Obsah (6)

§ 172§ 383§ 387§ 390§ 319§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5282 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vai

§ 172

lg 1 mõttes ning mis tingib kaebetähtaja ennistamise.

§ 172

lg 3 järgi võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes, s.o alates

1. aprillist
4. aprillil 2016 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus E. Jõhve taotlus Tartu Maakohtu
5. jaanuari ja
6. märtsi
7. a määruste peale kaebuste esitamise tähtaja ennistamiseks. Tartu Maakohtu
8. jaanuari
9. a määruses puudus vaidlustamisviide, mis tõi kaasa edasikaebetähtaja rikkumise. Tartu Maakohtu
10. märtsi
11. a määruses oli ekslikult märgitud, et see ei ole edasikaevatav. E. Jõhve taotles temal endal juriidilise hariduse puudumise tõttu riigi õigusabi määramist. Seejärel ootas ta kuni
12. aprillini õigusabi korras määratud kaitsja seisukohta tema ennetähtaegse vabastamise mittemenetlemise küsimuses. 2 2 Lisaks esitas E. Jõhve ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu
13. jaanuari
14. a määruse peale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava Tartu Maakohtu
16. jaanuari
17. a kirja,
18. märtsi
19. a määruse ning E. Jõhve enda ja tema kaitsja esitatud määruskaebustega, leiab, et määruskaebused tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada need esitajatele.
20. Esmalt ei nõustu kriminaalkolleegium E. Jõhve ja tema kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on Tartu Maakohtu
21. jaanuari
22. a kiri käsitatav määrusena ning vaidlustatav kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et

§ 383

lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§-s 385.

§ 383

lg 1 sätestab määruskaebemenetluse eseme, s.o menetluse objektiks saab olla vaid kohtu koostatud määrus. Määruskaebe korras vaidlustamiseks peab määrus olema põhistatud ja vormistatud kirjalikult, järgides

§-s 145 sätestatut. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-93-11, p 16.1). Otsustamisel, kas tegemist on määrusega või mitte, ei saa piirduda üksnes dokumendi pealkirjaga. Oluline on, kas kõnealune dokument vastab kohtumääruse tunnustele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a määrus asjas nr 3-1-1-84-14, p 33).
5. Praegusel juhul selliste tunnuste esinemist ringkonnakohtu hinnangul nentida ei saa. Kirjas on kohus selgitanud E. Jõhvele, et võtab tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisele esimesel võimalusel pärast kriminaalasjas nr 1-15-5786 tehtud otsuse jõustumist. Tegemist oli kohtu vastusega E. Jõhve esitatud küsimusele kohtuistungi toimumise aja kohta. Kõnealuse kirjaga ei lahendatud ühtegi kriminaalmenetlusõiguslikku küsimust. See toimus alles
6. märtsil 2016, mil Tartu Maakohus jättis määrusega E. Jõhve vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata. Seega on määruskaebemenetluse korras vaidlustatav Tartu Maakohtu
7. märtsi
8. a määrus (hoolimata määruses ekslikult märgitud edasikaebeõiguse puudumisest), mitte aga kohtu varasem kirjalik selgitus E. Jõhvele. Järelikult puudub E. Jõhvel ja tema kaitsjal kohtu kirja peale määruskaebuse esitamise õigus, mis tingib kaebuste läbi vaatamata jätmise. 12.

§ 387

lg 1 järgi esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuasja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu

1. märtsi
2. a määrus anti E. Jõhvele allkirja vastu kätte
3. märtsil
4. Seega oli määruse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks
5. aprill
7. aprillil 2016 esitas E. Jõhve Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et taotleda tähtaja ennistamist ning vaidlustada Tartu Maakohtu
8. jaanuari
9. a määrust. Kohus rahuldas taotluse
10. aprilli
11. a määrusega. Määratud kaitsja võttis riigi õigusabi infosüsteemis tellimuse vastu
12. aprillil 2016 ning esitas kohtule kaebuse
13. aprillil
14. 13.

§ 390

lg 1 kohaselt tuleb määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgida

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades

15. peatüki erisusi.

§ 319

lg 5 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega ning sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Nimetatud põhjusel ning eelmises punktis kirjeldatud asjaoludel peatus määruskaebuse esitamise 15-päevane 3 3 tähtaeg alates

1. aprillist 2016, mil määruskaebetähtajast oli kulunud 11 päeva. Järelejäänud neli päeva hakkasid kulgema alates riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale
2. aprillil 2016 ning seega oli määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks
3. aprill
4. Määratud kaitsja esitas kohtule määruskaebuse
5. aprillil 2016 ja seega kaebetähtaega rikkudes.
6. Koos kaebusega on määratud kaitsja esitanud kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

§ 172

lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Selgitades varasemas praktikas möödalastud kaebetähtaja ennistamisega seonduvat, on Riigikohus sedastanud, et mõjuva põhjusena

§ 172

mõttes tuleb mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt Riigikohtu määrused nr 3-1-177-98 ja 3-1-1-152-05).

1. Praegusel juhul on kaitsja kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena tuginenud E. Jõhvele riigi õigusabi andmisele sisuliselt pärast kaebetähtaja möödumist. Ringkonnakohus selle kaitsja seisukohaga ei nõustu. Määruse punktis 13 on ringkonnakohus märkinud, et taotluse riigi õigusabi saamiseks esitas E. Jõhve kohtule
2. aprillil 2016, mil määruskaebuse esitamise 15-päevasest tähtajast oli kulunud 11 päeva. Taotluse esitamisega kaebetähtaeg peatus kuni riigi õigusabi andmise määruse kättetoimetamiseni kaitsjale ning alles seejärel jätkus kaebetähtaja kulgemine. Seega on ebaõige kaitsja väide, mille kohaselt anti E. Jõhvele riigi õigusabi alles pärast kaebetähtaja möödumist. E. Jõhve määratud kaitsjal jäi kaebuse esitamiseks aega neli päeva. Kaitsja ei ole oma taotluses esile toonud ühtki asjaolu, mille põhjal saaks kohus asuda seisukohale, et järelejäänud aeg ei olnud kaebuse esitamiseks piisav ega võimaldanud kaitsjal tähtaegselt kaebust esitada. Seega on kaitsja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.
3. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes

§ 390lg-st 1, § 326 lg 2 p-dest 1 ja 3 ning § 387 lg-st 1 jätab ringkonnakohus E.

Jõhve ja tema kaitsja advokaat B. Sisaski määruskaebused Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a kirja ja
3. märtsi
4. a määruse peale läbi vaatamata ning tagastab kaebused esitajatele.
5. E. Jõhve kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile E. Jõhvega, määruskaebuse koostamisele ja selle tutvustamisele E. Jõhvele kaks ja pool tundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
6. detsembri
7. a otsuse (muudetud
8. septembri
9. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium jätab kaebuse läbi vaatamata, jääb eelmärgitud menetluskulu

§ 187lg 2 alusel E.

Jõhve kanda. Aarne Sarjas 4 Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus