1-16-3467 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-3467 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- mai
- a otsus Rein Vaalundi süüdistuses Kars § 184 lg 2 p 2 järgi järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Rein Vaalundi (ik, 37605010339), määruskaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Rein Vaalundi määruskaebus Harju Maakohtu
- mai
- a kohtuotsuse peale temalt välja mõistetud menetluskulude osa läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- mai
- a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Rein Vaalundi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastaks. Kohus suurendas R. Vaalundile mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta võrra ja mõistis liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 21.03.
- Menetluskuluna mõistis kohus R. Vaalundilt välja 1075 eurot sundraha, ekspertiisitasu 84 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 168 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 110,58 eurot.
- R. Vaalundi mõisteti süüdi selles, et ta käitles ebaseaduslikult (omandas ja valdas) suures koguses narkootilist ainet (fentanüüli), olles isikuks kes on varem toime pannud narkootilise aine käitlemise. Seega pani ta toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo.
- Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatav R. Vaalundi, kes vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Taotlust põhjendab ta sellega, et viibib vanglas, kus tal puudub sissetulek. Tal puuduvad ka lähedased isikud, kes abistaksid teda menetluskulude tasumisel. Seetõttu palub ta maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas tühistada ning jätta 50% menetluskuludest riigi kanda. Palub võimaldada tal hakata menetluskulusid tasuma pärast vanglast vabanemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud määruskaebuse väidetega, leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab oma seisukohta järgnevalt. Käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates
- märtsist
- a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud punktidega 11 ja
- Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma hiljutises
- mai
- a kohtumääruses nr 3-1-1-47-16 korranud oma varasemat seisukohta, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2). Riigikohtu kriminaalkolleegium on
- aprilli
- a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
- aprillil 2016 olid Riigiprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra, süüdistatav R. Vaalundi ja tema määratud korras kaitsja Toomas Bekker sõlminud kokkuleppe R. Vaalundi süüdi tunnistamise kohta KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistuse suuruse ja kohaldamise osas. Samuti lepiti kokku, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistab kohus R. Vaalundilt välja 1075 eurot sundraha, ekspertiisitasu 84 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 168 eurot, mis kuuluvad KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele 12 kuu jooksul igakuite maksetena. 2
(3)- mail 2016 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et R. Vaalundi on kohtuistungil avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega ning jääb kokkuleppe juurde. Kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet. Kohtuotsusega ongi R. Vaalundi kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Määruskaebuses on R. Vaalundi taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja menetluskulude tasumise võimaldamist pärast vanglast vabanemist. Nagu eelpool märgitud Riigikohtu lahendite seisukohast järeldub, on osaliselt menetluskulude vähendamine ja ositi tasumine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse ja nende ositi tasumisega 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
- novembri
- a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
- Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.
- KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava R. Vaalundi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.