1-14-10087/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2016.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 24.03.2016.a. Kohtuasja number 1-14-10087 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sulev Laurfeldi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SULEV LAURFELD, isikukood 36211080249, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 05.11.2008 ja lõpp 05.03.2019 RESOLUTSIOON: Jätta SULEV LAURFELD vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sulev Laurfeldile, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 23.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sulev Laurfeldi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 29.12.2014.a. määrusega nr 1-14-10087 tunnistati täies mahus lubatavaks Sulev Laurfeldi suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu 31.05.2012.a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. KrMS § 485 lg 2 kohaselt määrati Sulev Laurfeldi poolt xxxx toime pandud teo eest Eestis täidetavaks karistuseks – 10 aastat ja 4 kuud vangistust. Sulev Laurfeldi karistuse kandmise alguseks loeti 05.11.2008.a. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud seitse korda, vanglas viibib neljandat korda. Käesolev kuritegu on narkootikumide omamine ja vahendamine grupis. Isiku kuriteod on toime pandud valdavalt materiaalse kasu saamiseks, tapmise eest on karistatud ühel korral, narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest kolmel korral. Soodusteguriks on olnud impulsiivsus ja soov kiiresti rikastuda ning elu nautida. 1 Kinnipeetav töötab xxxx pesumajas. On läbinud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, sh käitumise analüüs ja vigade vältimine. Isik tunnistab oma vigu ja väidetavalt soovib neid edaspidi vältida. Eelnevalt olnud tahtmine kiirelt kasu saada, kuid nüüd on oma tegevusi analüüsinud ja teisiti mõtlema hakanud. Samuti olevat vanusega muutunud tasakaalukamaks. Isik on käinud vestlustel psühholoogiga. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on isikul võimalik elada õepoja korteris. Abikaasa elab xxxx, kuid vabanemisel sinna asuda ei saa, sest isikul on kehtiv sissesõidukeeld xxxx. Keskkooli lõpetas vanglas karistust kandes. Väidetavalt õppinud ühiskondlikku toitlustamist, kuid ei lõpetanud. Suhtub positiivselt enesetäiendamisse. Isik on praktiliselt viimased 14 aastat kandnud xxxx vanglakaristust. 1980-ndate lõpus hakkas tegelema ettevõtlusega. Eesmärgiks on olnud soov teenida kiiresti palju raha. Ihales hedonistlikku elustiili, mis viis narkokuritegudeni. Käesoleva vangistuse ajal alustas tööd xxxx

1. aastast. Abikaasal on xxxx koristusfirma, aitas abikaasat lühiajaliste väljasõitude ajal. Isikule pakub rahuldust firma majandamine kui tegevus ja stabiilne tulu, mis võimaldab head äraelamist. Vabanemisel garanteeritud töökoht. Vanemate ajutisest lahuselust tingitud heaolu langus ja sanatoorses internaatkoolis kogetud vabadus kujundasid isiku väärtushinnangud, mis viisid kuritegelikule teele. Isik on teist korda abielus, esimesest abielust on täiskasvanud poeg. Tutvuskonnas domineerisid kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud, kuid pika vangistuse tõttu välisriigis on vanad sidemed väidetavalt katkenud. On harrastanud riskeerivat elustiili, kuid tajub ohte. Võib kaasa minna huvipakkuva ideega, kuid otseselt mõjutatav ei ole. Isikut on ühel korral karistatud tapmise eest, ei võta kuritegu omaks. Orienteeritud positiivsele tulemusele, ei analüüsi riske, pigem nautis neid. Riskivalmidus on ea kasvades vähenenud. Isikut on
2. aastast seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, sh kolmel korral narkokuritegude eest. Vabanes tingimisi ennetähtaegselt ja 3 kuud hiljem pani toime uue kuriteo. Kuritegudeni viinud asjaolusid seostab ühiskonna oludega. Ametnike suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Esimese narkokuriteo pani toime katseajal. Kuritegevusest loobumise motivatsioon seostub peamiselt eaga. Isiku sõnul läbis Soome vanglas programmi, mis käsitles nii viha ohjamist, kui sõltuvuste probleeme ja kuidas paremini edaspidiselt olla valmis taas ühiskonda sulanduma. Olid vestlused psühholoogiga. Kõrgohtlik avalikkusele. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isiku kulud ületavad tulusid. Ohtlikkust suurendab isiku enesekesksus ja madal empaatiavõime, samuti impulsiivsus ja ahnus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 19%. Viru Vangla ei toeta isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist. Prokuratuuri seisukoht. 22.03.2016 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud prokuröri ennetähtaegset vabastamist. S. Laurfeldi varasem elukäik ning kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vangistuses viibib neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Tulenevalt kuriteo tehioludest ei saa aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. S. Laurfeld on süüdi mõistetud narkokuriteo eest, teda karistati 10 aasta 4-kuulise vangistustega. Nimetatud karistus on liidetud narkokuriteo ja tahtliku tapmise eest mõistetud karistuse 12 aastat ja 10 kuud ärakandmata osa - 7 aastat ja 5 kuud. Lõplikuks karistuseks määrati S. Laurfeldile 10 aastat ja 4 kuud vangistust. S. Laurfeld on olnud ennetähtaegselt vabastatud karistuse 2 kandmiselt 10.08.2008 xxxx Vabariigis. Jääkkaristuseks oli 7 aastat ja 5 kuud. Pani uue kuriteo toime, mistõttu mõisteti talle liitkaristus. Jääkkaristus pöörati täitmisele täies ulatuses. Kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Teda on karistatud kahe raske kuriteo – narkokuriteo ja raske isikuvastase kuriteo – tapmise – eest. Harju Maakohtu 29.12.2014 kohtumäärusest nr 1-14-10087 tulenevalt pani S. Laurfeld toime märkimisväärselt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Korduvate narkokuritegude puhul süüdimõistetute vabastamine vangistusest ei täida üldjuhuloma eesmärki. Vabastades narkokuriteo toime pannud isikuid ennetähtaegselt vanglast, kannataks ühiskonna õiglustunne. Käitumine vanglas ei kaalu üles käitumist enne vangistusse sattumist ja kuriteo asjaolusid. Positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks S. Laurfeldi käesoleval ajal vangistusest vabastamist. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest ei saa järeldada, et distsiplinaarrikkumiste puudumine omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku üldjoontes rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale kuritegude raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste isikuputumatusse ja turvatundesse. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Mõistetud karistusest on süüdimõistetul kanda veel üle 2 aasta ja 11 kuu, mis on pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg ei täidaks karistamise üldisi eesmärke. Süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus kujuneks käesoleval hetkel vabanedes liiga pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 05.03.2019, on S. Laurfeldil piisavalt aega aktiivselt tegeleda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. S. Laurfeldi vabastamine vangistusest on ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on S. Laurfeld kõrgohtlik avalikkusele. S. Laurfeldil tuleb jätkata karistuse vangistuses kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Maakohtu istung. Videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et tal on väga kahju, minevikku muuta ei saa. Tahab alustada puhtalt lehelt, selleks on kõik võimalused olemas. Kui 2008 vabanes, ei olnud sama seis, siis sai välja ajal, kui majanduslik seis oli halb. Abikaasaga läks riidu, ei suhelnud 3 aastat, tänu uurijale tuli abikaasa kohtusse, kus kuulis, mis on olnud, et isiku osalus oli väike, ta tõmmati sellesse asja, abikaasa andestas ja suheldi edasi. Abikaasa tuli xxxx, kui süüdimõistetu oli avavanglas, tehti oma koristusfirma. Motivatsioon on pere, ei ole põhjust midagi halba teha. Isikul on xxx sõidu keeld 15 aastaks. Keeld pandi 2011 seoses kohtuotsusega, millega isik süüdi mõisteti. Viimane kuritegu oli xxxx. Eesti vanglasse toodi oktoobris
3. Kõrgohtlikuks on isik Eestis tehtud, xxxx olles oli avavanglas. Rikkumisi ei ole olnud vanglas. 2001 oli tapmine, see oli xxxx. Isik, kellele võlgu jäi leiti maha lastuna, kuna S. Laurfeldiga olid probleemid, siis seostati seda temaga. Kaitsja märkis, et uue kuriteo riskid on madalad. Samas tunnistatud kõrgohtlikuks. Eestis on viimase kuriteo toime pannud 1996, ei näe ohtu meie ühiskonnale. Kõik positiivsed asjaolud on täidetud. Ta on kõik programmid läbinud, ei ole rikkumisi. Tegemist isikuga, kes on teise riigi rikkumise eest vangi mõistetud. Ta oleks xxxx seaduste järgi vabanenud. Üle tuues käsitletakse kui ohtlikku kurjategijat. 3 Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas nii elukoht kui töökoht ning teda ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, on tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt, so 7-l korral karistatud ning kes kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise ning tapmise eest. Arvestades toime pandud kuriteo raskust ning karistuse ärakandmata osa, riivaks tema vabastamine käesoleval hetkel ühiskonna õiglustunnet. Kuriteod on toime pandud eesmärgiga saada majanduslikku kasu. Isik on vangla iseloomustuse kohaselt kõrgohtlik. Kohtu hinnangul on olemas risk, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab isik kuritegude toime panemist. Isik on varasemalt kuriteo toime pannud, olles eelnevalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Eeltoodust tulenevalt ei tagaks käitumiskontroll isiku ennetähtaegsel vabastamisel tema õiguskuulekat käitumist. Seega oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et S. Laurfeldi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2016 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 01.04.2016 kohtumäärus 1-14-10087 jõustus 24.05.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar 4