1-14-10297/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10297 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Gotthard Šreiberg (isikukood 36805242261), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. aprilli 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Gotthard Šreiberg kannab alates 22.06.2014 Viru Vanglas temale Harju Maakohtu 30.01.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkust vangistust. Karistusaeg lõppeb 22.12.
8. Viru Vangla esitas 22.03.2016 Viru Maakohtule materjalid G. Šreibergi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise otsustamiseks.
9. Viru Maakohus 20.04.2016 määrusega jättis G. Šreibergi tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Maakohtul ei tekkinud veendumust, et G. Šreiberg ei jätka enam kuritegude toimepanemist. Vastava negatiivse prognoosi tingivad järgmised asjaolud. G. Šreibergi on kriminaalkorras karistatud
10. korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda, teda on varem kõikidest vangistustest vabastatud tingimisi enne tähtaega ning ta on korduvalt toime pannud rahvatervisevastaseid kuritegusid. Veel märkis maakohus, et vabanemine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärasele katseaja käitumiskontrollnõuete täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Viru Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanedes varasemalt vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla, asus G. Šreiberg manipuleerima selleks, et vabaneda elektroonilisest valvest. See näitab, et tegelikkuses ei ole kinnipeetav valmis rangeid järelevalve nõudeid täitma ja võib samuti toimima hakata ka seekord. 3.2 Maakohus pidas oluliseks sedagi, et Viru Vanglas koostatud iseloomustusest nähtuvalt on G. Šreibergi tuttavate hulgas kriminaalse taustaga isikud, oma tegude tagajärgi arvestab kinnipeetav vaid omakasust lähtuvalt, tal puudub empaatiavõime, ta on orienteeritud materiaalse kasu saamisele, tal on probleemid õigete valikute tegemisega ja oma kuritegudele otsib ta õigustusi. Samast iseloomustusest selgub ka, et G. Šreiberg jagab kriminaalse subkultuuri põhimõtteid. Kõik eelnev näitab üheselt, et kinnipeetav ei ole oma järjekordsest karistusest teinud mingeid järeldusi, ei ole asunud paranemise teele ning tema motivatsioon muutuda on paljasõnaline. Jätkates vangistuse kandmist on isikul veel aega tegeleda oma mõtlemise, suhtumise ja põhimõtete ümbervaatamisega. 3.3 G. Šreibergil elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetuse luges maakohus positiivseteks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Kõik need tingimused olid kinnipeetaval olemas ka eelmise ja varasemate kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista ega välista need kuritegude sooritamist kinnipeetava poolt. Lisaks sellele on oluline kinnipeetava enda kinnitamine maakohtu istungil, et vabanemise korral kavatseb ta Eestist lahkuda ja asuda taas elama Hispaaniasse. See aga välistab kriminaalhoolduse teostamise katseajal.
11. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse G. Šreiberg, kes taotleb lahendi tühistamist ja palub end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada. Edasikaebuse argumendid on järgmised. 4.1 G. Šreiberg rõhutab, et tema vabastamist toetavad riiklik süüdistaja, vangla, kriminaalhooldaja ja kaitsja. Maakohus ignoreerib esitatud seisukohti. Sellises olukorras ei ole küll välistatud, et kohus isikut siiski ei vabasta, kuid kohtu argumendid peaksid taolisel juhul olema eriti veenvad ja ümberlükkamatud. Käesoleval juhul sellist erilist veenvust määrusest ei nähtu. 4.2 Samuti ei ole kohus G. Šreibergi hinnangul võtnud piisavalt arvesse tema isikut, käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabaduses. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vanglas läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme kursused, käinud tõstukijuhi koolitusel ning kogu aeg ka töötanud. Vabaduses on tal kindel elukoht, abikaasa, tütar ja garanteeritud töökoht. 4.3 G. Šreibergi hinnangul on kohus liigselt keskendunud tema kriminaalsele minevikule. Minevik ei tohiks võtta temalt võimalust oma õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on eesmärgi täitnud. Ka on ta valmis täitma kõiki temale pandavaid nõudeid ning talle tuleks kasuks kriminaalhooldaja abi ja järelevalve. 4.4 Tuginedes eeltoodule väärib G. Šreiberg enda hinnangul võimalust tõestamaks, et ta suudab ja tahab edaspidi seaduskuulekalt elada ning leiab, et seda näitavad ka kõik hinnangud ja arvamused. Kinnipeetav lisab, et kriminaalhoolduse nõudeid ta kunagi rikkunud ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et G. Šreibergi tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures hindab kolleegium esimese kohtuastme vastavad põhistused igati selgeteks, veenvateks ja küllaldasteks. 2 2
13. Nimelt on maakohus põhjendatult leidnud, et kuivõrd G. Šreibergi on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ta on mitmel puhul kandnud reaalset vangistust ja ta on narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises seisnevaid kuritegusid toime pannud varemgi, siis ei teki piisavat kindlustunnet tema karistuse eesmärkide täidetuses ehk siis tema edasises seaduskuulekaks jäämises. Sellist seisukohta kinnitab Viru Vanglas koostatud kinnipeetava iseloomustusest selguv hinnang, et G. Šreiberg ei näe alternatiive oma kuritegudele, püüab leida neile õigustusi ja tema motivatsioon muutuda jääb paljasõnaliseks. Veel selgub riskitegurina tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu, sealhulgas tema vend, keda on kriminaalkorras karistatud korduvalt.
14. Vastupidisele seisukohale ei veena kolleegiumit ka kinnipeetava vangistusaegne positiivsena hinnatav käitumine ega teda vabaduses ees ootavad hüved. Nimelt selgub G. Šreibergi varasematest karistusandmetest, et kinnipidamisasutuse range järelevalve tingimustes suudab ta end ülal pidada seal kehtestatud korrale vastavalt, kuid vabaduses jääb tema seaduskuulekas käitumine lühiajaliseks ja seda ka vaatamata positiivsetele elutingimustele. Ehk siis eelmärgitud asjaoludel ringkonnakohus vangistusasutuse, prokuröri ja kaitsja G. Šreibergi vabastamist pooldavate seisukohtadega ei nõustu ning kohtule eelmärgitud arvamused siduvad ei ole.
15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud 20.04.2016 kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas