1-14-6663/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6663 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Tõnu Taiki (isikukood 36909240431) kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja Tõnu Taiki kaitsja advokaat Heiki Kuninga määruskaebus rahuldamata.
7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) advokaat Heiki Kuningale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8. Mõista Tõnu Taikilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
9. Tõnu Taikil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700006388 ja selgitus „Tõnu Taik 1-14-6663 menetluskulud“.
11. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Harju Maakohtu
13. augusti
14. a otsusega tunnistati Tõnu Taik süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust ning mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
15. oktoobri
16. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. T. Taikile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p-le 1 võeti T. Taikilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsusega määrati, et T. Taikile Pärnu Maakohtu
17. novembri
18. a otsusega mõistetud karistus viiakse täide iseseisvalt. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu
19. veebruari
20. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas
21. augustil 2014 ja lõpeb
22. oktoobril
23. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal
24. jaanuaril
26. Tartu Maakohtu
27. märtsi
28. a määrusega jäeti T. Taik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 T. Taiki on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemalt on T. Taiki karistatud seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude toimepanemise eest ja alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele. Lisaks on T. Taiki varasemalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Käesoleval ajal kannab ta samuti karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varem karistatud – mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kuriteo, mille eest T. Taik käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal, rikkudes talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 2.2 T. Taikile on mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas šokivangistust ja rahalist karistust. Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele, ei teinud T. Taik neist vajalikke järeldusi ega muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. T. Taik mõisteti süüdi Harju Maakohtu
29. oktoobri
30. a otsusega raskete kuritegude eest ja talle määrati šokivangistus. Ülejäänud osa mõistetud karistusest jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Katseajal pani T. Taik toime uue kuriteo (alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise) ja teda karistati rahalise karistusega. T. Taik ei teinud ka eelnevast järeldusi, kuna pani samalaadse kuriteo toime taaskord katseajal. Seega rikkus T. Taik korduvalt katseaja tingimusi. Kohtu arvates on oluline ka see, et Harju Maakohtu
31. oktoobri
32. a otsusega määrati T. Taikile lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja Harju Maakohtu
33. juuli
34. a määrusega lisakohustuseks läbida alkoholisõltuvusalane konsultatsioon ja vajadusel ambulatoorne ravi. Määratud lisakohustused ei hoidnud T. Taiki uute kuritegude toimepanemisest. T. Taiki hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt näitab tema varasem elukäik. T. Taik on korduvalt jätnud kasutamata talle antud võimalused tõestada, et ta on suuteline täitma määratud nõudeid ja kohustusi ning kandma karistust vabaduses. Kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tuleb süüdimõistetul samuti alluda kriminaalhoolduse järelevalvele ja täita erinevaid kohustusi, puudub kohtul veendumus, et T. Taik oleks sel korral suuteline katseaja koos kõigi nõuete ja kohustustega edukalt läbima. 2.3 Vangistuse jooksul on T. Taik läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud vanglas majandustöödel. Asjaolu, et T. Taikil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kinnitab, et ta on suuteline vastava tahte korral oma korda eiravat käitumist muutma. Vabanemise korral on T. Taikil kindel elukoht ema juures ja lähedaste toetus. T. Taikil on tasumata nõudeid 3471 eurot ja ülalpidamist vajavad alaealised lapsed. Garanteeritud töökoht T. Taikil aga puudub. Süüdimõistetu peab küll võimalikuks autopesulas või toitlustusettevõttes tööle asuda, kuid ühtegi vastavat garantiikirja kohtule esitatud ei ole. 2 2 2.4 Kohtu hinnangul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks T. Taikil esinev alkoholisõltuvus. Kuigi T. Taik on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et riskid T. Taiki tagasilanguseks oleks minimaalsed. T. Taik on selgitanud, et ta on varasemalt üritanud alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid edutult. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine T. Taikilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et T. Taik on suuteline oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vangistuses läbitud sotsiaalprogrammile.
35. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Taiki kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja T. Taiki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 T. Taiki vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimust arutas kohus
36. juunil
37. Sel korral pidas maakohus vajalikuks pakutavates programmides osalemist ja käitumist ilma rikkumisi toime panemata. Praeguseks ajaks on T. Taik esmakordselt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Distsipliinirikkumisi esinenud ei ole. See tähendab, et maakohtu eelmises määruses märgitud eeldus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Maakohtu uue määruse põhjal jääb ebaselgeks, mida saab T. Taik veel teha, et anda alust enda ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.2 Tuginemine isiku varasemale elukäigule ja selle rõhutamine ei ole põhjendatud. Aluseks tuleb võtta kinnipeetava käitumine käesoleval ajal. Eelmise kohtuistungi toimumise ajaga võrreldes on T. Taiki käitumises toimunud olulised muutused. Seega tuleb esmalt analüüsida ja võrrelda T. Taiki käitumist eelmise istungi toimumise ajal ning käesoleval ajal. Maakohus on küll viidanud sotsiaalprogrammi läbimisele, kuid ei ole analüüsinud selle mõju ega tagajärgi kinnipeetavale. Vangla iseloomustusest nähtub, et T. Taik on huvitatud ja võimeline uusi teadmisi omandama, tajub võimalusi ja ohte adekvaatselt. Kohtuistungil kinnitas T. Taik, et sotsiaalprogramm aitas teda ja ta teab, kuidas käituda õiguskuulekalt. Vangla iseloomustuse kohaselt oli T. Taiki probleemiks oskamatus leida lahendusi oma probleemidele. Läbitud sotsiaalprogrammi üheks eesmärgiks oli alkoholiprobleemide lahendamine. Tähelepanu väärib, et maakohus on samuti teinud järelduse, et T. Taik on vastava tahte korral võimeline oma käitumist kontrollima. Ülaltoodust nähtub, et T. Taik on omandanud oskuse lahendada muu hulgas ka alkoholiprobleemi. Seega puudub alus arvata, et see oleks käesoleval ajal jätkuvalt probleemiks. 3.3 Maakohus tugineb määruses T. Taiki varasemale käitumisele, arvestamata seda, et oskuste ja teadmiste puudumise tõttu ei olnud T. Taik võimeline oma eluga õiguskuulekalt hakkama saama. Olukorras kus T. Taik on omandanud vajalikud teadmised ja oskused, on ta võimeline käituma õiguskuulekalt. Seda on ta ka oma käitumisega vangistuses kinnitanud. See viitab T. Taiki positiivsetele hoiakutele ja tema käitumise olulisele muutumisele positiivses suunas. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb hinnata kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid, mille eest isik karistust kannab. T. Taik selgitas kohtuistungil, et õigusrikkumine seisnes ebakaines olekus auto lükkamises. Liiklusseaduse mõistes on selline tegu käsitletav sõiduki juhtimisena, kuid oma olemuselt on tegu väheohtlik. Seetõttu ei ole rõhuasetus toimepandud kuriteole põhjendatud. Mida väiksema ohtlikkusega on toimepandud tegu, seda väiksem on ka süüdlasest tulenev oht. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
38. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et T. Taiki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei 3 3 ole põhjendatud. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
39. Määruskaebuses leiab kaitsja, et maakohus ei ole T. Taiki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jättes hinnanud kõiki asjaolusid kogumis, mistõttu kohtumäärus ei ole põhjendatud. Kaitsja hinnangul omistas kohus liigset tähtsust T. Taiki varasemale käitumisele ja toimepandud kuriteole, jättes analüüsimata T. Taiki läbitud sotsiaalprogrammi mõju tema käitumisele. Ringkonnakohus nende kaitsja etteheidetega ei nõustu.
40. Määruskaebuses on kaitsja tuginenud Tartu Maakohtu
41. juuni
42. a määrusele, millega kohus jättis T. Taiki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus leidis sel korral, et kuna T. Taiki suhtes ei olnud veel koostatud individuaalset täitmiskava, tuli tal vangistust edasi kanda ning kuriteoriskide maandamiseks osaleda pakutavates sotsiaalprogrammides. Kaitsja on teinud sellest meelevaldse järelduse, mille kohaselt oli sotsiaalprogrammi läbimine käsitatav T. Taiki ennetähtaegse vabastamise eeltingimusena, mille täidetuse korral pidanuks kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse uuel arutamisel T. Taiki tingimata vabastama. Selline seisukoht ei ole
43. juuni
44. a määrusest tuletatav ega kooskõlas seaduses sätestatuga. Ringkonnakohus selgitab, et ka asja uuel arutamisel tuli maakohtul hinnata kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid nende kogumis ning selliselt ongi maakohus toiminud.
45. Väär on kaitsja väide, mille kohaselt ei ole maakohus analüüsinud läbitud sotsiaalprogrammi mõju T. Taiki käitumisele. Kohtu jaoks ei olnud üksnes sotsiaalprogrammi läbimine piisav, veenmaks kohut, et T. Taik on suuteline edukalt oma senist eluviisi muutma. Seejuures võttis kohus sotsiaalprogrammi läbimise kõrval arvesse T. Taiki seni kantud karistusaega ja tema varasemat elukäiku. Nimelt tekkis T. Taikil tema enda sõnul alkoholisõltuvus ligikaudu seitse aastat tagasi. Selle aja jooksul on T. Taik üritanud oma probleemist vabaneda (käinud kolm aastat tagasi Wismari haiglas ravil), kuid edutult. Kuna T. Taiki probleem alkoholi liigtarvitamisega on olnud niivõrd pikaajaline ning ta ei ole suutnud varem alkoholi tarvitamisest saadud ravile vaatamata loobuda, puudub ka ringkonnakohtul usk sellesse, et nüüd läbitud sotsiaalprogramm on toonud endaga kaasa püsiva muutuse T. Taiki käitumises ning ta ei jätka vabanedes alkoholi tarvitamist. Seega püsib alkoholi kuritarvitamisest tingitud uute kuritegude toimepanemise oht.
46. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
47. T. Taiki kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele kaks tundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
48. detsembri
49. a otsuse (muudetud
50. septembri
51. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel T. Taiki kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus