Tsiviilasi nr: 2-14-62248 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu Otsuse teg

) § 162 lg 1 alusel jäid poolte menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostjal menetluskulud puudusid, ei määranud kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus 3

§ 440

lg 3 ja § 329 lg 3, kui vaatamata hagi osalisele õigeksvõtule ja mõlema poole nõusolekule lahendada asi kirjalikus menetluses, määras maakohus asjas istungi.

1. Apellant juhtis tähelepanu asjaolule, et esimeses astmes vastustaja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest selgub, et 19.09.2014 tuvastas Sotsiaalkindlustusamet, et vastustajal esineb raske puue, kestusega 2 aastat, vastustaja on osaliselt töövõimetu ja töövõime kaotuse protsent on 80%, põhjus üldhaigestumine, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 30.09.2014 ja kestus 2 aastat. Seega, erinevalt maakohtu otsuses märgitust, on menetluses esitatud dokumendid vastustaja töövõime, mitte teovõime kaotuse kohta.
2. Maakohtu otsuses viidatud tsiviilasjast nr 2-12-21375 ja selle raames tehtud toimingutest sai apellant esmakordselt teada maakohtu otsusest. Vastustaja pole selle kohta ei oma vastuses hagiavaldusele ega hilisemalt ühtegi sõna kirjutanud. Seega on maakohtu otsus üllatuslik.
3. Juhul, kui esimeses astmes tuvastatud asjaolud annaksid aluse lugeda sõlmitud laenulepingut tühiseks, pidanuks maakohus tulenevalt oma selgitamiskohustusest sellele poolte tähelepanu juhtima. Vastustaja seisukoht
4. Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 18. Maakohus on asunud vaidlustatud otsuses seisukohale, et kostja ja Ferratum Estonia OÜ vahel sõlmitud laenuleping on TsÜS § 11 lg 1 alusel tühine seoses puudustega kostja teovõimes. See välistab maakohtu hinnangul asjas hagi rahuldamise. Maakohus on tuvastanud, et kostja ei saanud tulenevalt püsiva iseloomuga psüühikahäirest 19.08.2009 laenulepingu sõlmimise ajal aru, mida laenulepingu sõlmimine tähendab ja millised on sellega kaasnevad tagajärjed. 4

§ 436lg-te 2 ja 3 vastu.

Nende sätete kohaselt peab kohtuotsus rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Maakohus on järeldused kostja teovõime piiratuse kohta rajanud tsiviilasja nr 2-12-21375 materjalide hulgas väidetavalt olevale 19.06.2012 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile nr

1. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole seda ekspertiisiakti asjas tõendina esitatud ega kogutud, ekspertiisiakti ei ole asja materjalide juurde võetud, seda ei ole maakohtu istungil uuritud ning hagejal ei ole olnud võimalik tõendi osas arvamust avaldada. Üldjuhul peaks pooltele olema enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist teada, missugused tõendid on kohtu poolt vastu võetud ja milliste tõendite kogumise taotlused on rahuldatud ning missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud. Vastasel juhul ei ole ka menetlusosalistele selge, kas ja missuguste vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid.
2. Kuna esitatud hagi vastab

§ 405

lg 1 kriteeriumidele, võis maakohus mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust (

§ 405

lg 1 p 5) ja koguda tõendeid omal algatusel (

§ 405lg 1 p 8).

Sellele vaatamata ei võinud maakohus kolleegiumi hinnangul eirata asja lahendamisel

§ 436

lg-d 2 ja 3 ning rajada otsust omal algatusel kogutud tõenditele, mida ei ole istungil uuritud ning mille kohta pooltel pole olnud võimalik oma arvamust avaldada. Ka

§ 405

lg 1 kohases lihtsustatud menetluses peab kohus tagama poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja nende ärakuulamise (

§ 405lg-d 2 ja 3).

Lisaks peab kohus juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, st pooled peavad aru saama, mis osas kohus lihtmenetluse tõttu üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldub (vt nt Riigikohtu 06.04.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 11). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud pooltele, et kavatseb üldistest menetlusreeglitest erisusi teha. Samuti märgib kolleegium, et kohtu poolt kogutud tõend tuleb võtta toimikusse (

§ 56lg 1).

Praegusel juhul kõnealust kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti toimikus ei sisaldu. 21.

§ 436

lg-te 2 ja 3 eiramise tõttu on maakohtu otsus olulises osas ka nõuetekohaselt põhjendamata. 22. Kuivõrd maakohus on viinud läbi puuduliku eelmenetluse ning rajanud oma järeldused hageja nõude põhjendamatuse kohta (menetlusnorme rikkudes) üksnes teise tsiviilasja materjalide hulgas olevale ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile, ei ole ringkonnakohtul võimalik praegusel juhul asja ise sisuliselt lahendada. Apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude 5

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded, selgitades mh välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (

§ 392lg 1 p-d 3 ja 4).

Juhul kui maakohus soovib

§ 405

lg 1 alusel üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, tuleb pooli teavitada, mis osas kohus lihtmenetluse tõttu üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldub. Kohus peab pooltele selgitama ja nendega arutama vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Lõpuks tuleb maakohtul vormistada

§ 436

lg 1 ja § 442 nõuetele vastav otsus, rakendades soovi korral

§ 405lg 1 p-st 9 ja §st 444 tulenevaid erandeid.

Otsuses saab kohus tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida. Juhul kui maakohus leiab, et leping on kehtivalt sõlmitud, tuleb hinnata hageja nõuete, mh käsitluskulu, kahjuhüvitise ja viivise nõude, õiguslikku põhjendatust. 24. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole kostjale seni määratud kohtu poolt eestkostjat ning tema tsiviilkohtuteovõime ei ole seega vähemalt eelduslikult piiratud (

§ 202lg-d 2 ja 3).

Juhul kui asja uuel läbivaatamisel tekib maakohtul siiski kahtlus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta

§ 204lg 2 järgi nõuda isikult arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi.

Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. 25. Vastuseks apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium, et kuigi pooled avaldasid soovi lahendada asi kirjalikus menetluses ning

§ 403

lg 1 ja § 405 lg 1 p 7 kohaselt oleks maakohus võinud lahendada asja seda kohtuistungil arutamata, ei rikkunud maakohus menetlusnorme sellega, kui määras asja arutamiseks kohtuistungi. Menetlust juhib kohus ning menetlusseadustik ei keela ühelgi juhul asja lahendamiseks kohtuistungi korraldamist. Kohus võib tühistada kirjaliku menetluse korraldamise, kui tema arvates on poole isiklik ilmumine hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks möödapääsmatu (

§ 404lg 3).

1. Kolleegium nõustub hagejaga, et Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud kostja püsivast töövõimetusest (töövõime kaotus 80%) ei saa teha järeldusi kostja teovõime kohta TsÜS § 8 tähenduses. Maakohtu otsuse vastavad põhjendused on õiguslikult asjakohatud.
2. Kolleegiumi hinnangul ei toeta asja materjalid hageja väidet, mille kohaselt on kostja hagi osaliselt õigeks võtnud (

§ 440). Vastavat selget ja tingimusteta avaldust ei ole kostja menetluses seni esitanud. Kostja 26.01.2015 vastusest võiks järeldada küll 6

§ 231

lg 2).

§ 658

lg 2 tulenevalt ei ole see ringkonnakohtu seisukoht asja uuesti läbivaatavale kohtule siiski siduv. 28. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu 7