Obsah (16)

§ 180§ 114§ 182§ 123§ 35§ 62§ 39§ 43§ 95§ 61§ 59§ 63§ 165§ 249§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1570 Haldusasi OÜ Extorno kaebus

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

1 Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA, vastustaja või maksuhaldur) Ida maksu- ja tollikeskus (edaspidi MTK) kontrollis 24.11.2010 korralduse nr 12.2-3/8029-1 alusel OÜ Extomo käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.
2. Kontrolli tulemusena tegi MTA Ida MTK OÜ-le Extorno (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) 30.03.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/8029-16 (edaspidi Maksuotsus), milles asus seisukohale, et OÜ Extorno ei ole soetanud OÜ-lt Konsultant teenuseid ning kohustas OÜ-d Extorno tasuma riigieelarvesse 8287,49 eurot käibemaksu ja 13 378,63 eurot tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
3. 09.05.2012 tegi MTA Lääne MTK OÜ-le Extorno intressinõude nr 13-3/7297 (edaspidi Intressinõue), millega kohustas OÜ-d Extorno tasuma intressvõla summas 11 757 eurot. Intressinõude esitamise tingis asjaolu, et kaebaja ei olnud õigeaegselt täitnud maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 105 lg-s 1 sätestatud kohustust tasuda maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad selleks määratud pangakontole maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks ning on jätnud täitmata MKS § 115 lg-s 1 sätestatud kohustuse arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi /tl 27-29/.
4. 14.06.2012 esitas OÜ Extorno MTA-le Intressinõude peale vaide /tl 30-31/, mille MTA 22.06.2012 vaideotsusega nr 6-1/896-2 (edaspidi Vaideotsus) jättis rahuldamata /tl 17-18, 3233/.
5. 25.07.2012 esitas OÜ Extorno Tallinna halduskohtule (Pärnu kohtumaja) kaebuse Intressinõude tühistamiseks /tl 5-8/.
6. Halduskohus 30.08.2012 määrusega võttis kaebuse menetlusse /tl 21/ ja 08.10.2012 määrusega peatas haldusasja nr 3-12-1570 menetluse, kuni haldusasjas nr 3-12-1281 (vaidlus Intressinõude aluseks oleva Maksuotsuse üle) tehtud lahendi jõustumiseni /tl 34-35/.
7. 19.09.2012 esitas MTA kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 23-26/.
8. Seoses haldusasja seni menetlenud kohtuniku surmaga võttis kohtunik H. Kiviloo 10.03.2015 määrusega OÜ Extorno kaebuse oma menetlusse, peatades samuti haldusasja nr 312-1570 menetluse kuni haldusasjas nr 3-12-1281 tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni /tl 37/.
9. Haldusasjas nr 3-12-1281 Tartu halduskohus 20.02.2014 kohtuotsusega jättis OÜ Extorno kaebuse Maksuotsuse tühistamiseks täies ulatuses rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus 17.02.2015 kohtuotsusega jättis rahuldamata OÜ Extorno apellatsioonkaebuse Tartu halduskohtu otsuse peale ja 28.04.2015 määrusega Riigikohus ei võtnud OÜ Extorno kassatsioonkaebust menetlusse. Neil asjaoludel Tallinna halduskohus 15.05.2015 määrusega uuendas menetluse haldusasjas nr 3-12-1570 /tl 48/.
10. 19.10.2015 määrusega halduskohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 61-62/. 2
11. Pooled esitasid kohtule oma täiendavad seisukohad järgmiselt: kaebaja 20.11.2015 /tl 69-72/ ja vastustaja 11.12.2015 /tl 103-105/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja OÜ Extorno kinnitab, et tehingud OÜ-ga Konsultant on aset leidnud ning juhul kui OÜ Konsultant on mingid riigimaksud tasumata jätnud, siis kaebaja ei pea ega saa nende tasumise eest vastutada ning kellegi teise rikkumise pärast täiendavaid maksusummasid tasuma. Maksuhaldur on kogunud tõendid, mis tehingute toimumist kinnitavad. Erinevatest tõenditest erinevate kontekstiväliste lausekildude abil tegelikkusele mittevastava faabula konstrueerimine on lubamatu. Sellisele maksuotsusele tugineva intressinõude väljastamine umbes kuu aega pärast Maksuotsuse väljastamist on isiku liigne koormamine ning ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Vägisi jääb mulje, et maksuhaldur soovib määrata alusetu Maksuotsusega täiendava maksusumma ja seejärel võtta isikult rahaline võimekus enda õigusi kaitsta ja Intressinõudega koheselt võtta isiku kõik vabad rahalised vahendid. Vaidlustatud Maksuotsus ei ole faktiliselt ega õiguslikult motiveeritud, selles tehtud järeldused ei vasta asjas kogutud tõenditele. Maksumenetluses ei ole soovitud välja selgitada tegelikke asjaolusid ja tuvastada kas ja kes maksusummad tasumata jätsid, vaid on soovitud sõltumata tuvastatud asjaoludest määrata täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma OÜ-le Extorno. Maksuotsuses puudub motivatsioon, miks maksuhaldur ei pea tõenäoliseks, et OÜ Extorno ei ole maksuseadusi rikkunud ning võimaliku rikkumise on toime pannud hoopis OÜ Konsultant. OÜ Extorno teeb kõik endast oleneva, et ebaõige Maksuotsus saaks tühistatud ja õiged isikud vastutusele võetud. Tingituna asjaolust, et algavat pikka kohtuteed ei korva OÜ-le Extorno mitte miski isegi juhul kui kohus teeb lõpuks õige otsuse, on OÜ Extorno kõik alusetult määratud maksusummad tasunud ja loodab, et menetluse jooksul kogunev intress vähemalt osaliselt heastab ebaseadusliku haldusvõimu tegevuse. Ühtlasi loodab OÜ Extorno, et summade tasumine kutsub maksuhaldurit antud asjas kiiret kompromissi sõlmima. Maksuhaldur on oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet (MKS § 11), ta ei ole kõrvaldanud vastuolusid täiendavate tõendite kogumisega ning on kogunud ja arvestanud ainult maksukohustust suurendavate tõendite ja asjaoludega ja ka need asjaolud on loodud kunstlikult tegelikke asjaolusid kontekstist välja võttes. Eriarvamuse järgselt kogutud tõendid ei ole kogutud õigesti ega hinnatud korrektselt. Samuti pole arusaadav, miks kontrollitoimik (maksumenetluse materjalid) ei sisalda olulisi maksukohustuslase poolt esitatud dokumente. OÜ Extorno maksukohustust suurendavaid asjaolusid kontrollimaterjalide hulgas olevate tõendite alusel välja tuua võimalik ei ole. Viitega MKS §-le 82 kaebaja leiab, et tõendeid, mis lubaks lepingud, arved, aktid, ülekanded, isikute seletused jt tõendid kõrvale jätta, asjas ei ole. Kui OÜ Konsultant on sularahas alltöövõtjatele tasunud, raamatupidamisdokumendid ära kaotanud jne, siis las nemad tõendavad, et need tehingud on aset leidnud ja maksud nendelt tasutud. OÜ Extorno selle firmaga enam mingeid tehinguid ei tee, sest kontrollaktist tekkis piisav kahtlus, et seal ei ole kõik korras. Maksuhaldur peaks saama samuti aru, et võimalik maksukohustuse rikkumine on suurema tõenäosusega leidnud aset seal, kus tehingud on dokumenteerimata ja arveldatakse sularahas, mitte seal, kus kõik on korrektne ja dokumenteeritud. OÜ Extorno ei ole midagi valesti teinud ja soovib ka edaspidi riigimaksud tasuda ja legaalselt tegutseda. Kahtluse alla pole seatud tööde tegemist, mistõttu oleks pidanud hindama tööde tegemise kulusid ja ei oleks saanud tulumaksu määrata nagu kulusid ei oleks olnud. Väljamaksed on ettevõtlusega seotud ja tehtud metallkonstruktsioonide valmistamisega seoses. Tehingud ei ole fiktiivsed ja nende sisu on kantud arvetele. Maksumenetluses ei saa tehingute sisu kontrollimata asuda seisukohale, et töid ei ole tehtud. Samuti ei saa suvaliselt reaalsete poolte 3 vahel toimunud tehinguid ümber kvalifitseerida, öeldes tõenditega vastuolus olevalt ja põhjendamata, et müüja ei olnud arvele märgitud isik. Vaidlustatud intressinõue ei ole õiguspärane, kuna Intressinõude väljastamine on selgelt ennatlik ja tugineb ebaõigele Maksuotsusele. Ebaõige Maksuotsuse alusel arvestatud intressid on automaatselt ebaõiged. Kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Seega seaduse kohaselt peaks tasumine toimuma 11ndal päeval intressinõude kättesaamisest. Antud juhul on tähtaeg antud 10 päeva jooksul, s.o tasumine peaks haldusakti kohaselt toimuma 10ndal päeval intressinõude kättesaamisest, mis on lühem kui seaduses lubatud tähtaeg. Lisaks puuduvad intressinõudes viidatud kohustuslikud elemendid sh viivitatud päevade arv. Intressinõude arvestuslik metoodika ei ole kontrollitav ning on juba ainuüksi Intressinõudest nähtuvalt ebaõige. Intressinõudele ei ole lisatud intressiarvestuse kaarti, kuigi sellele intressinõudes viidatakse. Antud lisa saatmist peab tõendama maksuhaldur, mitte ei pea maksukohustuslane tõendama negatiivset asjaolu. Intressinõudest ei nähtu, miks on intressisumma arvestatud seisuga 09.05.2012 ja miks ei ole arvestatud, et maksukohustuslane on Maksuotsusega määratud maksusumma vaidlustanud ja on maksusumma 28.04.2012 tasunud. Nii on Intressinõue nii faktiliselt kui ka õiguslikult motiveerimata. Kuigi maksukohustuslane juhtis maksuhalduri tähelepanu lisa puudumisele ei ole seda ka vaidemenetluses maksukohustuslasele esitatud. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet OÜ Extorno kaebusega ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Erinevalt kaebuse esitajast on vastustaja seisukohal, et Intressinõue on õiguspärane ja põhjendatud. Vastustaja märgib, et kaebaja poolt praeguse seisuga avaldatud ja maksuhaldurile teadaolevate asjaolude juures ei pea vastustaja võimalikuks asja lahendamist kompromissiga ega muul viisil kokkuleppel (

§ 123lg 1 p 7).

Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja on Intressinõuet vaidlustades põhjendamatult tuginenud eelnevalt tema suhtes tehtud Maksuotsuse väidetavale ebaõigsusele. Viitega MKS §-le 45 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 60 lg 2 ja § 61 lg 2 sätetele MTA märgib, et kuna Maksuotsus on kehtiv ning selle kehtivust ei ole peatatud ega ka peatamist taotletud, on vaidlustatud haldusakti resolutiivosa, millega on OÜ-le Extorno määratud tasumiseks maksusummad, kohustuslik nii kaebuse esitajale kui ka MTA-le Maksuotsuse teinud haldusorganina. Tulenevalt MKS § 10 lg-st 2 ei saa MTA eirata Maksuotsusega tuvastatud maksuvõlga vaatamata Maksuotsuse vaidlustamisele ning peab seda sisse nõudma, kusjuures juhul kui maksukohustuslane ise pole arvestanud ja tasunud hilinemisega tasutud maksusummalt intressi, peab maksuhaldur määrama ja sisse nõudma ka intressi. Kuivõrd Maksuotsuse tühistamise osas toimub vaidlus Tartu Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-12-1281, ei saa samade menetluspoolte vahel sama eseme kohta samadel alustel toimuda kahte menetlust. Seetõttu käesolevas asjas ei ole õige ega võimalik käsitleda Maksuotsuse õiguspärasuse ega põhjendatusega seonduvat ning vastustaja ei pea vajalikuks pikemalt analüüsida kaebuse esitaja poolt Maksuotsuse kohta esitatud väiteid. Siiski märgib vastustaja, et on erinevalt kaebuse esitajast seisukohal, et Maksuotsusega OÜ-le Extorno täiendava maksukohustuse määramine on Maksuotsuses nii faktiliselt kui ka õiguslikult piisavalt motiveeritud ja maksuhaldur ei ole maksumenetluse läbiviimisel rikkunud uurimispõhimõtet. Samuti on alusetud kaebuse esitaja väited maksuhalduri tahtmatuse kohta selgitada maksumenetluses välja tegelikke asjaolusid ning tuvastada kas ja kes maksusummad tasumata jätsid. Viitega MKS § 115 lg-tes 1-3 sätestatule leiab MTA, et kaebuse esitaja seisukoht, nagu peaks määratud intressisumma tasumine toimuma

1. päeval intressinõude kättesaamisest, ei tulene 4 seadusest. MKS § 50 lg 1 kohaselt tähtaja arvutamisel kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) vastavaid sätteid. Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 2 tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 135 lg 6 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Tulenevalt TsÜS § 137 lg-st 1, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega juhul, kui intressisumma tasumise tähtajaks on ette nähtud 10 päeva, siis peabki tasumine toimuma hiljemalt
2. päeval kell 24.00, mitte aga
3. päeval, nagu leiab kaebuse esitaja. Kaebuse esitaja väide Intressinõude arvestusliku metoodika mittekontrollitavusest on ebaõige ja paljasõnaline. HMS § 56 lg 1 kohaselt haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Käesoleval juhul on intressiarvestus ja Intressinõudega määratud intressisumma kujunemine kajastatud Intressinõude lisaks oleval intressiarvestuse kaardil, millel muuhulgas on kajastatud ka viivitatud päevade arv ning intressiarvestuse alguse ja lõpu kuupäev iga hilinemisega tasutud maksusumma kohta. Vastustaja peab ebausutavaks kaebuse esitaja väidet, mille kohaselt ei ole Intressinõudele lisatud intressiarvestuse kaarti. Intressiarvestuse kaart trükitakse maksuhalduri peetavast maksuarvestuse süsteemist välja automaatselt koos intressinõudega, seega on ebatõenäoline, et maksuhaldur pani maksukohustuslasele ümbrikusse üksnes Intressinõude ilma koos sellega välja trükitud lisata. Isegi, kui pidada tõeseks kaebaja väidet intressiarvestuse kaardi Intressinõudele mittelisamise kohta, siis ei anna antud asjaolu alust õiguspärase Intressinõude tühistamiseks. Riigikohus on senises kohtupraktikas korduvalt (RKHKm 21.12.2000 haldusasjas nr 3-3-1-52-00, p 2; RKHKm 18.12.2001 haldusasjas nr 3-3-1-60-01, p 5; RKHKm 08.10.20002 haldusasjas nr 3-3-1-56-02, p 9) leidnud, et isik, kellele ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid kes on saanud haldusaktist muul viisil teada, peab astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Vastavalt HMS § 37 lg-le 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Seega juhul, kui kaebuse esitajal oleks tõepoolest jäänud koos Intressinõudega saamata selle lisaks olev intressiarvestuse kaart, millele Intressinõudes on viidatud, siis oleks kaebaja pidanud ise pöörduma maksuhalduri poole antud arvestuskaardiga tutvumiseks või koopia saamiseks. Lisaks on kaebuse esitajal võimalik iseseisvalt tutvuda maksuhalduri nõuetega (nende hulgas ka Intressinõudega) e-maksuameti vahendusel. Viimati nimetatud võimalus kasutamine ei ole kaebajale ka kuidagi koormav ega ka ajakulukas ning võimaldab kaebajal Intressinõude ja selle lisaga tutvuda igal ajahetkel, kuna kaebaja seda soovib. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja väide Intressinõude lisa puudumise kohta on tõendamata ja pahatahtlik. Intressinõue on kaebuse esitajale esitatud 09.05.2012, mistõttu ongi intressikohustuse suurus arvestatud seisuga 09.05.
4. Maksuhalduril puudus vajadus antud asjaolu Intressinõudes täiendavalt selgitada, kuna tegemist on üldlevinud praktikaga igasuguste nõuete esitamisel. Asjaolu, et kaebuse esitaja on määratud maksusumma vaidlustanud, ei oma mingit tähendust Maksuotsuse täitmise ning intressi arvestamise seisukohast. Intressinõude esitamisel on maksuhaldur arvestanud 28.04.2012 toimunud tasumist (intressi on arvestatud alates vastava maksu tasumiseks seadusega sätestatud tähtpäevast kuni maksusumma tasumiseni 28.04.2012), mis nähtub ka intressiarvestuse kaardilt. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et OÜ-le Extorno tehtud Intressinõue vastab nii sisuliselt kui ka vormiliselt MKS-s sätestatud nõuetele, on õiguspärane ja motiveeritud ning selle tühistamiseks puudub alus. OÜ Extorno 20.11.2015 täiendavad seisukohad Intressinõude arvestuslik metoodika ei ole kontrollitav ning on juba ainuüksi Intressinõudest nähtuvalt ebaõige. Kuskilt ei nähtu, kuidas tekib intressinõue 11757,00 eurot. Arvestust ei ole 5 kaebajale ka esitatud, haldusakt ei sisaldanud sellist osa. Intressinõudele ei olnud lisatud intressiarvestuse kaarti, kuigi sellele intressinõudes viidatakse. Antud lisa saatmist peab tõendama maksuhaldur. Kuigi maksukohustuslane juhtis maksuhalduri tähelepanu lisa puudumisele ei ole seda ka vaidemenetluses maksukohustuslasele esitatud. Seega seda ei saadetud. Kuidas saab tavaline inimene aru maksuintressi (viivise) arvestamise õigsusest või metoodikast pole mõistetav. Riik peab suutma selle mõistetavalt esitada. Intressinõudest ei nähtu, miks on intressisumma arvestatud seisuga 09.05.
5. Miks ei ole arvestatud, et maksukohustuslane on maksusumma 28.04.2012 tasunud? Arve saab lõpmatuseni sobitada, aga haldusakti andmise hetkel ei olnud arvestust seega ei ole haldusakt motiveeritud ega nõuetekohane. Motiveerimata haldusakti ei saa kohus kontrollida. Nii on intressinõue nii faktiliselt kui ka õiguslikult motiveerimata. MTA poolt kohtumenetluses esitatud Intressinõue ei ole see, mis OÜ-le Extorno saadeti. Lisaks on see allkirjastamata, s.o projekt. Projekt, mida ei vormistatud haldusaktiks. Kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Seega seaduse kohaselt peaks tasumine toimuma 11ndal päeval intressinõude kättesaamisest. Antud juhul on tähtaeg antud 10 päeva jooksul, s.o tasumine peaks haldusakti kohaselt toimuma 10ndal päeval intressinõude kättesaamisest, mis on lühem kui seaduses lubatud tähtaeg. Seega on intressinõue õigusvastane ning ebaseaduslik. Lisaks puuduvad Intressinõudes viidatud kohustuslikud elemendid, sh viivitatud päevade arv. Selline haldusakt ei ole motiveeritud. Pole ka põhjendusi, miks arvestab MTA intressi ka päeva kohta, millal maksusumma on laekunud. Riigikohus selliseid viivisearvestusi ei aktsepteeri ning loeb viimaseks viivitatud päevaks mitte tasumise päeva vaid sellele eelnenud päeva. Seega on kogu arvestus vale. Kohus saab selles veenduda, et MTA arvestab viivist ka laekumise päeval väidetava viivisearvestuse tabelist, mille kohaselt nt 19.05.2010 kuni 20.05.2010 moodustab 2 päeva viivitust. OÜ Extorno on vaidlustanud Riigikohtu määruse OÜ Extorno kaebust Maksuotsusele mitte menetleda Euroopa Inimõiguste Kohtus, kes menetleb kaebust avaldusena nr 54326/15 Ou Extorno v. Estonia (esitatud
6. oktoober 2015). Kui Konsultant OÜ „selgelt midagi ei teinud“, siis kuidas ta valmistas Windak OÜ-le metallkonstruktsioone maksuõiguslikult korrektselt? Kaebaja viitab TlnRnKo otsusele asjas 311-1803 ja küsib, kuidas saab vaidluse tulemus sisuliselt identsete haldusaktide puhul sõltuda sellest, millises linnas apellatsioonkaebust arutatakse? Haldusasja tulemus ei tohi sõltuda lahendi kirjutaja isikust ning peab olema objektiivselt mõistetav. Hetkel on OÜ Konsultant tasunud riigile käibemaksu, mida OÜ Extorno ei saanud maha arvata ning OÜ Extorno on pidanud tasuma karistusliku iseloomuga maksuintresse ja tulumaksu. Riik on saanud sama summa kaks korda ning võimalike maksupetturite asemel on karistatud täiesti vale isikut, kes pole milleski osalenud ega milleski süüdi. Lisatud kassatsioonkaebusest nähtub, et asjas oli väga palju tõendeid, mis kinnitasid tehingute toimumist ning väga vähe seda, millele sai tugineda vastupidise väite sisustamisel. Palun kohtunikul enda suurest kogemusest lähtudes võimalusel kaebuse lahendamisel ka maksuotsuse mitteõigsusega arvestada. Ka vastutusotsuste menetluses saab avada vaidluse maksuotsuse õigsuse üle. Miks ei peaks intressinõude puhul sama saama teha, sest halduskohtumenetluse eesmärk on selgelt jõuda uuriva kohtuna õige lahendini mitte ebaõigluse eest silmi kinni pigistada. MTA 11.12.2015 täiendavad seisukohad

§ 35

lg 4 kohaselt advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu ning kui menetlusdokumendile on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea menetlusdokumendile volikirja lisama. Vastustaja märgib, et käesolevas asjas on OÜ Extorno lepinguline esindaja 6 vandeadvokaat Mart Angerjärv edastanud 01.09.2015 Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 312-1570 kirja, milles teatab, et esindusõiguse aluseks olnud kliendileping on esindaja ja esindatava vahelise konflikti tõttu 01.09.2015 lõpetatud. Seega eelnevat arvestades puudub vastustaja hinnangul käesoleval juhul alus eeldada OÜ Extorno 20.11.2015 täiendavad seisukohad allkirjatanud isikul esindusõiguse olemasolu ning vastustaja on seisukohal, et kaebaja väidetav lepinguline esindaja peaks oma esindusõigust haldusasjas nr 3-12-1570 tõendama. Kuni täiendavad seisukohad esitanud isiku esindusõigus on tõendamata (või kaebaja ei ole esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks kiitnud), tuleks vastustaja hinnangul kõnealune dokument jätta vastu võtmata. Täiendavatele seisukohtadele on lisatud OÜ Extorno kassatsioonkaebus haldusasjas nr 3-121281 ning selle esitaja palub halduskohtul anda haldusasjas nr 3-12-1570 raames sisulise hinnangu kõnealuse kassatsioonkaebuse põhjendatusele. Vastustaja hinnangul on eelmainitud kassatsioonkaebuse näol tegemist käesoleva vaidluse seisukohast täiesti asjakohatu tõendiga, millega ei ole võimalik põhistada OÜ Extorno kaebuses esitatud seisukohti. OÜ Extorno kassatsioonkaebus haldusasjas nr 3-12-1281 on Riigikohtu poolt jäetud 28.04.2015 määrusega nr 3-7-1-3-226-15 menetlusse võtmata. Seega on Eesti Vabariigi kõrgeim kohtuaste andnud kõnealuse kaebus põhjendatusele omapoolse hinnangu.

§ 62

lg-st 2 tulenevalt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Eelnevat arvestades on vastustaja seisukohal, et praegusel juhul puudub halduskohtul isegi juhul, kui kõnealuse kassatsioonkaebuse OÜ Extorno täiendavate seisukohtade lisana esitaja esindusõigus on tõendatud (vt p 2) põhjus eelnimetatud tõendit vastu võtta ja asja lahendamisel arvestada. 25.07.2012 kaebust on selle esitaja suuresti põhjendanud sellega, et OÜ-le Extorno koostatud Maksuotsus ei ole õiguspärane ja sellise maksuotsuse alusel arvestatud intressid on automaatselt ebaõiged. Vastustaja märgib, et kuna kõik kolm kohtuastet on haldusasjas nr 3-121281 lugenud maksuhalduri poolt OÜ-le Extorno tehtud Maksuotsuse õiguspäraseks, siis kaebaja eelpool viidatud seisukoht Intressinõude ebaõigsuse osas selle aluseks olnud haldusakti (maksuotsus) ebaõigsuse tõttu on alusetu. Ülejäänud OÜ Extorno kaebuses esitatud väidete (puudub intressiarvestuse kaart, määratud intressisumma tasumine peaks toimuma 11. päeval intressinõude kättesaamisest, intressikohustuse suurus ei peaks olema arvestatud seisuga 09.05.2012 jms), mida on korratud ka täiendavate seisukohtade p-des 1-3 osas jääb vastustaja kaebusele 19.09.2012 koostatud vastuses väljendatud seisukohtade juurde ja ei pea otstarbekaks neid uuesti kordama hakata. Täiendavate seisukohtade p-s 2 väidab seisukohtade esitaja, et vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud intressinõue ei ole see, mis OÜ-le Extorno saadeti ning lisaks on see allkirjastamata, s.o projekt, mida ei vormistatud haldusaktiks. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et

§ 39

lg 1 p 1 kohaselt kaebusele tuleb lisada vaidlustatud haldusakt või selle ärakiri, kui see on kaebajal olemas. Käesolevas asjas puudub, arvestades kaebaja poolt esitatud väiteid, igasugune alus kahelda selles, et vaidlustatud Intressinõue on kaebajal olemas, kuid sellest hoolimata ei ole kaebaja seda koos kaebusega ega ka hiljem esitanud. Seetõttu on täienduste esitaja väide kaebajale saadetud ja vastustaja esitatud Intressinõude erinevuse kohta kontrollimatu. Vastustaja möönab, et koos kaebuse vastusega esitatud dokumendi näol on tegemist väljatrükiga maksuhalduri automaatsest arvestussüsteemist APEX, mistõttu sellel puudub koostaja allkiri, kuid kindlasti ei ole see sisuliselt erinev maksukohustuslasele saadetud Intressinõudest. Arvestades 20.11.2015 täiendavate seisukohtade esitaja arvamust, et tegemist võib olla projektiga, mida ei vormistatud haldusaktiks, esitab vastustaja käesoleva dokumendi lisana 09.05.2012 tehtud intressinõude nr 13-3/7297 versiooni, millel on ka selle koostaja allkiri /tl 106-108/. Vastustaja palub kohtul eelnimetatud dokumendi, kui asjas vaieldamatult 7 tähtsust omava tõendi (haldusakt, mida vaidlustatakse) vastu võtta ja sellega asja lahendamisel arvestada. Täiendavate seisukohtade p-s 4 heidab nende esitaja maksuhaldurile täiendavalt ette, et Intressinõudes pole põhjendusi, miks arvestab maksuhaldur intressi ka päeva kohta, millal maksusumma on laekunud. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu MKS § 115 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Mainitud MKS sättele on maksuhaldur ka Intressinõudes viidanud. Seega on intressi arvestamiseks ka päeva kohta, millal maksusumma on laekunud, olemas seaduslik alus ja maksuhaldur on sellele Intressinõuet koostades ka tuginenud. OÜ Extorno on väidetavalt vaidlustanud Riigikohtu määruse OÜ Extorno kaebust Maksuotsusele mitte menetleda Euroopa Inimõiguste Kohtus. Kuigi kaebaja ei ole pikemalt põhjendanud, mida ta eelviidatud teavitusega täpsemalt saavutada soovib, märgib vastustaja siiski, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole edasikaebekohus ega kohus, mis saaks Euroopa Inimõiguste Konventsiooni osaliste kohtute tehtud lahendeid tühistada või nendes arutatud asju uuesti arutusele võtta, samuti ei saa ta kohtuasju uuesti läbi vaadata riigi kõrgeima kohtuga võrreldaval viisil. Täiendavate seisukohtade p 6 koos joonealuse tekstiga on vastustaja hinnangul käesoleva vaidluse seisukohalt täiesti asjakohatud. Seisukohtade esitaja üritab vastustaja hinnangul järjekordselt veenda halduskohut hindama uuesti Riigikohtu 28.04.2015 määrusega juba sisulise lõpplahendi saanud haldusasja nr 3-12-1281 (seostades oma väited meelevaldselt veel ka kolmanda haldusasjaga). Vastustaja hinnangul puudub selleks igasugune alus ja põhjus. Arvestades vastustaja poolt nii 19.09.2012 kui ka käesolevas dokumendis märgitut ja silmas pidades, et kaebaja ei käesoleva hetkeni esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat väidet või tõendit, millest lähtuvalt oleks põhjust Intressinõude tühistamiseks, palub vastustaja jätta OÜ Extorno kaebus rahuldamata ja menetluskulud OÜ Extorno enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Käesolevas asjas on OÜ Extorno vaidlustanud Intressinõude eelkõige põhjusel, et see on antud väidetavalt õigusvastase Maksuotsuse alusel ja on juba sellest tulenevalt automaatselt õigusvastane. Kaebusest nähtuvalt kaebaja vaidlustab Intressinõude ka muude vormiliste ja sisuliste puuduste tõttu (Intressinõue on koostatud ennatlikult, kuna kaebaja oli vaidlustanud Maksuotsuse; Intressinõue oli allkirjastamata ja sellele oli lisamata intressiarvestuse kaart; Intressinõue ei ole motiveeritud ning intressiarvestus on vale ja kontrollimatu jms). MTA vastulausest ilmneb, et vastustaja peab OÜ Extorno kaebust alusetuks. MTA ei nõustu ühegi kaebaja etteheitega Intressinõudele ning on seisukohal, et Intressinõue on õiguspärane ja põhjendatud. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohus, enne Intressinõude osas sisulise seisukoha võtmist, peab vajalikuks teha järgmised märkused. 2. Esiteks, vastustaja on seadnud kahtluse alla vandeadvokaat Mart Angerjärve esindusõiguse OÜ Extorno 20.11.2015 täiendavate seisukohtade esitamisel, kuna esindaja on 01.09.2015 teatanud halduskohtule, et esindusõiguse aluseks olnud kliendileping on esindaja ja esindatava vahelise konflikti tõttu 01.09.2015 lõpetatud /tl 58/. Tõepoolest nähtub OÜ Extorno juhataja 03.09.2015 e-kirjast, et kaebaja otsib endale uut esindajat, milleks kohus andis aega kuni 22.09.2015 /tl 59/. Samas olukorras, kus vandeadvokaat Mart Angerjärv on 20.11.2015 ekirjas kinnitanud kohtule, et ta on uuesti OÜ Extorno esindaja käesolevas haldusasjas /tl 69/, ning seaduslik esindaja ise või keegi teine esindaja ei ole OÜ Extorno nimel kohtule seisukohti 8 esitanud, puudub kohtul alus kahelda vandeadvokaat Mart Angerjärve esindusõiguses. Kohtu hinnangul on endise esindaja tagasi valimine nii loogiline kui ka mõistlik, sest tema on juba kursis vaidluse üksikasjadega. 3. Teiseks,

§ 43

sätestab korduvate kaebuste keelu, mis näeb ette, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või varasem kaebus on kohtu menetluses. Üksnes kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Ehkki kaebaja ei ole käesolevas asjas formaalselt esitanud nõuet Maksuotsuse suhtes, ilmneb kaebuse motiividest kaebaja soov, et kohus kontrolliks koos Intressinõudega ka Maksuotsuse õiguspärasust. Selline soov on eelmärgitut arvestades põhjendamatu. OÜ Extorno kaebuse (Intressinõude peale) esitamise ajal oli äriühingu kaebus Maksuotsuse tühistamiseks juba haldusasjana nr 3-12-1281 halduskohtu menetluses ning käesolevas asjas kohtuotsuse tegemise ajaks on Maksuotsuse asjas olemas juba ka jõustunud kohtuotsus (28.04.2015 määrusega, millega Riigikohus ei võtnud OÜ Extorno kassatsioonkaebust menetlusse, jõustus Tartu halduskohus 20.02.2014 kohtuotsus, millega halduskohus oli jätnud OÜ Extorno kaebuse täies ulatuses rahuldamata). Järelikult on kõik kolm kohtuastet tunnistanud Maksuotsuse õiguspäraseks haldusaktiks ja nende otsuste revideerimine käesolevas asjas ei ole enam võimalik. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kõik kaebaja väited, mis puudutavad Maksuotsuse väidetavat õigusvastasust, sh on asjakohatu kaebaja 20.11.2015 täiendavate seisukohtade joonealune tekst. Samuti jätab kohus tähelepanuta täiendavatele seisukohtadele lisatud kassatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-12-1281. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et selle näol on tegemist käesoleva vaidluse seisukohast täiesti asjakohatu tõendiga, millega ei ole võimalik põhistada OÜ Extorno kaebuses esitatud seisukohti (

§ 62lg 2).

Täiendavalt kohus rõhutab, et teatavasti halduskohus peatas haldusasja nr 3-12-1570 menetluse kaebaja taotlusel kuni haldusasjas nr 3-12-1281 (vaidlus Intressinõude aluseks oleva Maksuotsuse üle) tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni, lähtudes õigusnormist (

§ 95

lg 1), mis näeb ette, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus leidis nagu kaebajagi, et haldusasja 3-12-1281 raames vaidlustatud Maksuotsus mõjutab otseselt käesolevat haldusasja. Seega on kohus nagu kaebajagi taotlust esitades eeldanud, et kohus saab hinnata haldusasjas nr 3-12-1281 tehtavat lahendit (lõppjäreldusi) ühe olulise tõendina (

§ 61lg 4) käesoleva asja lahendamisel.

Mis puutub kaebaja arutlusse selle üle, et ka vastutusotsuste menetluses saab avada vaidluse maksuotsuse õigsuse üle ning miks ei peaks intressinõude puhul sama saama teha, siis kohus ei leia, et paralleeli tõmbamine ja analoogia kohaldamine oleks antud juhul kohane. Kohus ei pea vajalikuks hakata neid eripärasid siinkohal selgitama, vaid rõhutab, et Intressinõude aspektist ei muutuks sellest midagi, kui kohus võtakski arutluse alla Maksuotsuse, sest sellest ei muutuks ei Maksuotsuse kehtivus ega Intressinõudes näidatud kaebaja maksuvõlg. Liiatigi ei ole käesolevas asjas esitatud kohtule hindamiseks isegi mitte Maksuotsust, rääkimata selle aluseks olnud maksumenetluse materjalidest. Seega jääb arusaamatuks, kuidas kohus kaebaja arvates saaks „avada vaidluse maksuotsuse õigsuse üle“ - kas hindama kaebaja paljasõnalisi subjektiivseid väiteid Maksuotsuse väidetavast õigusvastasusest olukorras, kus lõplikult on tunnistatud Maksuotsus õiguspäraseks? 4. Vastavalt MKS § 150 lg-le 1 maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati 9 valesti. Et MKS § 115 lg 3 kohaselt intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (MKS § 95) kohta käivaid sätteid, käib MKS § 150 lg-s 1 sätestatu ka intressinõude kohta. Tulenevalt

§ 59

lg-st 1 menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 63

kohaselt põhistamine on faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. Samas HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus, analüüsinud vaidlusalust Intressinõuet, asjassepuutuvaid õigusnorme ja asjakohast kohtupraktikat, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on kokkuvõtlikult seisukohal, et kaebaja ei ole suutnud antud juhul tõendada, et „maksusumma määrati valesti“ ning Intressinõue on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane haldusakt, mis ei saa rikkuda kaebaja õigusi. OÜ Extorno kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Sealjuures halduskohus nõustub MTA põhjenduste ja järeldustega Intressinõudes ja Vaideotsuses, aga samuti ka vastustaja põhjaliku argumentatsiooniga kohtumenetluses. Seetõttu kohus, tulenevalt

§ 165lg-st 2, ei pea vajalikuks kõike käesolevas otsuses üle korrata.

Lisaks juba otsuse p-s 2 märgitule kohus piirdub üksnes mõningate rõhutustega. 5. Ekslik on kaebaja seisukoht, et Intressinõude koostamine oli ennatlik ja lubamatu, kuna OÜ Extorno oli vaidlustanud kohtus Maksuotsuse. HMS (kohaldatav MKS § 45 alusel) § 60 lg 1 kohaselt õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, kusjuures sama paragrahvi lg 2 kohaselt kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Tulenevalt HMS § 61 lg-st 2 haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus märgib, et haldusakti kohtus vaidlustamine ei peata automaatselt ei haldusakti täitmist ega kehtivust. Vastavalt

§ 249

lg-le 1 kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Ka vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks (HMS § 81). Et Maksuotsus oli Intressinõude koostamise ajal ja on siiani kehtiv ning selle täitmise peatamist ei olnud kaebaja taotletud ei haldusorganilt ega kohtult ning haldusorgan ega kohus ei ole pidanud vajalikuks seda ka omal algatusel teha, siis pidi OÜ Extorno Maksuotsuse resolutsiooni täitma. Et ta seda ei teinud, oli MTA tulenevalt MKS § 10 lg 2 p-dest 1 ja 2 (Maksuhalduri ülesanded on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad) nii õigustatud kui ka kohustatud kaebajale Intressinõude esitama.

1. HMS § 54 lg 1 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastavalt HMS § 55 lg-le 1 haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse 10 haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Spetsiifilised nõuded maksuhalduri haldusaktidele on sätestatud MKS §-s 46 ja konkreetselt maksuotsusele MKS §-s
2. Nagu eelnevalt märgitud, tulenevalt MKS § 115 lg-st 3 intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (MKS § 95) kohta käivaid sätteid. MKS § 95 lg 2 kohaselt maksuotsus on selle seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. MKS § 115 lg-st 3 tuleneb veel, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. MKS § 115 lg 1 kohaselt, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Vastavalt MKS § 117 lg-le 1 selle seaduse §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas.
3. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et Intressinõue on motiveerimata ja arusaamatu ning seetõttu õigusvastane. Kohtu hinnangul vastab Intressinõue täielikult MKS §-des 46 ja 115 sätestatud nõuetele nagu ka HMS-s haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele, sh nähtub sellest metoodika. Intressinõudes on viidatud asjakohastele õigusnormidele, seal on selgitatud asjaolu, mis tingis Intressinõude esitamise, ning seda, et „Intressi arvestamise metoodika on järgmine: tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga.“ ja et „Tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on välja toodud intressinõude lisas.“. Seega nähtub intressisumma kujunemine Intressinõudele lisatud intressiarvestuse kaardilt (vastavale lisale on Intressinõudes sõnaselgelt viidatud). Vaideotsuses on õigesti märgitud, et kuna Intressinõue on OÜ-le Extorno esitatud 09.05.2012, ongi intressikohustuse suurus arvestatud seisuga 09.05.2012 ning maksuhalduril puudus vajadus antud asjaolu Intressinõudes täiendavalt selgitada, kuna tegemist on üldlevinud praktikaga igasuguste nõuete esitamisel. Alusetu on kaebaja väide, et Intressinõudes ei ole näidatud viivitatud päevade arvu, samuti on väär väide, nagu maksuhaldur poleks arvestanud Intressinõude esitamisel 28.04.2012 toimunud tasumist, kuna intressiarvestuse kaardilt nähtuvad need asjaolud selgelt:
4. veerus päevad ja
5. veerus see, et intressi on arvestatud alates vastava maksu tasumiseks seadusega sätestatud tähtpäevast kuni maksusumma tasumiseni 28.04.
6. Samuti ei tähenda motiveerimiskohustuse rikkumist see, et MTA ei ole selgitanud TsÜS-s sätestatud tähtaegade arvutamise põhimõtteid. Üldiste juriidiliste teadmiste levitamine ei ole haldusakti motiveerimise nõue.
7. Kohtu arvates on oluline rõhutada veel järgmist. MKS §-s 14 on reguleeritud teabe andmine maksukohustuslasele, sh nähakse ette, et maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta (lg 1); maksuhaldur selgitab vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses (lg 2); maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid (lg 3). Ka Intressinõudes on märgitud, et küsimuste korral on võimalik pöörduda maksuhalduri poole Intressinõudes näidatud telefonil või meiliaadressil. Seega, kui kaebajale ikkagi jäi Intressinõue 11 arusaamatuks, saanuks ta nõutada vastustajalt lisateavet. Niisuguse pöördumise kohta kohtul andmed puuduvad. Lisaks peab kohus vajalikuks toonitada, et kaebaja poolt enda käsitlemine nö „tavalise inimesena“, kel olevat keeruline aru saada maksuintressi (viivise) arvestamise õigsusest või metoodikast, on samuti ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja näol on tegemist hoopis maksukohustuslasest äriühinguga, kes peab muu hulgas tundma ja oskama rakendada maksuseadusi (MKS § 8 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise) ning kel on raamatupidamisarvestuse ja arvestuse pidamise kohustus (MKS § 57), sh on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi (MKS § 115 lg 1). Järelikult peab juriidilise isikust kaebaja olema võimeline ise intressi arvestama ja seda enam maksuhalduri arvutatust aru saama, kui juurde on lisatud veel asjakohased selgitused.
8. Ka kohtule tundub ebausutav ja on selgelt paljasõnaline, et Intressinõue esitati kaebajale projektina, allkirjastamata ja lisata. Seda enam, et kaebaja on ise 15.08.2012 halduskohtule saatnud muu hulgas Intressinõude, mis on allkirjastatud /tl 14-16/ ja mis on identne vastustaja poolt koos täiendavate seisukohtadega esitatuga /tl 106-108/. Samas kohus jagab vastustaja seisukohta, et isegi juhul, kui pidada tõeseks OÜ Extorno väidet intressiarvestuse kaardi intressinõudele mittelisamise kohta, siis ei anna antud asjaolu alust õiguspärase Intressinõude tühistamiseks, sest see võimalik menetluslik viga ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kui kaebaja nägi, et Intressinõudel peab olema lisa ja see puudub, oli tal võimalik pöörduda MTA poole küsimusega ja puuduva lisa saamiseks Intressinõudes näidatud telefonil või meiliaadressil. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks maksuhaldurilt lisa nõudnud ja et see oleks talle hiljem täiendavalt saadetud (vaides on üksnes väidetud, et lisa puudus). Vastustaja on osundanud ka kaebuse esitajal olnud lisavõimalusele maksuhalduri nõuetega (sh Intressinõue) tutvumiseks, nimelt e-maksuameti vahendusel. 10.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud.

§ 109

lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul jääb OÜ Extorno kaebus rahuldamata. MTA ei ole omapoolset menetluskulude nõuet seaduses ettenähtud korras esitanud. Seega kohus vastavalt

§ 109

lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et poolte võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 12