← Eesti

2-06-8968/74

Obsah (15)§ 134§ 116§ 124§ 127§ 135§ 118§ 171§ 120§ 140§ 139§ 197§ 176§ 123§ 174§ 198

Tsiviilasi nr 2-06-8968 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-06-8968 Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

§ 134

lg 1 toodud lapsevanemlikku kohustust tagada alaealise kehaline, vaimne ja hingeline heaolu. AV on ise võtnud vastu oma igapäevaelu puudutavaid otsuseid, mis on osutunud tema heaolu, tervist, õpinguid jms kahjustavaks. AV-l on olnud tõsised raskused koolikohustuse täitmisega, samuti on ta korduvalt pannud toime süütegusid (tarbinud alkoholi ja tubakatooteid). AV ei ela oma eestkostja MJ juures, vaid on vahetanud viimase pooleteise aasta jooksul mitmeid kordi elukohti ja ka elukaaslasi. Halinga vald on korraldanud korduvalt võrgustiku kohtumisi, kuid ei ole eestkostjaga ja vanematega koostöös toimivaid lahendusi leidnud. 21.05.2015 avaldaja esitatud täiendavatel andmetel elab AV koos AS-ga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning hetkel allutatud kriminaalhooldusele (KarS § 424, joobes mootorsõiduki juhtimine).

  1. Halinga valla avalduse kohaselt ei ole AV ema RJ-E võimeline adekvaatselt hindama olukorra keerukust ega AV vajadusi. AV sõnul on tema suhted ema ja õega sedavõrd konfliktsed, et ta ei soovi elada kummagi elukohas. MV elab ja töötab Soome Vabariigis, Eestis temal püsiv elukoht puudub. Tema suhted tütrega on pinnapealsed ja ta ei ole järjepidevalt osalenud tütre kasvatamisel. AV vanematelt tuleks ära võtta AV hooldusõigus. AV on emotsionaalselt traumeeritud noor, kes vajab regulaarselt tuge, juhendamist ning nõustamist. 28.04.2015 esitas Pärnu Haigla psühholoog MM arvamuse, mille kohaselt vajab AV psühholoogilist nõustamist tulenevalt tema arusaamadest, oskustest, teadmistest suhete osas ning suurenenud läheduse- ja tähelepanuvajadusest. AV tervislik seisund ja turvalisus on ohustatud nii tema elukaaslase kui tema enda otsuste ja valikute tõttu ning tema lähedased ei ole võimelised ohtu ära hoidma. Avaldaja leiab, et Halinga Vallavalitsus eestkostja ülesannetes tagab AV-le püsiva elukoha, hoolitsuse ja kasvatuse, mida hetkeolukorras saab osutada asenduskoduteenusega; korraldab ja jälgib koolikohustuse täitmist ning psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi osutamist.
  2. AV-le riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal 21.04.2015 kohtule esitatud arvamuses leidis, et vanaema eestkostja ülesannetest vabastamine ja Halinga valla eestkostjaks määramine ei anna valla poolt soovitud tulemust ehk kontrolli saavutamist jõuga AV elu üle. AV ei sooviks kedagi enda elu korraldama. Pigem võiks veelkord proovida läbirääkimisi osapoolte vahel, et leida sobiv ja kõiki osapooli rahuldav lahendus. AV-l oleks võimalus omandada haridus ka õhtukoolis käies ja osalise ajaga töötades. Esindaja arvates sedavõrd iseseisvat elu elanud noor inimene ei hakkaks alluma ka valla korraldustele. 2

(9)Tsiviilasi nr 2-06-8968
  1. AV ema RJ-E leidis, et AV tema juurde elama asumise ebaõnnestumine ei ole tema ema suutmatus või tahtmatus, vaid kolmandate poolte mõju AV-le. RJ-E väitel on ta korduvalt AV otsinud, kui AV ei ilmunud koju või kooli. Samuti on ema korraldanud tütre ravi. RJE on korduvalt pakkunud AV-l asuda elama ja õppima Tallinnasse. Halinga vald ei sobi eestkostjaks, sest on teinud valesid otsuseid, sh elukaaslase juurde elama asumise lubamise osas. Samas on RJ-E nõus, et MJ vabastatakse eestkostja ametist. RJ-E ei ole aga nõus, et temalt võetakse ära AV hooldusõigus.
  2. AV õde KV nõustus, et vanaema MJ tuleb vabastada eestkostja ametist. KV ei ole nõus hakkama AV eestkostjaks.
  3. MJ leidis, et vanemate õigusi ei saa ära võtta, kuna see ei aita. MJ on nõus olema eestkostja ainult kui AV läheb kinnisesse kooli. Halinga vald ei sobi eestkostjaks.
  4. AV ärakuulamisel AV selgitas, et elab Are vallas AS juures. Vanaemaga on läbisaamine palju parem. Ka emaga on AV hakanud rohkem suhtlema ja käis külas. Õega saab hästi läbi ja suhtleb igapäevaselt. AV soovis, et eestkostjaks jääks vanaema. Esimese astme kohtu määrus
  5. Pärnu Maakohus 15.09.2015 määrusega rahuldas Halinga valla (Halinga Vallavalitsuse kaudu) avalduse, võttis ära RJ-E-lt ja MV-ilt alaealise AV suhtes isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse. Kohus vabastas MJ alaealise AV eestkostja ametist ja määras AV uueks eestkostjaks Halinga valla (vallavalitsuse kaudu) kuni eestkoste seadmise aluseks olevate asjaolude ära langemiseni või kuni eestkostetava täisealiseks saamiseni 13.12.
  7. Kohus võttis asja juurde tsiviilasjas nr 2-15-5953 10.09.2015 kohtule esitatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 142 (tl 214-217). Eelnimetatud tsiviilasjas on AV esitanud kohtule avalduse abiellumise loa saamiseks tema teovõime laiendamiseks. Ekspertide arvamuse kohaselt AV arengutase vastab vaid osaliselt eakohasele keskmisele tasemele ja jääb osaliselt eakohasest keskmisest tasemest madalamaks kuni äärmiselt madalaks, samuti ta ei ole võimeline mõistma abielu sõlmimisega kaasnevaid tagajärgi, abielu olemust ning sellega kaasnevaid isiklikke ja varalisi tagajärgi.
  8. Maakohus põhjendas, et lastekaitse seaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Lapse õiguste konventsioonis märgitakse, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonnas, kus õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse teda põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas.

§ 116lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 124

lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

§ 127

kohaselt varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

§ 134

lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas

§ 134lõikes 3 3

(9)Tsiviilasi nr 2-06-8968 ning

§-des 135 ja 136 loetletuid.

§ 135

lg 2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

  1. Kohus selgitas, et vanema hooldusõiguse piiramine (sh hooldusõiguse ära võtmine ja eestkostjale üle andmine) tuleneb mitte vajadusest vanemaid karistada või hukka mõista, vaid tegelikust faktilisest olukorrast, kus vanemad on küll olemas, kuid last ei kasvata ja on vajalik leida lapse huvide eest seisma isik, kes lapse heaolu suudab kõige paremini tagada. Hooldusõiguse piiramine ei puuduta lapse ja vanemate õigust omavahel suhelda.
  2. AV vanemad ja eestkostja on hoolitsenud tema eest vähesel määral. AV on jäänud kõrvale regulaarsest kooliharidusest (
  3. klass on pooleli) ja sattunud temale potentsiaalselt ohtlikesse olukordadesse (vägivaldne meestuttav ja suitsiidikatse
  4. aastal, alkoholi ja tubaka tarbimise tõttu trahvid 2014-
  5. aastatel). Kohus leidis, et RJ-E ja MV ei ole pikemat aega täitnud AV suhtes vanema kohustusi piisava hoolsusega, jättes lapse vanaema juurde ning viimase 10 aasta jooksul ei ole vanemad suutnud asuda ka uuesti kasvatuskohustusi täitma lapse jaoks vajalikul määral. Kindlasti mõjutab lapse praegust toimetulekut vanemate varasem käitumine. Käesoleval ajal tuleb leida lapse jaoks arendavaim ja stabiilseim keskkond. Olukorras, kus vanemad (ega ka eestkostja MJ) ei ole lapse heaolu jaoks suutnud piisavat panust anda, vaid probleemid lapse toimetulekul on viimastel aastatel järjest süvenenud, on põhjendatud RJ-E-lt ja MV-ilt lapse suhtes hooldusõiguse, s.o isiku- ja varahooldusõiguse, otsustusõiguse ja esindusõiguse äravõtmine

§ 135lõike 2 ja § 134 alusel.

15. AV-le ja tema tänaseks täisealiseks saanud õele KV-ile oli Pärnu Maakohtu 15.05.2006 määrusega (tl 36-37) määratud eestkostjaks laste vanaema MJ põhjusel, et laste ema RJ-E oli kodust lahkunud ja tema elukoht ei olnud teada ning laste isa MV oli samuti kodust lahkunud, loonud suhte uue elukaaslasega ega näinud võimalust ise lapsi kasvatada. 16.

§ 118

lg 2 sätestab, et kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust (s.o õigust ja kohustust hoolitseda lapse isiku ja vara eest ning otsustada lapsega seotud asju) teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid ning alustab vajadusel eestkostja määramise menetlust. Tulenevalt

§ 171

lõikest 1 määratakse lapsele eestkostja, kui kummalgi tema vanemal ei ole esindusõigust. Kuna lapse esindamise õigus kuulub

§ 120

lg 1 järgi üldjuhul hooldusõiguslikule vanemale, saab lapsele

§ 171

lg 1 järgi määrata eestkostja eelkõige juhul, kui lapsel ei ole hooldusõiguslikku vanemat, sh kui vanema hooldusõigus on

§ 140

lg 1 järgi peatatud või piiratud teovõimega vanema esindusõigus on

§ 139lg 1 järgi peatunud ning lapsel ei ole teist hooldusõiguslikku vanemat.

17.

§ 197

lg 1 - 3 alusel kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Kohus asus seisukohale, et MJ vabastamine eestkostja ülesannetest

§ 197

alusel, kuna vaid uue eestkostja määramisega on lootust tagada lapsele kuni tema täisealiseks saamiseni stabiilsemat, lapse haridusele ja arengule vajalikku keskkonda. MJ ei tule eestkostja ülesannetega enam toime, mida ta on ka ise kinnitanud, selgitades 01.06.2015 ärakuulamisel, et on nõus eestkostjana jätkama üksnes, kui laps läheb kinnisesse kooli, samas ei ole ta siiani lapse õpingutele kaasa aidanud. Kuna A lähimad sugulased ei suuda tagada A-le turvalist ja stabiilset arengukeskkonda, tuleb eestkosteasutusel võtta vastutus 4

(9)Tsiviilasi nr 2-06-8968 selle eest, et A saaks veel vähemalt kolme aasta jooksul pühenduda hariduse omandamisele, mis aitab parandada tema tuleviku väljavaateid. 18.

§ 176

lg 1 ja 2 kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus nõustub küll RJ-E-ga selles, et eestkosteasutus, aga ka eestkostja, kellele tegelik vastutus oli pandud, ei ole varasematel aastatel käitunud kõige vastutustundlikumalt, lubades 13-14-aastast iseseisvalt elama, kuid kohtu hinnangul on eestkosteasutus Halinga vald teinud omad järeldused ja soovib lapsele tagada turvalist arengut. Kõiki menetluses avaldatud asjaolusid arvestades saab kohtu hinnangul pidada kohaldatavat meedet proportsionaalseks lapse heaolu tagamisel.

  1. Kohus asus seisukohale, et eestkostjaks tuleb määrata lapse registreeritud elukoha järgne kohalik omavalitsus Halinga vald, kuna füüsilisest isikust sobivat eestkostjat ei ole. Kohtul ei ole alust kahelda, et antud asjas menetlusosalistena kaasatud isikutest on Halinga vald kõige võimekam korraldama lapse elu parimal viisil kuni temale füüsilisest isikust eestkostja määramise või lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitas, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piires. Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega ning ta vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.
  2. Kohus leidis, et menetluskulud on õiglane jätta TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskuluks käesolevas asjas on kohtule teadaolevalt vaid riigi õigusabi korras last esindanud advokaadi tasu. Vastavalt maakohtu 02.04.2015 määrusele on alaealisele riigi õigusabi korras esindaja määratud õigusabi kulude ja tasu hilisema hüvitamise kohustuseta. Riigilõivu tasumisest on avaldaja riigilõivu seaduse § 22 lg 2 p 4 alusel vabastatud ning kohus ei pidanud õigeks jätta riigilõivu puudutatud isikute kanda. Määruskaebus
  3. AV-le riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal esitas Pärnu Maakohtu 15.09.2015 määrusele määruskaebuse, paludes tühistada Pärnu Maakohtu määrus osaliselt ja määrata AV eestkostjaks ema RJ-E või KV.
  4. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt võtab AV enda elu puudutavaid otsuseid vastu ise. Ta ei ole allunud ühelegi eestkostjale ega nõuandjale, tal on probleeme ja raskusi koolikohustuse täitmisega. AV-l on olnud keerulised suhted nii vanaema, ema kui õega. Hetkel AV arvab, et tema suhted õe, ema ja isaga on head. Nad suhtlevad telefoni teel, isa on toetanud teda rahaliselt. AV ootab last ega soovi, et keegi korraldaks tema elu. Ta on loonud oma pere.
  5. Esindaja on seisukohal, et vanaema eestkostja ülesannetest vabastamine ja Halinga valla eestkostjaks määramine ei anna valla poolt soovitud tulemust ehk kontrolli saavutamist jõuga AV elu üle. Sedavõrd iseseisvat elu elanud noor inimene ei hakkaks alluma ka valla korraldustele, sest AV on juba loonud enda täiskasvanud elu. Ei ole enam mõistlik jõuga panna last ootav noor naisterahvas elama lastekodusse. AV arvas, et tema eestkostjaks võiks ikkagi olla kas ema, RJ-E või elukaaslase AS täisealine õde KV. 5

(9)Tsiviilasi nr 2-06-8968 Menetluse edasine käik
  1. MJ pidas määruskaebust põhjendatuks. Ta selgitas, et on AV väikesest peale kasvatanud ja olnud tema eestkostja. On arusaamatu, miks nüüd tahab Halinga vald hakata AV eestkostjaks. MJ suhtleb AV-ga iga päev mitu korda ja aitab teda igati. Nüüdsest on MJ kodus pensionil ja tal on AV jaoks piisavalt aega. Kui laps sünnib, on AV-l väga palju abi ja nõu vaja. MJ soovib ise olla AV eestkostjaks, kuna Halinga vald neid ei aita ega hakka aitama.
  2. Halinga Vallavalitsus vaidles määruskaebusele vastu. Ettepanek määrata AV eestkostjaks tema ema on õigustühine, sest lapse bioloogilist vanemat ei ole võimalik määrata tema eestkostjaks. Kuna AV soovib elada vaid koos AS-ga praeguses elukohas ega soovi muudatusi enda elukorralduses, siis ei osale RJ-E jätkuvalt oma tütre igapäevases elus ega teosta tema osas hooldusõigust.
  3. Halinga Vallavalitsus märkis, et KV osas puudub kirjeldus, kas isik vastab eestkostjale esitatud nõuetele. KV on AV-ga tuttav vaid venna kaudu ja isiklikku suhet neil kujunenud ei ole. KV kasvatab koos abikaasaga 3 last. Abikaasa töötab juhutöödel, KV töötab OÜ-s E XXX ja peab peret üleval. Tema töö on vahetustega, sageli tuleb temal asendada puuduvat töötajat ja ta on pere juurest eemal. KV pereliikmed ei olnud teadlikud ema soovist asuda eestkostjaks. Pärast KV-le eestkostja ülesannete selgitamist ilmnes, et KV soovib heasüdamlikkusest venda abistada, kuid ei mõista, et eestkostjana on tema ülesandeks korraldada AV igapäevast elu olukorras, kus alaealine elab teises vallas ega anna endale aru olukorra keerukusest. Lastekaitsespetsialisti arvamusel puuduvad KV-l eeldused, ressursid ja võimekus täita eeskostja ülesandeid.
  4. Halinga Vallavalitsus selgitas, et alates Halinga valla määramisest AV eestkostjaks (15.
  5. 2015) on tema elukorralduse osas tehtud pidevat koostööd Are Vallavalitsuse haridusnõunik HI-ga. 06.10.2015 toimus võrgustikukohtumine AV, AS, KV ja Halinga valla sotsiaalametnikega. Kohtumisel otsustati, et Halinga Vallavalitsus ei sekku jõuliselt AV elukorraldusse ning alaealine võib jätkata kooselu elukaaslasega, kuid kohalikud omavalitsused koostöös jälgivad tema toimetulekut ning osutavad vajadusel abi. Vajalik on luua tingimused AV tervislikku seisundit arvestades koolikohustuse täitmiseks, milleks toimub kooli esindajatega võrgustikukohtumine 26.10.
  6. Kodukülastuse käigus 19.10.2015 selgus, et elukaaslased on teinud üürikorteris suurema remondi ja seal on head elamistingimused. Mõlema sõnul korteris alkoholi ei tarbita. Kodukülastuse ajal viibis korteris AV vanaema MJ, kes selgitas, et jälgib igapäevaselt lapselapse toimetulekut, käib vajadusel poes, õpetab süüa tegema, peseb pesu ja suhtleb AV-ga igapäevaselt telefoni teel. Eelnevast nähtub, et Halinga Vallavalitsus ei soovi jõumeetodil sekkuda AV ellu. Antud hetkel on AV elukohas tagatud talle turvaline elukeskkond.
  7. KV maakohtu määrusega ei nõustunud ja leidis, et Halinga vald ei ole sobiv eestkostja, sest ei ole suutnud ega soovinud AV elu parandada. Halinga vald ei ole taganud AV-le sissetulekut (sotsiaalameti poolt makstav toetus alaealisele 45 eurot kuus). AV ema, isa, õde ja vanaema on AV rahaliselt toetanud. AV on jõudnud juba varajasse täiskasvanuikka ja selles eas kahjustaks tema kinnisesse asutusse elama suunamine ja tulevasest lapsest eraldamine tema maailmapilti. KV ei sobi eestkostjaks. Sobivaks eestkostjaks on AV ema RJ-E. Võimalusel tuleks laiendada AV teovõimet seoses sündiva lapsega seotud igapäevaste küsimuste lahendamisega. Hetkel on AV elukoht lapse isa AS juures Are vallas, kus talle on ka loodud võimalus omandada seal põhiharidus. 6
(9)Tsiviilasi nr 2-06-8968
  1. RJ-E leidis, et maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud. RJ-E-lt vanemlike õiguste äravõtmine on ebaõiglane. Halinga valla määramine AV eestkostjaks ei ole põhjendatud, sest vald ei ole suutnud anda arusaadavat seletust, mis saab AV-st edasi. RJ-E leiab, et Halinga valla poolt eelnevatel aastatel antud juhised ja otsused on põhjustanud käesoleva olukorra (nt anti AV-le luba elada EL juures). AV-l on hea läbisaamine kogu perega. AV paigutamine lastekodusse, asendusperesse vms ei ole otstarbekas, ei kanna soovitud eesmärki ja halvendab AV olukorda. RJ-E palub jätta temale alles vanemlikud õigused ja määrata RJ-E AV eestkostjaks.
  2. MV ei esitanud oma kirjalikku seisukohta määruskaebuse osas.
  3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  4. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, Tallinna Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 15.09.2015 määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata. AV määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on asja lahendamisel arvestanud kõiki asjaolusid ja puudutatud isikute seisukohti ning lähtuvalt

§ 123lg-st 1 teinud esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi.

Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6, § 659). Järgnevalt vastab kolleegium määruskaebuses ja puudutatud isikute vastustes esitatud väidetele.

  1. Esmalt kolleegium märgib, et vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib kolleegium maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. AV on vaidlustanud määrust üksnes osas, milles tema eestkostjaks on määratud Halinga vald. Määruskaebuses leitakse, et Halinga vald ei sobi eestkostjaks, vaid eestkostjaks tuleks määrata hoopis AV ema RJ-E või AV elukaaslase õe KV.
  2. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab

§ 174

lg 1, § 175 lg 1 ja § 176 lg 2 järgi määrata lapse eestkostjaks kas täisealise füüsilise isiku, juriidilise isiku või lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse. Seejuures tuleb eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele. Füüsilisest isikust eestkostja valib ja määrab kohus, arvestades

§-s 174 sätestatud nõuetega. Kohus saab

§ 174

lg-te 1 ja 2 järgi määrata eestkostjaks üksnes täisealise teovõimelise isiku, kelle hooldusõigust ei ole piiratud ja kes ei ole varem eestkostja kohustusi rikkunud. Kui isik vastab neile nõuetele, tuleb eestkostjat valides arvestada

§ 174

lg 3 järgi ka tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu (RKTKm 3-2-1-98-11 p 24).

  1. Käesoleval juhul on määruskaebuses leitud, et AV üks võimalik eestkostja võiks olla RJE. Samas on vaidlustatud määrusega RJ-E-lt AV hooldusõigus täielikult ära võetud ja nimetatud osas ei ole AV määrust vaidlustatud. Kolleegiumi hinnangul ei saanud RJ-E oma 14.12.2015 vastuses määruskaebusele vaidlustada maakohtu määrust temalt hooldusõiguse äravõtmise osas. Määruse vaidlustamise tähtaeg oli 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest. RJ-E-le toimetati määrus kätte 17.09.2015 (tl 229), seega sai ta esitada määruskaebuse kuni 05.10.
  2. 14.12.2015 vastuse esitamise ajaks oli määruskaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Seega tuleb lugeda, et hooldusõiguse piiramise osas ei ole 7

(9)Tsiviilasi nr 2-06-8968 maakohtu määrust vaidlustatud. Kuna

§ 174

lg-te 1 ja 2 järgi ei saa eestkostjaks määrata isikut, kelle hooldusõigust on piiratud, siis ei ole võimalik määrata RJ-E AV eestkostjaks. 36. Kolleegiumi hinnangul ei saa ka KV pidada sobivaks isikuks täitmaks AV eestkostja ülesandeid. Esiteks saab isiku määrata eestkostjaks üksnes tema nõusolekul (

§ 174

lg 4) ning käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud KV nõusolekut olla AV eestkostjaks. Teiseks ei ole määruskaebuses esitatud mingit teavet AV ja KV vaheliste suhete ega KV valmisoleku ja võime kohta täita eestkostja ülesandeid. Halinga valla vastusest nähtuvalt ei ole KV-l tegelikult isiklikku suhet AV-ga, lisaks on KV-l kolm last ja ta peab oma peret ülal, töötades vahetustega ja olles pere juurest eemal. Samuti elab ta teises vallas, seega oleks eestkostja ülesannete täitmine raskendatud. Lastekaitsespetsialisti arvatel puuduvad KV-l eeldused, ressursid ja võimekus täita eeskostja ülesandeid (tl 260-261). Ka KV on oma vastuses leidnud, et KV kui võõras isik ei saa olla AV eestkostjaks (tl 269).

  1. MJ on oma vastuses määruskaebusele avaldanud, et soovib ise olla AV eestkostjaks. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et MJ ei ole sobivaks eestkostjaks AV-le. Maakohtu menetluses on MJ nõustunud olema eestkostjaks ainult juhul, kui AV läheb kinnisesse kooli. Toimikust nähtuvalt ei suutnud MJ senini täita AV eestkostja ülesandeid. Lisaks ei ole arusaadav, kuidas õnnestuks eestkostja ülesannete täitmine edaspidi ning kuidas on muutunud paremaks MJ võime teostada eestkostja ülesandeid. Arvestada tuleb ka asjaolu, et AV on sisuliselt loonud pere AS-ga ja elab oma päritoluperest eraldi. Kolleegium märgib, et AV ei ole ka oma määruskaebuses pidanud MJ sobivaks eestkostjaks.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul sobivaid füüsilisi isikuid, kes saaksid täita AV eestkostja ülesandeid, ning seega on õige maakohtu järeldus, et eestkostjaks tuleb vastavalt

§ 176lg-le 2 määrata AV eestkosteasutus Halinga vald.

  1. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatud puudutatud isikute etteheited Halinga valla sobivusele olla eestkostjaks. AV eestkostjaks olnud MJ ja teised lähedased ei ole siiani suutnud AV kasvatada ja tema eest hoolitseda, seega on täiesti alusetu heita kohalikule omavalitsusele ette AV elu korraldamata jätmist. Alaealise lapse puhul on primaarne perekondlik kaitse ning perekond ei saa oma kohustuste täitmata jätmisel süüdistada lapse elu korraldamata jätmises kohalikku omavalitsust.
  2. Põhjendamatu on lähedaste isikute kartus, et Halinga vald paneb AV elama asendus- või lastekodusse, eraldab ta oma lapsest või sekkub muul viisil jõuliselt AV ellu. Halinga valla andmetel on AV elamistingimused head, ta jätkab kooselu AS-ga. Kolleegium märgib, et kuni AV-l on jätkuvalt head elamistingimused ja ta on loonud oma pere, puuduvad vallal igasugused alused AV ellu jõuliseks sekkumiseks, nagu on kohalik omavalitsus ka oma vastuses väitnud. Antud olukorras on kohalikul omavalitsusel peamiselt ülesanne jälgida AV toimetulekut, tagada temale turvaline elukeskkond ja luua talle võimalus koolikohustuse täitmiseks. Seejuures ei ole lähedastel mingeid takistusi AV-ga suhelda, abistada teda ja olla temale toeks lapse kasvatamisel. KV väite osas AV-l sissetuleku puudumisest kolleegium märgib, et kohaliku omavalitsuse andmetel on AV oma elukaaslase AS ülalpidamisel. Vajadusel tuleb kohalikul omavalitsusel ka aidata AV-l taotleda toimetulekutoetust. 8

(9)Tsiviilasi nr 2-06-8968 41. Riigikohus on selgitanud, et kui eestkostjaks on määratud valla- või linnavalitsus või juriidiline isik, peab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik

§ 198

lg 2 järgi vähemalt üks kord aastas kontrollima, kas eestkostja ülesandeid oleks valmis täitma mõni eestkostjaks sobiv füüsiline isik, ning sellise isiku leidmise korral esitama enda kui eestkostja vabastamise avalduse. Seega on valla- või linnavalitsuse, samuti juriidilisest isikust eestkostja ülesandeks otsida järjepidevalt eestkostet vajavale lapsele enda asemele füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama lapse eestkostjaks ning vastaks eestkostjale esitatavatele nõuetele (RKTKm 3-2-1-98-11 p 24). Järelikult on Halinga vallal seadusest tulenev kohustus otsida järjepidevalt AV-le valla asemele füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama lapse eestkostjaks ning vastaks eestkostjale esitatavatele nõuetele. 42. Ringkonnakohus peab vajalikuks sarnaselt maakohtule menetlemisega seotud kulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/ jätta määruskaebuse Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.