← Eesti

2-15-7514/62

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-15-7514 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2016 Tallinnas Kohtunik Tiit Kollom Tsiviilasi KS hagi KL ja LL vastu pärandvara jagamiseks ni

§ 21

lg 3 alusel kehtestatud ja Eesti Advokatuuri juhatuse 07.04.2015 otsusega muudetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (alates 01.05.2015 – 01.10.2015 kehtinud redaktsioon) punkt 371 sätestab, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses ja hagita asjades vanema õiguste määramisel lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmisel, ja lapsega suhtlemise korraldamisel on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 400 eurot. Advokaat Henn Koduvere on nimetatud tasu ja kulude korra kehtivuse ajal osutanud õigusabi kokku 38 pooltunni ulatuses, mille eest kuuluks tasumisele 38 x 20 = 760 eurot, mis ületaks kehtestatud piirmäära. Eespool nimetatud tasude ja kulude korra punkt 51 sätestab, et riigi õigusabi osutamisega seoses hüvitatakse advokaadile või advokaadibüroo pidajale sõidu- ja majutuskulud, tõlkekulud ja tõendite esitamisega seotud kulud. Advokaadile või advokaadibüroole hüvitatakse üksnes kuludokumentidega tõendatud kulud, kui kohtul, uurimisasutusel või prokuratuuril ei ole kulude kandmist võimalik kontrollida elektroonilisel teel. Sama korra punkt 57 kohaselt määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud kulud, mis on seotud ametiasutustest ja andmekogudest asjassepuutuvate dokumentide ärakirjade, väljavõtete ja muude asjakohaste dokumentide saamisega. Advokaat Henn Koduvere on kandnud kulu seoses kinnistusraamatu väljavõtetega summas 6 eurot.

§ 21

lg 3 alusel kehtestatud ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15.09.2015 otsusega muudetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (alates 02.10.2015 – 31.01.2016) punkt 371 sätestab, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses ja hagita asjades vanema õiguste määramisel lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmisel, ja lapsega suhtlemise korraldamisel on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 400 eurot. Advokaat Henn Koduvere on nimetatud tasu ja kulude korra kehtivuse ajal osutanud õigusabi kokku kahe pooltunni ulatuses, mille eest kuuluks tasumisele 29 x 20 = 580 eurot, mis ületaks kehtestatud piirmäära. Riigi õigusabi korras määratud esindaja on „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ redaktsioonide 01.05.2015 – 01.10.2015 ja 02.10.2015 – 31.01.2016 kehtivuse ajal teostanud õigusabitoiminguid, mille eest ületaks tasu lubatavat 400 eurot. Tasude ja kulude korra punkt 391 sätestab, et kui esindajal on ühes ja samas tsiviilasjas rohkem kui üks riigi õigusabi saaja, on tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja istungil osalemise tasumääradest kõikide esindatavate eest ühine. Kohus võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates tsiviilasja töömahukust ja ajakulu põhjendatust, suurendada tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 25% iga esindatava võrra. Tsiviilasi hõlmas pärandvara jagamist, mille käigus esitas alaealistele kostjatele riigi õigusabi korras määratud esindaja ühtlasi vastuhagi. Pärandvara, mille jagamist sooviti, oli mahukas. Esindaja esindas 2

(5)kahte kostjat. Pärandvara koosseisu ja ulatuse kindlakstegemine hõlmas mitmeid päringuid Eesti ameti- ja krediidiasutustele, mistõttu oli adekvaatsete ja korrektsete seisukohtade esitamiseks vajalik nende poolt esitatud vastuste põhjalik läbitöötamine. Kostjate esindaja esitas maakohtule kinnitamiseks väga põhjaliku ning detailse poolte kompromisslepingu. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes tasude ja kulude korra punktist 391, on põhjendatud suurendada adv. Henn Koduvere poolt riigi õigusabi osutamise eest tasu mõlema osalise pealt 25%, so kokku 50% võrra, millele lisandub kinnistusraamatu väljavõtte kulu summas 6 eurot. Seega on tasu, lähtudes piirmäärast 400 eurot ja selle suurendamisest 50% võrra kokku 600 eurot. Sellele lisanduvad kulud 6 eurot. Kuna advokaadibüroo Lillo & Partnerid on registreeritud käibemaksukohustuslasena, lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks. Eeltoodust lähtuvalt kuulub advokaadile tasumisele 600 eurot, sh millele lisandub käibemaks 20% summas 120 eurot, seega tasu kokku on 720 eurot, millele lisandub kinnistusraamatu väljavõtte kulu summas 6 eurot. Kokku kuulub advokaadile tasumisele 726 eurot. Kuna tsiviilasi ei läbinud teisi kohtuastmeid peale maakohtu menetluse ning asjas ei peetud kohtuistungit, ei ole tasu taotlus enamas ulatuses põhjendatud. Määruskaebus Adv. Henn Koduvere palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata tema taotluse 888 euro ulatuses (sh käibemaks) ning uue määrusega rahuldada riigi õigusabi tasu taotlus ka selles osas. Kui kohus leiab, et tasude ja kulude korra punktide 11, 371, 38 ja 391 tähendus on, et kohtumenetluses riigi õigusabi osutamisel on asja kohtusse esitamisel ja kogu edasises menetluses (v.a. istung) osutatud õigusabi tasu piirmäär 400 eurot (punkti 391 alusel suurendamisel 600 eurot, punkti 11 alusel suurendamisel 800 eurot ning punktide 391 ja 11 mõlema alusel suurendamisel 1200 eurot) (lisandub käibemaks), siis tunnistada antud piirang või tasude ja kulude kord täielikult põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätta nimetatud sätted kohaldamata ning rahuldada määruskaebus või alternatiivselt tunnistada antud punktide regulatsioon põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätta kohaldamata osas, milles need punktid sätestavad tsiviilkohtumenetluses riigi õigusabi osutamisel asja kohtusse esitamisel ja kogu edasises menetluses v.a. istungiaja eest 400 eurot (punkti 391 alusel suurendamisel 600 eurot, punkti 11 alusel suurendamisel 800 eurot ning punktide 391 ja 11 mõlema alusel suurendamisel 1200 eurot) (lisandub käibemaks), kui õigusabi on osutatud mahus 33,5 tundi. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja rahuldada määruskaebus osaliselt, suurendades riigi õigusabi tasu tasude ja kulude korra punkti 11 alusel 100% võrra 1200 euroni, millele lisandub käibemaks. Riigi õigusabi osutati kohtumenetluses. Seega ei kehtesta tasude ja kulude kord kaebuse esitaja poolt valdavalt osutatud õigusteenuse tasule limiiti. Kohtuliku menetluse ettevalmistamisel osutatud õigusabi mahus 3 tundi eest moodustab tasu 120 eurot ja ei ületa seega tasude ja kulude korra punktis 371 sätestatud limiiti. Maakohus ei märkinud, et kaebuse esitaja poolt õigusteenuse osutamisel kulutatud aeg oleks olnud põhjendamata. Maakohus märkis, et tegemist oli mahuka asjaga, esindaja esindas kahte kostjat, töö hõlmas paljude materjalide põhjalikku läbitöötamist ning et kaebuse esitaja esitas väga põhjaliku ning detailse poolte kompromisslepingu. Järelikult tuleb kaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi tasutaotlus tervikuna rahuldada. Piirang, mille kohaselt on 33,5 tunni õigusteenuse eest tasu 400 eurot, ei oleks proportsionaalne ja ei oleks seega põhiseadusega kooskõlas. Kõrgemat haridust, iseseisvust, ettevõtlikust ja omal riisikol tegutsemist eeldaval erialal ei oleks sellise tasumäära juures toimetulek Tallinnas tänapäeval võimalik. Tasude ja kulude korras kehtestatud limiit on ebamõistlikult madal ning sellise hinnaga ei ole antud asjas ega teistes vähegi mahukamates asjades võimalik kliendile õigusabi nõuetekohaselt osutada. Sellise limiidi kehtivuse korral ei oleks õigusabi osutajal võimalik katta elementaarseid tegevus- ja täiendõppekulusid ega säilitada vajalikku pühendumust, analüüsivust, loovust, hoolsust jmt, mis kõik on hädavajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks. Õigusabi osutajal on õigus saada 3
(5)sissetulekut enda ja enda ülalpeetavate ülalpidamiseks. On tarvis ka ennast täiendada, enda tervise eest hoolt kanda ja samuti puhata.

§-dest 2 ja 4 tuleneb, et riigi õigusabi näol on tegemist riigi kulul asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse osutamisega. Kui lähtuda maakohtu tõlgendusest riigi õigusabi tasude limiitide kohta, soovib Eesti Advokatuur või Eesti Vabariik riigi õigusabi osutada õigusabi osutava advokaadi kui üksikisiku arvel, kuna maakohtu poolt väidetavate piirangute puhul ei kata tsiviilkohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu õigusabi osutanud advokaadi elementaarseid põhjendatud kulusid. Riigi õigusabi osutamine on oluline, kuid riigi õigusabi ei saa seisneda selles, et ühe isiku (riigi õigusabi saaja) finantsiline koormus tõstetakse teise isiku (õigusabi osutav advokaat) õlgadele. See oleks vastuolus vähemalt PS § 32 sätestatud omandi puutumatuse põhimõttega. Seega ei ole taolise põhiõiguste riive ulatus ja intensiivsus mõõdukas ning maakohtu poolt väidetavad tasude ja kulude korrast tulenevad piirangud õigusabi tasule oleksid põhiseadusega vastuolus ning vastavad sätted tuleks jätta kohaldamata.

§ 21

lg 3 neljas lause sätestab, et advokatuuril on kohustus tagada riigi õigusabi kohane ja katkematu osutamine ka juhul, kui riigieelarvest eraldatud rahast eelarveaasta lõpuni ei jätku. Nimetatud lausest võib tuleneda, et advokatuuril on kohustus kanda riigi õigusabi kulusid koos riigiga. See omakorda võib tekitada arusaamise, et advokatuuri liikmed peaksid koos riigiga kandma riigi õigusabi kulusid. Nimetatud tõlgendus ei ole kooskõlas põhiseadusega ega ka Advokatuuriseaduse § 141 lg 1 teise lausega, mis sätestab, et riigi õigusabi osutamist ja korraldamist rahastatakse seaduses sätestatud korras riigieelarvest. Põhiseadus ei võimalda selliselt riigi kohustusi panna üksikisikute kanda, sh riigi õigusabi kulude kandmist. See oleks vastuolus PS § 32 sätestatud omandi puutumatuse põhimõttega. Ka advokatuuri ei saa teha vastutavaks riigi õigusabi kuludeks advokatuurile antud riigieelarve eraldiste ületamise eest, juba üksnes tulenevalt asjaolust, et advokatuur ega advokaadid ei oma kontrolli riigi õigusabi andmise mahtude ega tingimuste üle (kas hüvitamiskohustusega või ilma). Riigi õigusabi andmist otsustavad kohtud ilma õigusabi mahtusid ja tingimusi advokatuuriga või advokaatidega kooskõlastamata. Seega on maakohtu poolt väidetavad tasude ja kulude korrast tulenevad piirangud põhiseadusega vastuolus ning vastavad sätted tuleks jätta kohaldamata. Halduskohtumenetluse osas ei kehtesta tasude ja kulude kord kohtumenetluse ettevalmistamisel ega kohtumenetluses osalemisel osutatud riigi õigusabi eest makstavale tasule limiiti. Tasude ja kulude korra lisa 1 p 9 sätestab, et isiku esindaja tasu esindamisel halduskohtumenetluses on 36 eurot iga poole tunni kohta. Tsiviilkohtumenetluses õigusabi osutamine nõuab vähemalt samaväärset tööd ja hoolt, kui õigusabi osutamine halduskohtumenetluses. Kui tasude ja kulude korra punktide 11, 371, 38 ja 391 mõte on, et tsiviilkohtumenetluses riigi õigusabi osutamisel tsiviilasjades on asja kohtusse esitamisel ja kogu edasises menetluses (v.a. istungid) osutatud õigusabi tasu piirmäär 400 eurot, on nimetatud punktid tasude ja kulude korra lisa 1 p 9 taustal vastuolus PS § 12 sätestatud võrdsuspõhimõttega ning tuleks jätta kohaldamata. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määruses nr 3-2-1-153-13 väljendatus seisukohtadest ei ole tasude ja kulude kord formaalselt kooskõlas PS §-ga 104, kuna see on vastu võetud Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega. PS §-st 104 tulenevalt peab olema kohtumenetluses tekkinud kulude hüvitamise küsimus ka riigi õigusabi tasulimiitide osas reguleeritud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastu võetud seaduses. Kuna tasude ja kulude kord ei ole formaalselt põhiseadusega kooskõlas, tuleb jätta kohaldamata ka nimetatud korra punktis 371 kehtestatud tasude limiidid ja muud limiidid. Kaebuse esitajal kulus antud asjas maakohtus õigusabi osutamisele kokku aega 33,5 tundi. Kaebuse esitaja esitas kohtusse: 10.09.2015 hagi vastuse 9 lehel ja vastuhagi 10 lehel; 18.12.2015 kompromisslepingu 9 lehel. Asjas oli ka hulgaliselt tõendeid, mida tuli uurida ja analüüsida. Isegi, kui maakohus leidis, et õigusabi oli esitatud kohtumenetluse ettevalmistamisel ning lähtus tasude ja kulude korra punktis 371 sätestatud piirangust, oli kohtul võimalus ja põhjendatud alus tasu 4

(5)suurendada korra punktide 391 ja 11 alusel. Maakohus suurendas tasu punkti 391 alusel, kuid ei suurendanud tasu punkti 11 alusel 100% võrra 1200 euroni, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.04.2016 otsusega kohtuasjas nr 3-2-1-40-15

§ 21

lg 3 laused 1-3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 16.09.2014 otsusega kinnitatud ja 30.09.2014, 07.04.2015, 15.09.2015 ja 12.01.2016 otsustega muudetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (jõustunud 01.10.2014) põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Ühtlasi tunnistas kohus Eesti Advokatuuri juhatuse otsustega kinnitatud, ajavahemikus 01.01.2010 30.09.2014 kehtinud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja määrasid ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatust ja korda puudutavad aktid põhiseaduse vastaseks. Samas otsustas Riigikohus lükata otsuse jõustumise edasi kuue kuu võrra kõikide eespool käsitletud tasude ja kulude kordade ning nende aluseks oleva volitusnormi vastavas osas, v.a. tasude ja kulude kordade punktide 51-54 osas ja nende aluseks oleva volitusnormi vastavas osas ning tasude ja kulude kordade lisade nende punktide osas, mis sisaldavad käesolevas asjas asjassepuutuva tasude ja kulude korra punktides 51-54 sätestatutega identseid sätteid. Seega lähtus maakohus käesolevas asjas põhjendatult

§ 21lg-st 3 ning tasude ja kulude korra punktist 371.

Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et tema poolt valdavalt osutatud õigusteenuse tasule tuleb kohaldada tasude ja kulude korra punkti

  1. Kohtulikus menetluses osalemise alla kuulub ainult istung. (Advokatuuri juhendmaterjal tasude ja kulude korra regulatsiooni selgitamiseks ja õigete tasu liikide valimiseks tasutaotluse koostamisel on kättesaadav internetis aadressil http://www.riigioigusabi.ee/dokumendid-2). Samuti on maakohus põhjendanud miks tuleb esindaja tasu suurendada tasude ja kulude korra punkti 391 alusel ja miks ei kuulu kohaldamisele punkt
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et antud asja ei saa selles esitatud materjalide hulka ega vaidluse sisu arvestades pidada eriliselt töömahukaks, mis õigustaks riigi õigusabi tasu suurendamist veelgi 100% võrra. Seega oli põhjendatud rahuldada adv. Henn Koduvere taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata hüvitamisele kuuluva riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks kokku 726 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kollom 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.