3-15-2827/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-2827 Haldusasi L. T riigi õigusabi saamise taotlus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
2. Jätta L. T 12.11.2015 riigi õigusabi saamise taotlus rahuldamata;
3. Saata käesoleva määruse ärakiri taotluse esitajale ja Rahandusministeeriumile Käesoleva määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. L. T esitas 12.11.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on märgitud riigi õigusabi liikideks õigusdokumendi koostamine ja isiku esindamine halduskohtumenetluses.
5. L. T soovib riigi õigusabi korras esindajat põhjusel, et saada korda taotlejat puudutavad epikriisid, sest nendes esineb valesid diagnoose, mis takistavad ravi saamist. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõikes 2 on sätestatud, et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse (hilisem) läbivaatamine. Tulenevalt RÕS § 10 lõikest 3 esitatakse riigi õigusabi taotlus esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule või siis maakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib kui riigi õigusabi taotlejal ei ole elukohta Eestis. Seega tuleks õigusdokumendi koostamiseks vajaliku õigusabi saamiseks pöörduda vastavasse maakohtusse. Samas on märgitud riigi õigusabi taotluses eraldi ära ka esindamine halduskohtumenetluses ning taolise riigi õigusabi saamise taotluse lahendamine kaebuse koostamiseks halduskohtumenetluses on halduskohtu pädevuses. Küll aga peaks riigi õigusabi taotlus esindamiseks halduskohtumenetluses eeldama teatava haldusorgani keelduva sisuga vastust, mille peale oleks vaja koostada kaebus ning saada selleks eelnevalt riigi õigusabi. Koos taotlusega esitatud materjalide hulgas on küll mitmesugust kirjavahetust ning Terviseameti vastuseid, kuid need on pigem selgitava iseloomuga. Mis puutub aga võimalikku asjaajamisse haldusorganiga ja esindamisse haldusmenetluses, siis taoline riigi õigusabi saamise taotlus tuleks samuti maakohtule saata. Käesolevast taotlusest ja sellele lisatud materjalist ei nähtu, et haldusorganid oleksid keeldunud millestki, mida oleks võimalik halduskohtus vaidlustada ja et seetõttu oleks vaja vastavasisulise kaebuse koostamiseks riigi õigusabi saada. Lähtuvalt RÕS § 7 lg 1 punktist 2 jääb aga riigi õigusabi andmata, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. HKMS § 4 lõige 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, mis tähendab seda, et tsiviilvaidluste korral tuleb pöörduda maakohtusse ning vastava riigi õigusabi saamisega tuleb samuti maakohtusse pöörduda.
7. Antud juhul järeldub taotlusest, et sisuliselt on tegemist tervishoiuteenuse lepingust tuleneva vaidlusega ning riigi õigusabi saamise korras soovitakse advokaati kõigepealt pigem konsulteerimiseks ja seejärel võimaliku õigusdokumendi koostamiseks. Taolise vaidluse puhul aga juhindutakse võlaõigusseaduse (VÕS)
8. peatüki regulatsioonist. VÕS § 769 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutavad tervishoiuteenuse osutaja ja sama seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Seega oleks väidetavate ebaõigete diagnooside puhul tegemist tsiviilasjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 tähenduses. Tsiviilvaidlusi lahendav maakohus saab otsustada, kas tervishoiuteenuse osutaja on rikkunud VÕS §-s 769 sätestatud dokumenteerimiskohustust ning kas esinevad VÕS §-s 770 sätestatud vastutuse alused. Seega ei ole taotlejal halduskohtumenetluse raames praegu sellist õigust, mille kaitsmiseks ta peaks taotlema kaebuse koostamiseks riigi õigusabi ning seetõttu jääb L. T 12.11.2015 taotlus RÕS § 7 lg 1 punkti 2 alusel ühtlasi ka rahuldamata. Siinkohal peab kohus veelkord vajalikuks selgitada, et kuna tervishoiuteenusega seotud küsimuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb vastav taotlus riigi õigusabi saamiseks esitada taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule ja kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, siis maakohtule, kelle tööpiirkonnas ta parasjagu viibib.
9. Käesoleva määruse ärakiri saadetakse lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lõikest 2 ja § 119 lõikest 1 ka Rahandusministeeriumile. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta L. T määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.11.2015 määrus haldusasjas nr 315-2817 muutmata. 2 Riigikohtu 06.06.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
10. Jätta L. T määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.
11. Tagastada 05.02.2016 Riigikohtule esitatud määruskaebuse lisad 101 lehel. 3