2-15-1158/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-1158 Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Kohtuasi HM avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks, alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste viibimiskoha osas või lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. detsembri 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik HM määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja HM (isikukood XXXXXXXXXX), nende Avaldaja: lepinguline esindaja Viktor Turkin Puudutatud isik I: TLK (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: EM (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: IM (isikukood XXXXXXXXX), alaealiste laste esindaja riigi õigusabi korras Oksana Sobko Eestkosteasutus: Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
3. Jätta Harju Maakohtu
4. detsembri 2015 määrus muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata HM avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja sundtäidetava kohtumääruse tegemiseks koos sunnivahendite kohaldamise võimalusega TLK suhtes.
5. Tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus peatas HM ja TLK 12.12.2011 kokkulepitud notariaalse suhtluskorra alaealiste laste EM ja IM-ga suhtlemiseks, mida muudeti 22.04.2013 kohtumäärusega, täitmise tähtajaga kuni 15.12.2016 ja millega kohus määras, et juhul, kui lapsed avaldavad vanemale soovi isaga suhtlemiseks enne 15.12.2016, siis taastub isa ja laste vaheline suhtluskord viivitamatult lapse tahteavalduse väljendamise hetkest.
6. Saata avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas maakohtule lahendamiseks.
7. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
8. Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja lõplikul läbivaatamisel maakohtus. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
9. HM esitas 25.01.2015 Harju Maakohtusse avalduse tema ja TLK osas lepitusmenetluse läbiviimiseks. Lepitusmenetluse ebaõnnestumisel palus avaldaja teha TsMS § 563 lg 7 nõuetele vastav määrus, mis oleks sundtäidetav täitemenetluse korras, s.h anda kohtutäiturile õigus vajaduse korral kasutada jõudu suhtluskorra täitmist takistava vanema suhtes.
10. Avaldaja täiendas 21.05.2015 oma avaldust ja palus kohaldada vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ning määrata avaldajale otsustusõigus laste viibimiskoha (s.h ka elukoha) osas. Alternatiivselt palus avaldaja teha suhtluskorra osas sundtäidetav määrus koos vajalike täitmismeetmete (sunnivahendite) kohaldamise võimalustega laste ema suhtes.
11. Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja TLK 12.12.2011 notariaalse kokkuleppe nende ühiste laste EM, sünd XX.XX.XXXX ja IM, sünd XX.XX.XXXX elukoha määramise, lastele elatusraha maksmise ja lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise kohta. Kuna laste ema TLK kokkulepet ei täitnud, pöördus avaldaja lepitusmenetluse läbiviimiseks Harju Maakohtusse. Maakohus lõpetas 22.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-7195 menetluse kompromissi kinnitamisega, millega muudeti ühtlasi varasemat notariaalselt kokkulepitud korda. Laste ema rikub endiselt kokkulepitud suhtlemiskorda, takistab lastel isaga suhtlemist ja isal lastega kontakti saamist. Lapsed on avaldajale teatanud, et ema on keelanud neil isaga kohtuda.
12. Kohus tunnistas 03.07.2015 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg-s 7 sätestatud meetmeid rakendamata. Seisukohad avalduse suhtes
13. Laste ema palus jätta avalduse rahuldamata. Ema ei ole kokkulepitud lastega suhtlemise korda rikkunud. Laste isa väited on alusetud ja tõendamata. Avaldus ja sellele lisatud tõendid näitavad üksnes seda, et avaldaja ja laste ema läbisaamine on halb, mille üle iseenesest vaidlust ei ole. Õige on avalduse väide, et lapsed ei ole isaga vastavalt kokkulepitud suhtlemiskorrale suhelnud. Selle põhjuseks on asjaolu, et lapsed ise ei ole näidanud üles soovi isaga suhelda. Ema on korduvalt palunud, et lapsed võtaks isaga ühendust ja üritanud omalt poolt soodustada laste ja isa suhtlust, kuid tulutult. Ema teeb kõik endast oleneva, et lapsi isaga kohtumiseks positiivselt ette valmistada. Arusaamatu on avaldaja soov saada lepitusmenetluse tulemusena sundtäidetav kohtumäärus, mis 2 annaks täiturile õiguse laste ema suhtes jõudu kasutada, kuna ema vastuseisust tingituna ei ole ära jäänud ükski laste ja isa kohtumine ning seega ei saaks ka laste ema suhtes jõu kasutamist lubav kohtumäärus laste ja isa senist suhtlust kuidagi parandada.
14. Eestkosteasutus ei toeta avaldaja taotlust, et lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral teeks kohus määruse, mis oleks sundtäidetav täitemenetluse korras, kuna see ei vasta alaealiste huvidele ja vajadustele. Lapsed väljendasid selgelt ja üheselt arusaadavalt, et nad ei soovi isaga kohtuda. Samas ei tekita lastes vastumeelsust isaga suhtlemise osas mitte vanemate omavaheline halb läbisaamine ja jätkuvad kohtuvaidlused, vaid pigem on see tingitud isa enda käitumisest, suhtumisest ja hoiakutest oma laste suhtes. Lastel võiks olla võimalus vastavalt nende endi soovile ja tahtmisele suhelda või kohtuda oma isaga ning mingil juhul ei tohiks isa suhtlemine lastega olla sundtäidetav.
15. Alaealistele riigi õigusabi korra määratud esindaja ei toeta lepitusmenetluse ebaõnnestumisel sunnivahendite rakendamist, kuna kokkulepitud suhtlemiskorraga ette nähtud laste ja isa kokkusaamised ei toimu eeskätt lastest tingitud põhjustel. Lapsevanemad peaksid eelkõige ise tegema kõik endast oleneva, et taastada isa ja laste vaheline kontakt ning usaldus, tagades isa ja laste vaheline stabiilse suhtluse võimalus. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
16. Maakohus jättis 15.12.2015 määrusega rahuldamata avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja sundtäidetava kohtumääruse tegemiseks koos täitmismeetmete kohaldamise võimalusega laste ema suhtes. Lisaks peatas kohus avaldaja ja laste ema 12.12.2011 kokkulepitud notariaalse suhtluskorra lastega suhtlemiseks, mida muudeti 22.04.2013 kohtumäärusega, tähtajaga kuni 15.12.
17. Kohus määras, et juhul, kui lapsed avaldavad vanemale soovi isaga suhtlemiseks enne 15.12.2016, siis taastub isa ja laste vaheline suhtluskord viivitamatult lapse tahteavalduse väljendamise hetkest.
18. Määruse põhjenduste kohaselt kinnitasid lapsed korduvalt mitmele menetlusosalisele, nii sotsiaalhoolekande esindajale, lastele riigi õigusabi korras määratud esindajale kui ka vastusena kohtu päringule, et nad ei soovi isaga kohtuda. Tegemist ei ole laste hetkeemotsiooniga. Tõendamata on avaldaja väide, et laste ema takistab lastel isaga suhelda. Ema ei keela lastel isaga suhelda, kuid ema jaoks on oluline suhtlemisel kokkuleppest kinnipidamine. Ema tahet parandada laste ja isa suhtlust tõendab asjaolu, et ema on pöördunud tütrega psühholoogi poole, kellega muu hulgas arutati muret seoses lapse soovimatusega isaga suhelda.
19. Laste osas isale laste viibimiskoha ainuotsustusõiguse määramine ei ole kooskõlas laste huvidega. Laste ema juurest eemaldamine ja isa juurde elama paigutamine võib lastele mõjuda negatiivselt olukorras, kus lapsed ei soovi ise isaga suhelda ning tajuvad seda sundolukorrana. Perekonnas, kus vanemad on lahutatud, on väga oluline hoida ja toetada ema ja laste hingelist omavahelist vahetut suhtlust perekonnana ning toetada igati võimalust perekonnana koos kasvada ja areneda. Arvestades ainuüksi isa soovi põhjendust, et ta saaks sel juhul lastega rohkem suhelda, asetab ta oma soovid ja nõuded kõrgemale laste soovidest ja vajadustest, mis riivab enam laste õigusi. Sunnitud suhtlemine lahuselava vanemaga on lapse põhiõiguste riive.
20. Jõu kasutamise võimaldamine laste ema suhtes ei ole õigustatud, kuna see pole arvestades antud olukorda ja laste huve proportsionaalne, mõõdukas ega eesmärgipärane. Jõu rakendamine laste ema suhtes ei viiks laste ja isa vahelise suhtluse soovitud tulemuseni, kuna lapsed heidavad isale ette ema suhtes kahjustavat käitumist. Jõu rakendamine võib lastele kaasa tuua täiendavaid üleelamisi ning kahjustada laste ja isa suhet veelgi. See ei 3 oleks kooskõlas laste huvide esikohale seadmise põhimõttega ega arvesta laste arvamusega. Olukorras, kus isa ja laste suhted on sedavõrd keerulised ning laste ja isa suhtlemise parandamiseks on kasutatud mitmeid meetmeid, kuid need ei ole aidanud suhtlemist parandada, on mõistlik anda osapooltele aega kohanemiseks, harjumiseks ja järelemõtlemiseks.
21. Lapsed (11 ja 9 a) on piisavalt haritud, iseseisva mõtlemisvõime ja väljendusoskusega noored inimesed, kes on teadlikud oma valikutest. Põhjendamatu ja laste huvide vastane oleks neid sundida vastu tahtmist isaga suhtlema. Varasemalt on juba rakendatud mitmeid meetmeid suunaga parandada ja korraldada isa ja laste suhtlemist, kuid see ei ole positiivseid tulemusi andnud. Lastel peab tekkima soov isaga suhelda. Ilma soovi ja valmisolekuta ei saabu ka erieestkostja määramise kaudu positiivset tulemust. Lapsel on õigus, kuid mitte kohustus suhelda oma vanemaga.
22. Ema suhtes sunnimeetmete rakendamine on ebaõiglane ema suhtes ega aita kuidagi kaasa olukorra positiivsele lahendusele. Sunniraha määramine emale mõjutab ka laste toimetulekut. Kui isa soovib oma laste elukeskkonda ja arengut toetada ning hoolib lastest, siis peaks ta esmalt andma lastele võimaluse elada rahulikku stabiilset elu ilma, et seda täidaks isapoolsed mistahes sunnimeetmed nii laste kui ka ema suhtes. Lastel peab olema teadmine, et isaga on tore kohtuda ning see peab olema laste vaba valik. Alles seejärel saab olla võimalik laste suhtumise paranemine oma isasse ja taastub soov temaga suhelda.
23. Võttes arvesse laste selgelt ja argumenteeritult väljendatud soovimatust hetkel isaga suhelda ja vanemate omavahelist äärmiselt halba läbisaamist, on mõistlik peatada isa ja laste vahelise suhtluskorra rakendamine üheks aastaks, s.o kuni 15.12.2016, kuna laste huvid kaaluvad üles lapsevanema huvid suhtlusõigusele. Selle aja jooksul on võimalik saavutada positiivne tulemus isa ja laste suhtlemise taastamiseks. Kui lapsed avaldavad mistahes hetkel soovi isaga suhelda, siis seda keelata või takistada ei tohi. Emal tuleb lastele olukorda selgitada, s.h selgitada kohtumääruse sisu ja eesmärki, võimalusel kaasata lapsed vanemate ühistesse ettevõtmistesse, s.h pereteraapiasse, samas arvestada laste seisukohtade ja huvidega.
24. Kohus tegi lapsevanematele ettepaneku edaspidiste suhtlemist puudutavate probleemide ennetamiseks läbida pereteraapia hiljemalt ühe aasta jooksul. Määruskaebus
25. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus, määrates isa ja laste suhtluskorra vastavalt maakohtu käesolevas tsiviilasjas esialgse õiguskaitse korras tehtud 03.07.2015 ning 01.09.2015 määruste põhimõtetele. Samuti palub avaldaja muuta suhtluskorra määrus täitemenetluse korras sundtäidetavaks, määrates ära sunnivahendid, mida määruse täitmisel on võimalik kasutada. Alternatiivselt palub avaldaja anda talle otsustusõigus laste viibimiskoha küsimuses.
26. Vanema õigust ja kohustust last kasvatada ning temaga vahetult suhelda võib piirata vaid laste huvi kaitseks äärmuslikes olukordades, kus on üheseltmõistetavalt tõendatud, et vanema ja lapse suhtlus kahjustab oluliselt last. Kohus pole tuvastanud ühtegi mõjuvat asjaolu, et isa ja laste vaheline suhtlus kahjustaks lapsi või oleks vastunäidustatud muudel põhjustel. Kohtule on esitatud mitmeid tõendeid, mis tõendavad lapse ema viha isa suhtes, mis on ilmselgelt üle kantud ka lastele. Tõendid kinnitavad, et nooremas koolieas lapsed on täielikult ema mõjuvõimu all, käituvad vastavalt ema hoiakutele ja soovidele ning 4 igasugune isa katse lastega kontakti leida suurendab ema survet kõik kohtumised nurjata. Ema on laste ja isa vahelise suhtluse takistamisel käitumiselt üliagressiivne.
27. Maakohus jättis selgitamata, miks ta ei pidanud asjakohaseks leebemate sunnivahendite (sunniraha) rakendamist kohtumäärust ignoreeriva vanema suhtes. Laste ema poolt tekitatud olukord oleks normaliseeritav kohtutäituri poolt määratavate sunnirahade rakendamisega, mis motiveeriks ema lapsi vajalikus osas ning õigesuunaliselt kasvatama ja neid kohtumisteks isaga ette valmistama.
28. Probleemid suhtluskorra täitmisel ei ole aluseks suhtluskorra pikemaajaliseks peatamiseks või seadusega ettenähtud täitemeetmete kohaldamata jätmiseks olukorras, kus perelepitus ja kohtu selgitused ei anna pikaajaliselt soovitud tulemusi. Vanemliku hoolitsuse hulka kuulub ka kindlaksmääratud suhtluskorra eelduseks oleva positiivse suhtumise loomine teise vanemasse. Menetluse käigus on selgunud, et laste ema suudab lapsi edukalt mõjutada suhtluskorda täitma, kui mängus on mingid emale soodsad materiaalsed asjaolud.
29. Kohus jättis tähelepanuta avaldaja taotluse erieestkostja määramiseks. Olukorras, kus laste ema on andnud oma suhtumise teise vanemasse edasi ka lastele ja nurjanud sellega kogu suhtluskorra täitmise, oleks vajalik ema hooldusõiguse piiramine ja osade funktsioonide üleandmine erieestkostjale, kes oleks kohtu ees aruandekohustuslane ning kelleks sobiks eeldatavalt laste elukohajärgse eestkosteasutuse lastekaitsetöötaja. Asjaolu, et erieestkostja määramine suurendab eestkosteasutuse töökoormust, ei ole aluseks jätta see määramata.
30. Õige ei ole kohtu tõlgendus, mille kohaselt sõltub üksnes piiratud arusaamisega ja teise vanema poolt aktiivsest mõjutatud eelteismelisest lapsest ning tema subjektiivsest soovist, kas lapsest lahuselav, kuid teise vanemaga ühist hooldusõigust omav vanem saab oma õigusi ja kohustusi lapse suhtes täita ning tema kasvatamise osas vajalikku vastutust teostada. Lapse soovi ei saa samastada lapse huvidega, milleks on kaheldamatult lapse võimalikult tihe suhtlus teise vanemaga. Lapse kohtumine isaga ja tema kasvatuslikele korraldustele allumine ei ole inimväärikust alandav. Ka see, kui vanem annab oma lapsele vanemliku võimu teostamise piires korraldusi ja kohustab teda näiteks nädalalõppu teise vanemaga veetma, ei ole inimväärikuse ega põhiõiguste vastane ega kahjusta lapse heaolu.
31. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et vanema ja lapse suhete blokeerimine pikemaks perioodiks ilma ühegi objektiivse asjaoluta aitab kaasa edasisele perekondlike sidemete tugevdamisele. See võib anda hoopis vastupidise tulemuse. Menetluse edasine käik
32. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
33. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja sundtäidetava kohtumääruse tegemiseks koos sunnivahendite kohaldamise võimalusega laste ema suhtes. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus peatas laste vanemate 12.12.2011 kokkulepitud notariaalse suhtluskorra alaealiste laste EM ja IM-ga suhtlemiseks, mida muudeti 22.04.2013 kohtumäärusega, täitmise tähtajaga kuni 15.12.2016 ja millega kohus 5 määras, et juhul, kui lapsed avaldavad vanemale soovi isaga suhtlemiseks enne 15.12.2016, siis taastub isa ja laste vaheline suhtluskord viivitamatult lapse tahteavalduse väljendamise hetkest. Avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas tuleb saata maakohtule lahendamiseks.
34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on osas, millega jäeti rahuldamata avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja sundtäidetava kohtumääruse tegemiseks koos sunnivahendite kohaldamise võimalusega laste ema suhtes, seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha osas puudub mõjuv põhjus. Olukorras, kus lapsed on aastaid elanud ema juures, nad on igapäevase elukorralduse ja koduse eluga rahul, ei ole millegagi põhjendatud nende elukorralduse muutmine. Maakohus leidis õigesti, et see ei vastaks laste huvidele. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et olukorras, kus laste ema ei ole takistanud laste ja isa kohtumisi, kuid lapsed ei soovi ise isaga suhelda, ei ole põhjendatud laste ema suhtes sunnivahendite kohaldamine. TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel ei korda ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
35. Tõendatud ei ole avaldaja väited, justkui oleks ema laste ja isa suhtlemise takistamisel üliagressiivse käitumisega ja on kandnud oma suhtumise avaldajasse üle ka lastele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja poolt kohtule esitatud tõendid näitavad üksnes avaldaja ja laste ema halba läbisaamist, kuid need ei tõenda, et laste ema teeb sihipäraselt takistusi laste ja isa kohtumistele, nagu avaldaja väidab. Ringkonnakohus möönab, et vanemate halb läbisaamine ja jätkuvad kohtumenetlused mõjutavad ka lapsi, kuid see ei anna kohtule alust rakendada ühe vanema suhtes sunnimeetmeid või piirata tema hooldusõigust, kuna see ei aita kaasa laste ja isa suhete taastamisele.
36. Maakohus jättis aga ebaõigesti lahendamata avaldaja taotluse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja peatas laste suhtlemise isaga kuni 15.12.
37. Arusaamatu on kohtu põhjendus, et selle aja jooksul on võimalik saavutada tulemus isa ja laste suhtlemise taastamiseks. Olukord, kus isa ja laste suhtlemist aasta jooksul ei toimu, viib tõenäoliselt isa ja laste üksteisest võõrdumiseni ja see ei taasta suhteid. Ringkonnakohtu hinnangul võib maakohtu otsustus suhtlemise peatamise kohta olla pikemas perspektiivis vastuolus laste huvidega.
38. Maakohus märkis iseenesest õigesti, et lastel ei ole kohustust oma lahuselava vanemaga suhelda. Määruskaebuse väited, justkui kaaluks lahuselava vanema õigused ja kohustused lapse suhtes üles lapse õigused ja huvid, ei ole kooskõlas laste huvidest lähtumise põhimõttega. Seega on lapsel põhimõtteliselt õigus oma vanemaga kohtumistest keelduda, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kindlaks teinud, et laste vastuseis on käesoleval juhul selline, et õigustaks isa ja laste suhtlemise peatamist üheks aastaks. Laste ärakuulamise protokollist nähtub, et isa ja laste viimastel aastatel toimunud kohtumised on lastele meeldinud. Protokollist võib järeldada üksnes seda, et lastel on halbu mälestusi seoses varasema lapsepõlve ja jätkuvate kohtumenetlustega, kuid sellest ei saa järeldada, et need takistused oleks isaga suhete taastamisel ületamatud.
39. Maakohtul tuleb koostöös laste ja nende vanematega leida selline lastega suhtlemise kord, mis oleks neile kõigile vastuvõetav. Asja materjali järgi on sellise kompromissi sõlmimine võimalik. Laste ema on menetluses läbivalt kinnitanud, et tal ei ole midagi selle vastu, et avaldaja kohtub ja suhtleb lastega. 11.06.2015 toimunud kohtuistungil pakkus laste ema välja alternatiivseid võimalusi suhtlemiskorra muutmiseks ning avaldaja ja laste suhete taastamiseks. Pärast kohtuistungit kinnitas laste ema ka nõustumist kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorraga, mille kohaselt arvestatakse suhtluskorra täitmisel laste igakordselt isale selgelt väljendatud tahet temaga kohtuda. 6
40. Laste ema kinnitas ka vastuses määruskaebusele, et lapsed olid nõus tegema koostööd perenõustajaga. Kuna tsiviilasja toimikust puudub perenõustaja kokkuvõte, ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata perenõustamise tulemusi ega põhjusi, miks perenõustamisel käimine pärast laste esimest visiiti lõpetati. Samuti nähtub tsiviilasja toimikust, et isa ja laste kohtumised toimusid vähemalt ühel korral ema pakutud neutraalse isiku, täiskasvanud poolõe vahendusel, mille jätkumist ema toetab ja vähemalt korra on avaldajal õnnestunud kontakt saavutada noorema lapsega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra järgi. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et suhtlemise korraldamise kokkulepe on saavutatav. Kuna laste vastuseis isaga kohtumistele ei ole asja materjali kohaselt selgelt ületamatu, tuleb asi saata suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas maakohtule uueks lahendamiseks.
41. Kuna suhtlemise reguleerimine on hagita asi ja kohus võib perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 5 järgi rakendada suhtlemise korraldamiseks lapse huvide tagamiseks meetmeid ka omal algatusel, tuleb kohtul lastega suhtlemist korraldades teha kõik endast olenev, et vanema ja laste suhtlemise kord vastaks kõiki asjaolusid ja vanemate õigustatud huve arvestades laste huvidele PKS § 123 lg 1 tähenduses (3-2-1-113-14 p 23). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel TsMS § 4 lg 4 ja § 563 lg 5 alusel püüda vanemate vahel saavutada kokkuleppe isa ja lastega suhtlemise korraldamisel selliselt, et arvesse võetakse ka laste arvamus ja leitakse viis laste vastuseisu leevendamiseks. Samuti tuleb asja materjalide juurde võtta perenõustaja kokkuvõte. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et käesoleval juhul on nii laste ema kui ka avaldaja (viimati oma määruskaebuses) nõustunud suhtlemiskorra määramisega selliselt, nagu see oli määratud 03.07.2015 esialgse õiguskaitse määruses, mistõttu võib kõne alla tulla kokkuleppel suhtluskorra määramine sarnastel põhimõtetel.
42. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 kohaselt maakohus asja uuel läbivaatamisel. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 7