1-16-3467/11

1-16-3467 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-3467 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsus Rein Vaalundi süüdistuses Kars § 184 lg 2 p 2 järgi järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Rein Vaalundi (ik, 37605010339), määruskaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Rein Vaalundi määruskaebus Harju Maakohtu
4. mai
5. a kohtuotsuse peale temalt välja mõistetud menetluskulude osa läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. mai
8. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Rein Vaalundi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastaks. Kohus suurendas R. Vaalundile mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta võrra ja mõistis liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 21.03.
12. Menetluskuluna mõistis kohus R. Vaalundilt välja 1075 eurot sundraha, ekspertiisitasu 84 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 168 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 110,58 eurot.
13. R. Vaalundi mõisteti süüdi selles, et ta käitles ebaseaduslikult (omandas ja valdas) suures koguses narkootilist ainet (fentanüüli), olles isikuks kes on varem toime pannud narkootilise aine käitlemise. Seega pani ta toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo.
14. Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatav R. Vaalundi, kes vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Taotlust põhjendab ta sellega, et viibib vanglas, kus tal puudub sissetulek. Tal puuduvad ka lähedased isikud, kes abistaksid teda menetluskulude tasumisel. Seetõttu palub ta maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas tühistada ning jätta 50% menetluskuludest riigi kanda. Palub võimaldada tal hakata menetluskulusid tasuma pärast vanglast vabanemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud määruskaebuse väidetega, leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab oma seisukohta järgnevalt. Käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates
16. märtsist
17. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud punktidega 11 ja
18. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma hiljutises
19. mai
20. a kohtumääruses nr 3-1-1-47-16 korranud oma varasemat seisukohta, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. veebruari
22. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2). Riigikohtu kriminaalkolleegium on
23. aprilli
24. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
25. aprillil 2016 olid Riigiprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra, süüdistatav R. Vaalundi ja tema määratud korras kaitsja Toomas Bekker sõlminud kokkuleppe R. Vaalundi süüdi tunnistamise kohta KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistuse suuruse ja kohaldamise osas. Samuti lepiti kokku, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistab kohus R. Vaalundilt välja 1075 eurot sundraha, ekspertiisitasu 84 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 168 eurot, mis kuuluvad KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele 12 kuu jooksul igakuite maksetena. 2