järgi ja karistuseks 2 mõisteti 6 kuud vangistust,
p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust,
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust,
lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Svjatoslav Šumeitšukile liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 27.07.2014 kuni 29.07.2014, s.o 3 päeva, alates 24.09.2014 kuni 25.09.2014, s.o 2 päeva, alates 04.10.2014 kuni 05.10.2014, s.o 2 päeva, alates 11.10.2014 kuni 12.10.2014, s.o 2 päeva, alates 01.11.2014 kuni 03.11.2014, s.o 3 päeva, alates 06.11.2014 kuni 08.11.2014, s.o 3 päeva, alates 30.11.2014 kuni 02.12.2014, s.o 3 päeva, 11.10.2014, s.o 1 päev, kokku 19 päeva karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 2 aastat 4 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.12.2014. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Isik on toime pannud varavastaseid, ühiskonna ohtlikke ja vägivalla kuritegusid. Samuti on teda varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, põgenemise eest ning avaliku korra rikkumiste eest. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasemale käitumisele. Isik kannab käesoleval ajal karistust ka vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Väärteokorras on isikut karistatud 8 korral. Ajavahemikus 29.07.2015-28.10.2015 osales kinnipeetav tööhõives majandustöödel koristajana ning alates 18.08.2015 osaleb ta tööhõives kambrikaaslase hooldajana. Vangistuse jooksul on ta osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ning Viha juhtimine. Alates 05.01.2016 osaleb kinnipeetav A2-taseme riigikeele õppes. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav elas enne vangistust koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga. Peale vanglast vabanemist asub kinnipeetav elama samale aadressile. Isik pani toime kuriteo oma korteris, oma lähedaste suhtes. Abikaasa on nõus isiku elama asumisega sellele aadressile. Kinnipeetav omandas põhihariduse xxxx. keskkoolis, jätkas õpinguid xxxx. kutsekeskkoolis elektriku erialal, kuid õpingud jäid pooleli seoses vangistusega. Enne vangistust oli isik töötu, vahel tegi juhutöid ehitusel. Ta on töötanud ametlikult OÜ-s xxxx. Erialane kvalifikatsioon isikul puudub, kuid ta omab tööoskusi metalli, ehituse, santehniku alal. Töösse suhtumine on positiivne. Isiku toimetulekut mõjutas alkoholi kuritarvitamine. K-raha andmetel seisuga 21.01.2016 kinnipeetaval täitmata nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 261,66 eurot. Isikule on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa N, kaks alaealist last J ja A, lisaks ema V Š ja vanem vend S Š. Isik kasutas vägivalda oma abikaasa ja tütre suhtes, ise eitades seda. Ta väidab, et nüüd on abikaasaga suhted head ja toetavad. Kinnipeetav suhtleb lähedastega tihti telefonitsi, abikaasa käib vanglas pikaajalistel kokkusaamistel. Isik tunnistab, et pere on tema jaoks väga tähtis, samas mõistab, et alkoholi kuritarvitamisega on ta põhjustanud palju meelehärmi. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse minevikuga isikud, varasemad kuriteod on toime pandud grupis. Isiku korduv karistatus viitab hoolimatule elustiilile - mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis 13 korda, avaliku korra rikkumised, vargused, korduvad väärteod. Enne vangistust kuritarvitas isik alkoholi. Ta on korduvalt kasutanud alkoholijoobes olles vägivalda. Katseajal rikkus isik kohustust mitte tarvitada alkoholi. Sõltlaseks kinnipeetav ennast ei pea, kuid Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Narkootikume ei ole isik proovinud ega tarvitanud. Isikul on esinenud nii vägivaldset kui 3 impulsiivset käitumist, ta ei oska oma käitumist alkoholijoobes kontrollida. Agressiivsust soodustab alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme, kuid ei lahenda neid sihipäraselt või pigem väldib nendega tegelemist. Vastutustunne oma tegude eest isikul puudub. Kuritegude korduvus viitab sellele, et isik ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud. Olemasolev sotsiaalvõrgustik pole suutnud eelnevatel aastatel olla isikule tõhusaks suunajaks seadusekuulekale elule. Tuleviku eesmärgid on seotud peresuhete parandamisega ja töötamisega. Isikul on välja kujunenud kriminaalne elustiil, ta ei aktsepteeri ühiskonna reegleid, ta on rünnanud politseiametnikku ja on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik on korduvalt olnud vägivaldne naiste suhtes (abikaasa ja teised naissoost kannatanud). Kinnipeetav ei ole teinud enda jaoks järeldusi eelmistest vangistustest ja karistustest. Kinnipeetava puhul on ohustatud lähedased (abikaasa, lapsed), avalikkus ja ametikohustusi täitvad isikud. Oht on kõige tõenäolisem kui isik kuritarvitab alkoholi, kaotab tüli käigus enesekontrolli ja kui tal puudub sissetulek. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 64% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%, millised on kõrged riskid. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Svjatoslav Šumeitšuk tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 25.04.2017 ning määrata talle
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks xxxx linnas on abikaasa N Š, tütred J ja A Š. Abikaasa on jätkuvalt nõus osutama Svjatoslav Šumeitšukile moraalset toetust. Korteris aadressil xxxx on rahuldavad elamistingimused, korteril kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetavale vabanemisel tööd garanteeriva OÜ xxxx raamatupidaja O N kinnitusel töötas Svjatoslav Šumeitšuk tema juures. Töötasuks garanteerib tööandja miinimumpalga, töö sisuks on töötamine laadursõidukil. Isikut on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud alates 1993. aastast, ka kriminaalhooldusele on teda määratud korduvalt. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Svjatoslav Šumeitšuk tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 25.04.2017 ning määrata talle
Svjatoslav Šumeitšuk kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tunnistas oma süüd, kahetses ning palus vabandust kannatanutelt. Edaspidi lubab ta mitte panna toime seaduserikkumisi ja hakata kainet elu elama. Ta hakkaks töötama, õppima, kasvatama lapsi, elama nii, et oleks kasulik ühiskonnale. Praegu on naisel materiaalselt väga raske toime tulla. Kinnipeetav kohustub mitte rikkuma kriminaalhoolduse nõudeid ja lubab täita kõiki kohustusi. Kui kohus suunab, siis ta läheb ravile. Ta on läbinud programme, teinud neist järelduse, et alkohol on kahjulik, hävitab inimest. Ta on otsustanud loobuda alkoholi tarvitamisest, sest midagi head see ei too. Abikaasa kasvatab praegu üksi alaealisi lapsi, kes on 12 ja 15 aastat vanad. Kui vaja, otsib isik endale veel ühe töö. Koos naisega suudavad nad ikka hakkama saada. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Svjatoslav Šumeitšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt eelnimetatud kinnipeetava kohta 21.01.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla S. Šumeitšuki ennetähtaegset vangistusest vabastamist. S. Šumeitšuki varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. 4 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 14-l korral. Vanglas viibib ta kolmandat korda. Kuivõrd varasemad karistamised ning katseaeg ei takistanud teda uute tahtlike kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Varasemad tingimuslikud karistused ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Neljal korral oli ta allutatud käitumiskontrollile, kuid ta jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ka kohaldati tema suhtes
Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute tahtlike kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. S. Šumeitšuki kuritegelik käitumine on otseselt seotud alkoholi kuritarvitamisega. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on tal diagnoositud alkoholisõltuvus. Jätkuvalt on olemas oht, et ta võib jätkata vabaduses alkoholi liigtarvitamist. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 64% ja 65%, mis on kõrge risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Isik on ohtlik avalikkusele, konkreetsetele täiskasvanutele, lastele, ametikohustusi täitvatele isikutele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (distsiplinaarrikkumiste vangistuse kestel puudumine, majandustöödel töötamine, sotsiaalabiprogrammides osalemine, riigikeele õppimine jm) ei ole piisavad, õigustamaks S. Šumeitšuki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle ühe aasta (karistusaja lõpp on 25.04.2017), mis on üsna pikk aeg. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale süüdimõistetu varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste turvatundesse. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Svjatoslav Šumeitšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et S. Šumeitšuki puhul on kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Mis puudutab kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis on tõsi, et S. Šumeitšuk varem kriminaalkorras karistatud isikuna on pannud toime uued varavastased ja isikuvastased kuriteod, kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Kahjuks ei ole võimalik käesoleval ajal muuta kuritegude toimepanemise asjaolusid. Samas vangistuses viibimise ajal on isik suutnud ennast olulisel määral parandada selleks, et enne vangistust toimunud sündmused ei 5 korduks (sotsiaalprogrammid, õiguspärane käitumine, ühiskonna väärtustest arusaamine). Kinnipeetava iseloomustuses on olulist tähelepanu pööratud alkoholi kuritarvitamisele isiku poolt ning tema ohtlikkusele seoses alkoholi kuritarvitamisega. Ennetähtaegsel vabanemisel peab S. Šumeitšuk alluma kriminaalhooldusele, mis tähendab käitumiskontrolli nõuete ja kohtu poolt määratud lisakohustuste täitmist. Ta ei tohi katseajal tarvitada alkoholi. Vabanemisel asub S. Šumeitšuk tööle. Koostöös kriminaalhooldusega võib teda suunata osalema sotsiaalprogrammides, mille läbimisega on isikul võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldavad maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Kinnipeetavat on ka varem kriminaalkorras karistatud ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituse N Rec
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Svjatoslav Šumeitšuk ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14 korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kohtu hinnangul väärib märkimist, et Tartu Ringkonnakohtu määrusega nr 1-11-12445 09.12.2013 vabastati Svjatoslav Šumeitšuk eelmise, s.o Viru Maakohtu 13.01.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta alates kohtumääruse jõustumisest, kuid Viru Maakohtu määrusega nr 1-11-12445 05.02.2014 pöörati Viru Maakohtu 13.01.2012 otsusega mõistetud kandmata jäänud karistuse osa 4 kuud 16 päeva vangistust täitmisele. Eeltoodust järeldub, et varasemad reaalsed vanglakaristused ega ka varasemad tingimuslikud karistused ühes käitumiskontrollile allutamisega (sealhulgas eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamine) ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab Svjatoslav Šumeitšuk Viru Maakohtu kohtuotsusega 02.06.2015 mõistetud karistust kuritegude eest, mis on toime pandud ajavahemikul alates 27.07.2014 kuni tema kinnipidamiseni 14.12.2014. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ning alkoholi kuritarvitamine on olnud kuritegude soodusteguriks. Isikule on varasemalt määratud katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid ta rikkus nimetatud kohustust. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et isik võib vabaduses asuda uuesti alkoholi kuritarvitama. Olemasolev sotsiaalvõrgustik perekonna näol ei ole varasemalt suutnud tõhusalt suunata isikut seaduskuulekale teele, isik on muu hulgas kasutanud vägivalda oma perekonnaliikmete suhtes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 64% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus selles, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid sel 7 korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära isiku poolt uute kuritegude toimepanemist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Svjatoslav Šumeitšuki puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogramme, osalenud riigikeele õppes ning olnud hõivatud majandustöödel koristajana ja kambrikaaslase hooldajana. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on paigutatud avavanglaosakonda. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.