegevus kvalifitseerida
lg 2p 2 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud
jaos sätestatud kuriteo. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 31-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Puuduvad Vladislav Vugti karistust kergendavad asjaolud. V.Vugti puhul on leidnud tõendamist, et ta müüs narkootilist ainet (vähemalt kahel korral XXXile), seega on ta saanud narkootilise aine müügist ka raha ehk siis teeninud reaalselt kriminaaltulu. Narkootilise aine müügi üheks eesmärgiks ongi raha saamine, mistõttu on tõendatud, et kuriteod pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Vladislav Vugti iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ja menetlusesemeks olevad kuriteod on pandud toime Harju Maakohtu 08.08.2013 kohtuotsusega määratud katseajal. Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse või töö puuduse tõttu. Isiku enda ütlustest nähtub, et ta töötas juhutöödel ehitusel ja tal oli sissetulek. Samuti kinnitavad tunnistajate XXX ja XXX ütlused, et te nad toetasid V.Vugti rahaliselt. Tal oli võimalik elada oma ema juures, kes ilmselgelt oleks teda toetanud, kuid ta eelistas eladada sõbratariga. On ilmne, et narkootilise aine müügi eesmärgiks oli varalise kasu saamine rahvatervise vastu suunatud kuriteoga. 10 Vladislav Vugti süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel ei tegelenud Vladislav Vugt üksnes omandamise ja valdamisega, vaid ka edasiandmisega kolmandatele isikutele (XXX). Karistuse määramisel arvestab kohus, et Vladislav Vugt on alles 22 aastane nooruk, kes on toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo, samuti arvestab kohus narkootilise aine suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluva ainega, ja süüdistatava isikut, kes on varem kriminaalkorras narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud ja jätkanud katseajal samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis iseloomustab V.Vugti suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud V.Vugtile piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida V.Vugti edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb teda karistada sanktsiooni alammäärast pikema reaalse vangistusega 5 aastat. Kuna menetlusesemeks olevad teod on toime pandud katseajal, tuleb mõista liitkaristus juhindudes
Isiku kinnipidamisprotokoll kinnitab, et läbiotsimisel Vladislav Vugtilt võeti tema kinnipidamisel ära 1150 eurot. Harju Maakohtu 14.04.2014 määrusega on arestitud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Vladislav Vugti kinnipidamisel ära võetud sularaha 1150 eurot. Nimetatud summa on kantud Rahandusministeeriumi kontole (lk 63).
lg 5 p2 kohaselt kohaldab kohus paragrahvis 184 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt
² sätestatule.
lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale.
lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolme aastase vangistusega, konfiskeerib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-73-10 on selgitatud, et karistusseadustikus sisaldub kaks alternatiivset võimalust konfiskeerida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara.
lg-s 1 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seevastu tulenevalt
lg-st 1 konfiskeerib kohus isiku kuriteos süüdimõistmisel ja tema karistamisel vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega seaduses sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega võib
sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid
kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost. Erinevalt
§-s 831 sätestatust, kus konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja, on
§-s 832 tõendamiskoormis pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu. Vladislav Vugt ütluste kohaselt ei pärine temalt äravõetud raha kuritegelikust tegevusest. Ametlikult ta ei töötanud, tegi haltuurat oma tuttavate ja sõprade juures. XXX ja tema ema juures, mingi aeg ehitusel 2014 lõpus, fassaaditöödel. Ehitusel teenis 5-6 eurot tunnis. Maksti ositi ja ümbrikus. Pangaarved on arestitud. Detsember kuni märts sai sugulastelt kuskil 300 eurot. Annab ka emale ja tüdrukule raha. Endale oli sel aastal väga riideid vaja, pidi veel tasuma 11 mingi osa trahvidest. XXX ja tema emalt sai kuni 800 eurot. Raha leiti tema juurest 1150 eurot. Kogus raha juhutöödest ja saadud rahast. Raha oli kaasas, sest tahtis osa hagist ära tasuda ja riideid osta. 2014 teenis kuni kinnipidamiseni 8000 eurot. Palka maksti ehitusel ümbrikus V.Vugti ema tunnistaja XXX ütluste kohaselt andis pojale raha korteri üürimiseks.Vladislav sai igakuiselt 94 eurot toitjakaotuspensioni. Andis ise Vladislavile alates augustis 2014 5,10,20 eurot riiete ostmiseks. Andis niipalju kui küsis ja rahakotis oli. Augustist märtsini andis umbes 300 eurot. Toitis Vladislavi. Kui ta üritas ise peret luua, siis andis talle söögiraha, nii palju kui rahakotis oli. Kohtus temaga 2-3 korda kuus. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt andsid emaga Vugtile raha 50, 20, 10 euro kaupa. Kokku umbes 750-800 eurot. Toitsid emaga Vugti. 2015 veebruaris oli haige ja ei näinud Vugti. V. Vugt aitas teda ja ema Õllekuninga baaris Kotka tänaval. Tõi kauba kohale, pani kauba välja, ajas purjus kliendid välja. Kodus abistamise eest andis ka raha jaanuar-veebruar 2014. Maksis Vugtile oma isiklikust rahast. Lihtsalt toetasid teda. Vugti abiks käimine ei ole dokumenteeritud. Ise teenis 2014 umbes 400-500 eurot kuus. Ei mäleta palju ema talle palka maksis. Ema juures teenis vähem kui 30 eurot kuus. Ema annab igakuiselt tall 800-1000 eurot taskuraha, lisaks teeb lisatööd laatadel. Tunnistajate XXX ja XXX ütlustest nähtub, et V.Vugtile anti raha siis kui Vugt oli hädas ja vajas raha söögi või riiete ostmiseks. Kuna Vugtile anti tunnistajate poolt väikestes summades raha siis kui ta seda otseselt ja reaalselt vajas, on eluliselt usutav ja ilmselge, et Vugt kasutas selle raha koheselt ära. Raha andmise põhjust arvestades ei ole eluliselt usutav, et Vugt hoidis saadud väikeseid summasid alles, et ta n.ö kogus raha. Seega ei olnud V.Vugtilt läbiotsimisel äravõetud summade puhul tegemist tunnistajate käest saadud rahadega. V.Vugti ütluste kohaselt teenis ta 2014 kuni 2015 märts 8000 eurot, mis teeb (800:14) umbes 570 eurot kuus. V.Vugti ütlustest nähtuvalt olid tal ka suured väljaminekud. Ta ostis endale riideid, tüdruksõbrale tahvelarvuti, tasus mingeid trahve. Arvestades asjaolu, et Vugt küsis tunnistajatelt XXX ja XXX söögiks ja riiete ostmiseks raha lisaks, on ilmselge, et V.Vugt, kas mingil perioodil ei töötanud või tal omateenitud rahast ei jätkunud. Kuivõrd Vugtil omaeteenitud rahast ei jätkunud isegi jooksvate kulutuste katteks ja ta oli püsivalt saanud väikestes summades lisaraha, ei ole eluliselt usutav, et Vugt oleks suutnud tema käsutuses olnud rahalistest vahenditest pikema perioodi jooksul midagi kõrvale panna. Samuti ei ole eluliselt usutav ja ajaliselt võimalik, et V.Vugt töötas ehitusel ja abistas samal ajal XXX baaris ja korteris. Tunnistaja XXX ütluste põhjal võib järeldada, et Vugtil oli palju vaba aega (sai seda veeta baaris ja XXX kodus abistades) ja tal puudus sissetulek, mistõttu tunnistaja emaga abistas teda. Seega ei kinnita tunnistajate ja süüdistatava Vugti ütlused, et Vugtilt kinnipidamisel ära võetud 1150 eurot oleks legaalselt teenitud tulu. Ajaleheartiklid ja asjaolu, et ehitusel võidakse maksta „ümbrikupalka“ ei kinnita, et V.Vugtilt kinnipidamisel äravõetud 1150 eurot oli selline raha, mis maksti V.Vugtile ehitusel töötamise eest „ümbrikupalgana“ . Arvestades narkootiliste ainete müügis liikuvaid summasid on usutav, et V.Vugtilt äravõetud summa pärines narkootiliste ainete müügist. Vladislav Vugtile inkrimineeritava kuriteo olemuseks (narkootilise aine käitlemine) on kriminaaltulu teenimine. Eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav, et Vladislav Vugtilt äravõetud rahalised vahendid olid saadud süüteo toimepanemise tulemusena Eeltoodust tulenevalt on kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et V.Vugtilt kinnipidamisel äravõetud raha on V.Vugt saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kriminaalasjas ei ole Vladislav Vugt andnud veenvaid ja usutavaid selgitusi või esitanud tõendeid, et 1150 eurot on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. 12 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vladislav Vugti poolt välja antud ja kinnipidamisel leitud 1150 eurot tuleb konfiskeerida
lg 1 alusel.
MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asja võtta kriminaaltomikusse. KrMs § 126 lg 3 p 2 alusel tagastatakse muu asitõend, milel kuuluvust ei ole vaidlustatud omanikule või seaduslikule valdajale. Mälupulk tuleb tagastada XXXile Asitõendiks olevatest mobiiltelefonidest nähtub, et Samsung GT-E1200R on odav klahvidega telefon, millel sisuliselt puudub kasutatud telefonide turg. Selliste, isegi korras telefonide müük ei ole reaalne, tegemist on sisuliselt väärtusetu asjaga. Samsung on odav telefon, mille puhul kasutatud telefonide turul pakutav hind ei ületa 10 eurot, mistõttu selle telefoni müügi korraldamise kulud oleksid suuremad kui üldse telefoni müügist hüpoteetiliselt saada oleks võimalik, mistõttu asub kohus Samsung telefoni osas seisukohale, et tegemist on väärtusetu asjaga. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4,1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - kilekott kirjadega Apteek, kirjaümbrik ja mobiiltelefon Samsung GT-E1200R (IMEI kood XXXXXXX, abonent XXXXXXX).
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Mobiiltelefon LG kuulub V.Vugtile. Mobiiltelefonis kajastatud sõnumite sisust võib järeldada, et seda telefoni kasutati ka suhtlemiseks narkootiliste ainete käitlemisel, mistõttu tuleb telefon kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeerida riigi tuludesse. Kuna telefoni marki ja välimust arvestades ei saa väita, et tegemist on väärtusetu asjaga, puudub alus selle asitõendi hävitamiseks. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust tulenevalt jääb V.Vugti poolt valitud kaitsjale makstud tasu tema enda kanda ning V.Vugtilt tuleb välja mõista kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasud. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt V.Vugtilt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel määratud kaitsetasu 312 eurot, ekspertiisikulu 204 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 2 p2 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 08.08.2013.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 3 aasta võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 8 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 09.03.2015 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 09.03.2015 Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Vladislav Vugtilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 14 lg 1 p 3, 4,5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 312 eurot ja ekspertiisikulud 204 eurot riigituludesse. Kohustada Vladislav Vugti tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 124.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse Vladislav Vugtile XXX Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Vladislav Vigt, kriminaalasi 1-15-5875, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (epostiaadress: itabi@just.ee). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulud summas 513 eurot riigi kanda
lg 1 alusel konfiskeerida Vladislav Vugtilt Harju Maakohtu 14.04.2015.a määrusega nr 1-15-2835 alusel arestitud Vladislav Vugt´i kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud sularaha summas 1150,00 eurot (kantud Rahandusministeeriumi kontole). Asitõendid
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.