1-12-699/101

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-699 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Grigori Petuhhov (isikukood 37105292222), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
6. aprilli 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus taotluses maakohtu määrus tühistada ja Grigori Petuhhov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, jätta rahuldamata. Vanglal edastada Grigori Petuhhovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materjalid maakohtule uuesti 8 (kaheksa) kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohtu 09.09.2013 otsusega tunnistati Grigori Petuhhov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti karistus Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2012 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks kujunes 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.02.2012 ja lõppeb 28.02.
9. Tartu Maakohtu 11.04.2016 määrusega jäeti G. Petuhhov tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Maakohus hindas positiivseks, et G. Petuhhov on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvusprobleemiga, osalenud erinevates rehabiliteerivates tegvustes ja vangla majandustöödel ning vabaduses on tal olemas elukoht ja lähedaste tugi. Need asjaolud ei ole kohtu hinnangul G. Petuhhovi vabastamiseks aga piisavad, s.o ei kaalu üles kiinipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid ehk järgmist. 2.2 Kohus pidas oluliseks, et G. Petuhhovi on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Teda on karistatud narkootikumidega seotud, varavastaste ja üldohtlike süütegude eest. Käesoleval ajal kannab G. Petuhhov liitkaristust narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Liitkaristus on moodustatud Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2012 otsusega (kriminaalasi nr 1-11-9479), millega G. Petuhhov mõisteti süüdi lõhkeaine ning lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise eest. G. Petuhhov on narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja lõhkematerjaliga seotud süüteod sooritanud katseajal. Seega jätkas ta kuritegelikku käitumist ja seda vaatamata varasemalt läbiviidud kriminaalmenetlusele (sealhulgas 1 aasta 23-päevasele eelvangistusele) ning kohtuotsusega mõistetud karistusele. See näitab ilmselgelt, et varasemad karistused (mida G. Petuhhovil oli võimalik kanda vabaduses) teda õiguskuulekusele mõjutanud ei ole ja seega ei ole need olnud ka tõhusad. Kohtu hinnangul iseloomustab kuritegude raskust asjaolu, et narkootikumidega seotud süüteod pani G. Petuhhov toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, st narkootiliste ainete ebaseaduslikust käitlemisest saadud tulu oli tema põhiliseks elatusallikaks. 2.3 Maakohus pidas G. Petuhhovi puhul riskiteguriks tema sõltuvusprobleemi, s.o kinnipeetav on olnud väga pikaajaline (kümme aastat) narkootiliste ainete tarvitaja. Kohtu hinnangul ei taga ainuüksi vanglas läbiviidud rehabilitatsioonis osalemine seda, et G. Petuhhov oleks vabaduses suuteline narkootiliste ainete tarvitamisest täielikult ja lõplikult loobuma. Võttes arvesse, et kinnipeetaval on motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegeleda tekkinud alles käesoleva vangistuse jooksul, ei ole alust olla veendunud, et ta jätkab seda teed ka karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel. 2.4 Samuti maakohus, hinnanud G. Petuhhovi vabanemisjärgsed elutingimused valdavalt positiivseteks, märkis veel ära, et kinnipeetava tagasilanguse riske suurendavad kahtlematult tema tagasiminek samasse elukohta ning garanteeritud töökoha puudumine.
10. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse G. Petuhhov, kes taotleb lahendi tühistamist ja palub end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada või alternatiivsena tema vabastamise uut arutamist kuue kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebuse argumendid on järgmised. 3.1 Maakohus tugines oma põhjendustes enamuselt G. Petuhhovi käitumisele enne vanglas karistuse kandmisele asumist, s.o enam kui viie aasta tagusele käitumisele ja hoiakutele. Põhjendamatult ei võtnud kohus arvesse, kui positiivselt on G. Petuhhov käitunud vangistuse jooksul, läbinud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi, osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, olnud avavanglas (kus töötas vabaduses), osalenud korduvalt tööhõives ja võtnud osa spordiüritustest. Ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ongi üks olulisematest kriteeriumidest isiku käitumine vangistuses. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta, et kaebaja viibib vanglas esimest korda ega ole arvestanud G. Petuhhovi isikut iseloomustavaid asjaolusid ja tagajärgi, mida võib kaebajale kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega on kohus vääralt kohaldanud KarS § 76 lg-t 4 ning kohtumäärus ei ole piisavalt motiveeritud, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 mõttes. 3.2 Maakohus on ebaõigesti asetanud põhirõhu asjaolule, et G. Petuhhov on narkootikume tarvitanud pikka aega ning märkinud vääralt tarvitamisajaks kümme aastat. Tegelikult on ajaperioodiks üle kahe aasta. G. Petuhhov on vanglas läbinud rehabilitatsiooni, osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammides ning tema käitumises on ilmnenud muutused. Ka vangla koostatud iseloomustuses on täheldanud kinnipeetava motivatsiooni muutumiseks. Selles kontekstis kaebaja varasemale elule tuginemine ei ole põhjendatud. 2 2 3.3 Ülaltoodust tulenevalt kerkib küsimus, mida kaebaja saaks veel teha, et võiks vabaneda ennetähtaegselt. Kui vangla hinnangul on kaebaja valmis vabanema, siis eelduslikult on tema suhtes ettenähtud tegevused ammendatud. Vangla oskab suure tõenäosusega hinnata uue kuriteo riske. Antud juhul on kohus vangla seisukohti põhjendamatult eiranud. G. Petuhhov ise tahab edaspidi elada seaduskuulekalt ja leiab, et karistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud. 3.4 Maakohus on vääralt G. Petuhhovi vabastamise vastu rääkiva asjaoluna arvestanud tema elama asumist varasemasse elukohta. See ei vasta esiteks tõele, kuna majanumber on teine ning samuti jääb ebaselgeks, et kuhu kinnipeetav siis peaks elama asuma. Kohas, kuhu G. Petuhhov elama läheb, on tema lähedased, kelle abi ja toetus on väga olulised. Samuti on kaebajal poeg, kelle kasvamisest ja elust ta soovib osa võtta. Lisaks on kohus asjakohatult märkinud, et G. Petuhhovil puudub töökoht, kuivõrd Kohtla-Järvel ei ole seda paljudel. Seejuures on kohus jätnud tähelepanuta sellegi, et kinnipeetav on 70 % ulatuses invaliid ja vabaduses saab ta koheselt taastada töövõimetuspensioni, puude toetuse ning võtta ennast ka Eesti Töötukassas töötuna ja tööotsijana arvele. 3.5 G. Petuhhov toob veel esile mõned kohtulahendid, kus tingimisi enne tähtaega on vanglast vabastatud kinnipeetavad, kelle vabastamist ei ole toetanud ei vangla ega prokurör, isikud on vangistuse ajal toime pannud korduvad rasked kuriteod, riskiprotsendid olid üle viiekümne ning kandmata vangistuseks oli neli aastat või vähem. 3.6 Viimaseks märgib G. Petuhhov, et ta soovib oma määruskaebusest registreeritud koopiat. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et G. Petuhhovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures hindab kolleegium vaidlustatud kohtulahendis sisalduvad põhistused selgeteks ja piisavateks ning leiab, et kohus on tähelepanu pööranud kõigile süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kaalu omavatele asjaoludele.
12. Nii on asjakohatu määruskaebuses sisalduv etteheide, nagu ei oleks maakohus võtnud arvesse G. Petuhhovi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Nimelt on maakohus ära nimetanud süüdimõistetu vangistusaegse eeskujuliku käitumise ja temale vabanemise järgselt osaks saavad n-ö hüved (elukoht, perekonna toetus). Seejärel on kohus aga igati õigustatult hinnanud G. Petuhhovi kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku, ning siin ilmnenud asjaoludel tema vabastamise ka välistanud. Maakohtu selline toimimisviis on igati õiguspärane ega tähenda kuidagi seda, et tähelepanuta oleks jäänud kinnipeetava pingutused, mis ta on teinud oma edasise elukäigu muutmiseks. Senised püüdlused ja vabaduses G. Petuhhovi ees ootavad elutingimused ei ole lihtsalt piisavad, lugemaks isiku karistuse eesmärke täidetuks juba käesolevaks ajahetkeks. Nimelt viitavad kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele ja annavad aluse kahelda katseaja edukuses tema korduvad karistused, kuritegude asjaolud ja raskus, nende sooritamine katseajal ja riskifaktorina G. Petuhhovil diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Viimasena nimetatud ohutegurit ei saa välistada vaatamata sellele, et kinnipeetav on vangistuses läbinud vastavad sotsiaalprogrammid ja osalenud tugigrupi töös. Seda põhjusel, et G. Petuhhovis täheldatavad muutused (s.o nii sõnades kui tegudes väljenduv soov oma sõltuvuskäitumist ohjata) on toimunud vangla kontrollitud keskkonnas ja seega ei saa eeldada, et väljaspool kinnipidamisasutust tal tagasilangust ei teki. Tõsi, G. Petuhhov on määruskaebuses püüdnud selgitada, et narkootilisi aineid tarbis ta kahe aasta jooksul. Kriminaalkolleegium ei näe aga põhjust kahtlemiseks vangla poolt tuvastatus, et selleks ajaperioodiks oli ikkagi kümme aastat. Tegelikult ei ole sellel asjaolul, s.o tarvitamisaastate pikkusel, aga ka määravat tähendust, kuivõrd sõltuvuskäitumist ei eita kinnipeetav ka ise. 3 3
13. Eelnevat arvesse võttes ei loe ka ringkonnakohus G. Petuhhovi karistuse eripreventiivseid eesmärke täidetuiks ega pea seetõttu võimalikuks teda käesoleval ajal vangistusest vabastada. Seejuures ei oma G. Petuhhovi viited teistele kohtuasjadele mingitki tähendust.
14. Ringkonnakohus peab aga võimalikuks vaadata G. Petuhhovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalid läbi uuesti kaheksa kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest (KrMS § 426 lg 2). Sellise seisukoha aluseks on asjaolu, et kinnipeetav kannab esimest reaalset vanglakaristust, mille jooksul ta on teinud pingutusi oma isiku ja edasise elu muutmiseks. Kaheksa kuud on ajaperiood, mida kohus hindab küllaldaseks hindamaks G. Petuhhovis toimunud muutuste püsivust. Rõhutatud olgu veel aga seegi, et ringkonnakohtu taoline otsustus ei tähenda kohtu kohustust süüdimõistetu kaheksa kuu möödumisel asja uuesti arutades kindlasti vabastada. Süüdimõistetule antakse vaid võimalus tema vabastamise küsimuse varasemaks arutamiseks.
15. G. Petuhhov on veel soovinud, et Tartu Ringkonnakohus väljastaks talle registreeritud koopia tema enda määruskaebusest. Kriminaalkolleegium, jättes kaebaja soovi rahuldamata, selgitab, et kohus ei ole kohustatud tegema koopiaid kaebuse esitaja enese koostatud menetlusdokumentidest (edasikaebustest, teabenõuetest, taotlustest, apellatsioonidest). Kaebajal oli võimalik teha koopia enne selle kohtule väljastamist või kirjutada see kohe kahes eksemplaris, millest üks säilitada enda jaoks.
16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus