Obsah (7)

§ 151§ 121§ 44§ 45§ 155§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-625 Haldusasi S.S.a kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 1

) § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel. Kuna kaebaja on Tallinna Vanglast tingimisi enne tähtaega vabanenud alates 27.04.2016, ei avalda Tallinna Vangla kodukord enam talle mingit mõju ning kaebaja õigusi ei riku. KOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus. Kaebaja on esitanud kohtule nõude Tallinna Vangla kodukorra punktide 12.

1. ja 16.2.
3. (jõustunud 01.01.2016) tühistamiseks. Kaebaja ei nõustu kodukorra p 12.
4. teise lausega, mis võimaldab suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastada jalutuskäigu alguses laekast maksimaalselt kolm sigaretti ilma pakita. Samuti ei nõustu kaebaja kodukorra p-ga 16.2.19, mis võimaldab ühe kaupluses käimise jooksul soetada suitsetaval kinnipeetaval maksimaalselt kolm pakki sigarette. Tallinna Vangla kodukord kui üldkorraldus haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses
5. on täitmiseks üksnes kõigile Tallinna Vangla territooriumil ning Maardu üksuse III korrusel (tuberkuloosiosakond) viibijaile, st kinnipeetavatele ja vahistatutele, teenistujatele ning vanglat külastavatele isikutele (kodukorra p 1.2.). Kaebaja vabanes Tallinna Vanglast tingimisi enne tähtaega alates 27.04.
6. 12.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kuna kaebaja viibib alates 27.04.2016 vabaduses, leiab kohus, et Tallinna Vangla kodukorra vaidlustatud punktide toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ning tema õigusi rikkuda. Seega on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus kodukorra vaidlustatud punktide tühistamise nõude esitamiseks.

1. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul ka vajadus selgitada kaebajale nõude muutmise võimalust ja anda selleks kaebajale täiendav tähtaeg. 13.
2. Esmalt puudub kujunenud olukorras vajadus tühistamisnõude täpsustamiseks (kaebaja algse eesmärgi saavutamiseks olnuks otstarbekas Tallinna Vangla direktori 28.12.2015 käskkirja nr 11/135 p-de 1.21 ja 1.25 tühistamist). Kuna kaebaja ei ole kohtueelselt läbinud vaidemenetlust kohustamisnõude osas, ei saaks seda esitada ka praeguses menetluses ning liiatigi ei viibi kaebaja enam kodukorra mõjualas. 13.
3. Kohus ei pea eesmärgipäraseks ka tühistamisnõude muutmist tuvastusnõudeks. Kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, siis tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil ei saa aidata kaasa kaebaja kui endise kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (vt Riigikohtu
4. mai 2 2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-14, p 11). Hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samasse olukorda, ei anna piisavat alust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2016 määrus haldusasjas nr 3-14-51741, p 10). Seega ei saaks vaidlustatud kodukorra punktid alates kaebaja vabanemise hetkest tema õigustele ka mingit edasist negatiivset mõju omada isegi kui praeguses vaidluses kaebus rahuldataks. 13.
5. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks kohtu hinnangul praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 45

lg 2 ls 3 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleva haldusasja materjalides väljendatut ja vaidlustatud sätete olemust arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et kodukorra vaidlustatud punktide lühiajalise kehtivusaja jooksul (alates 01.01.2016) saanuks neist kaebajale tekkida mingit varalist kahju või oleks kahjustatud hüvesid, mille puhul oleks alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Tuleb silmas pidada, et vaidlustatud sätetega ei keelatud suitsetamist vanglas, vaid muudeti piiranguid mõnevõrra rangemaks. Kaebuse läbi vaatamata jätmine praegusel juhul ei võta kaebajalt ka võimalust kahju hüvitamise nõude esitamiseks RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul. 14. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu jätab kohus kaebus

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

§ 155

lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. 15. Kaebaja kannab tulenevalt

§ 108lg-st 4 menetluskulud ise.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude kohta andmeid esitanud. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu, ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt

§ 104lg 5 p-le 2 tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 3